Obsah (4)

§ 58§ 59§ 32§ 41

4-21-2324 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-2324 (940021000135) Kohtunik Märt Toming K. R. kaitsjate

eaduse § 59 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ja

eaduse § 58 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Väino Keskkonnaameti õigusosakonna juhataja Vaidla, Menetlusalune isik: K. R.; ik: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx, xxx, xxx vald, Saare maakond, kontakt: xxx Kaitsja: vandeadvokaat Indrek advokaadibüroo COBALT OÜ Koolmeister, Kaitsja: vandeadvokaat Lembit Tedder, advokaadibüroo COBALT OÜ RESOLUTSIOON 1. Rahuldada K. R. kaitsjate kaebus Keskkonnaameti inspektori Timo Tamm 17.05.2021 otsusele nr 940021000135 K. R. karistamises

eaduse § 59 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ja

eaduse § 58 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. 2. Tühistada Keskkonnaameti inspektori Timo Tamm 17.05.2021 otsus nr 940021000135 K. R. karistamises

eaduse § 59 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ja

eaduse § 58 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot täies ulatuses.

1. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o K. R. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
2. Rahuldada K. R. kaitsjate taotlus hüvitada K. R.le seoses tema väärteoasjas tema süüdistuses

eaduse § 58 ja § 59 ettenähtud väärtegude toimepanemises kohtuvälise 1 menetleja otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjatele makstud tasu 13 665, 60 euro ulatuses osaliselt, s.o summas 4953 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 8712, 60 euro ulatuses jätta valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamise taotlus rahuldamata.

1. Hüvitada K. R.le tema valitud kaitsjate Indrek Koolmeister ja Lembit Tedder osutatud õigusabi eest kulutused summas 4953 (neli tuhat üheksasada viiskümmend kolm) eurot riigieelarve vahenditest. Ülejäänud osa valitud kaitsjatele makstud tasust, s.o õigusabi kulud summas 8712 (kaheksa tuhat seitsesada kaksteist) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti jätta K. R. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 01.11.
2. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 01.12.
3. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 02.12.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Keskkonnaameti inspektori Timo Tamm 17.05.2021 otsusega karistati K. R.d

eaduse § 59 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et viibides 29.01.2021 Muhu vallas xxx jahipiirkonnas jahil, omades jahipidamiseks suuruluki jahilube nr KU 404628 ja KU 404629 metsseale, tabas jahi käigus metssea, jättis temale väljastatud lubadele KU 404628 ja KU 404629 tabamise kohta märke tegemata ning transportis surmatud metssea Saaremaa vallas asuvasse Kihelkonna jahimajja, rikkudes

eaduse § 41 lg 1 p1 ja § 41 lg 4 nõuded. Samuti karistati K. R.d

eaduse § 58 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et viibides 29.01.2021-30.01.2021 Saaremaa vallas xxx jahipiirkonnas jahil, sõites kaasreisijana mootorsõidukis Volkswagen Amarok reg. nr xxxxxx Loona-Viki teel, hoidis sõidukis jahitulirelva nr 9/123158 laetuna (relvale kinnitatud padrunisalves oli kolm padrunit), rikkudes

eaduse § 32 alusel vastu võetud jahieeskirja § 7 lg

1. Otsusele esitasid menetlusaluse isiku kaitsjad kaebuse 1.VAIDLUSTATAV OTSUS JA EPISOODID 1.
3. mail
4. a tegi Keskkonnaamet väärteoasjas nr 940021000135 otsuse, millega määrati menetlusalusele isikule 500 euro suurune rahatrahv väidetava

§ 58

rikkumise eest ja 240 euro suurune rahatrahv väidetava

§ 59rikkumise eest („otsus“).

1.2. Otsuse aluseks olev väidetav rikkumine seisneb

§ 58

osas väidetavas laetud jahirelva omamises sõidukis, kui menetlusalune isik võttis

1. jaanuaril
2. a –
3. jaanuaril
4. a osa Saaremaa vallas toimunud ühisjahist („episood 1“) ning

§ 59osas jahilubadele nr KU 404628 ja KU 404629 metssea tabamise kohta 29.

jaanuaril

1. a väidetavalt õigeaegse märke tegemata jätmises („episood 2“). 1.
2. Episoodi 1 kokkuvõte: 1.3.
4. aprilli
5. a väärteoprotokolli ja selle alusel tehtud käesolevaga vaidlustatava otsuse kohaselt oli
6. jaanuar
7. a –
8. jaanuar
9. a ühisjahi ajal menetlusaluse isiku jahitulirelv nr 9/123158 väidetavalt laetuna sõidukis Volkswagen Amarok (xxxxxx). 1.3.
10. Keskkonnaamet märkis vaidlustatavas otsuses, et menetlusalune isik oli pannud talle ette heidetava teo (s.o laetud jahirelva omamine sõidukis) toime väidetavalt kavatsetult. 1.3.
11. Menetlusalune isik on selgitanud, et ta viibis tol hetkel metssea ühisjahil ja ei ole ühtegi seadusest tulenevat kohustust rikkunud. 2 1.3.
12. Keskkonnaamet ei ole sisulist seisukohta või hinnangut eeltoodu ja seda kinnitavate tõendite kohta kujundanud. Keskkonnaamet’i väited ja oletused menetlusaluse isiku tegevuse kohta on väärad, pole tõendatud ega kontrollitavad. 1.3.
13. Keskkonnaamet on ulatuslikult rikkunud menetlusõigusnorme toimetades
14. jaanuari
15. a –
16. jaanuari
17. a suhtes äärmiselt ebaproportsionaalset, jõhkrat ja väära haldus- ja väärteomenetlust menetlusaluse isiku ja kaasjahilise suhtes. 1.
18. Episoodi 2 kokkuvõte: 1.4.
20. aprilli
21. a väärteoprotokolli ja selle alusel tehtud käesolevaga vaidlustatava otsuse kohaselt oli menetlusalune isik väidetavalt jätnud jahilubadele nr KU 404628 ja KU 404629 metssea tabamise kohta
22. jaanuaril
23. a õigeaegselt märke tegemata. 1.4.
24. Keskkonnaamet märkis vaidlustatavas otsuses, et menetlusalune isik oli pannud talle etteheidetava teo (s.o uluki tabamise kohta õigeaegse märke tegemata) toime väidetavalt otsese tahtlusega. 1.4.
25. Menetlusalune isik on selgitanud, et kõik seadusest tulenevad kohustused täideti. Keskkonnaamet ei ole sisulist seisukohta või hinnangut eeltoodu ja seda kinnitavate tõendite kohta kujundanud. 1.4.
26. Keskkonnaamet’i väited ja oletused on väärad, pole tõendatud ega kontrollitavad. On ilmne, et väidetav rikkumine on menetleja poolt kunstlikult tekitatud ning vastav asjaolu iseloomustab menetleja soovi iga hinna eest õigustada oma enam kui kaheldava väärtusega (loe: seadusvastast) tegevust menetlusaluse isiku suhtes (vt pikemalt all p-s 2.2). 1.
27. Menetlusalune isik vaidlustab käesolevaga Keskkonnaamet’i otsuse terves ulatuses ning taotleb VTMS § 132 p 3 alusel selle tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik taotleb asja arutamist ja tõendite vahetut uurimist kohtuistungitel. Menetlusalune isik taotleb ühtlasi VTMS § 14 lg 1 ja § 12 lg 2 p 1 alusel kohtualluvuse määramist menetlusaluse isiku asukoha järgi Harju Maakohtule. Menetlusaluse isiku hinnangul oleks otstarbekas korraldada esmalt eelistung leppimaks kokku tõendite uurimise järjekord ja menetlustähtpäevad, sh annab menetlusalune isik teada, et soovib kohtuvaidlused pidada eraldi istungina pärast tõendite uurimist ja esitada selle kohta ka kohtukõne kirjalikud seisukohad koos menetluskulude nimekirjaga. Võimalusel võib eeltoodu leppida kokku ka e-kirja teel välistades vajaduse eraldi eelistungiks.
28. PÕHJENDUSED Sissejuhatus 2.
29. Menetlusalune isik pidas Saaremaal MTÜ xxx Jahimeeste Seltsi jahipiirkonnas
30. jaanuari
31. a -
32. jaanuari
33. a hilisõhtul, öösel ühisjahti. See tegevus katkestati ootamatult Keskkonnaamet’i inspektorite poolt. 2.
34. Ilma igasuguse ohu olemasolu, hoiatuse, õiguste ja/või kohustuste tutvustamiseta: 1) peeti Keskkonnaamet’i inspektorite poolt seadusvastaselt kinni auto, kus olid ja pidasid jahti menetlusalune isik ja kaasjahiline K. K.; 2) nõuti Keskkonnaamet’i inspektorite poolt seadusvastaselt menetlusaluselt isikult ja kaasjahiliselt erinevaid dokumente; 3) kasutati Keskkonnaamet’i inspektorite poolt menetlusaluse isiku suhtes ilma selleks igasugust vajadust omamata seadusvastaselt jõudu tema autost välja rebimiseks, millega demonstreeriti inspektorite poolset suhtumist menetlusaluse isiku ja tema mistahes küsimuste suhtes; 3 4) sunniti Keskkonnaamet’i inspektorite poolt menetlusalust isikut ja kaasjahilist seadusvastaselt ligemale tund aega väljas külma käes seisma, kusjuures menetlusalust isikut sunniti seadusvastaselt käed sõiduki kapotile panema; 5) keelati Keskkonnaamet’i inspektorite poolt menetlusalusel isikul ja kaasjahilisel autos viibida; 6) otsiti Keskkonnaamet’i inspektorite poolt seadusvastaselt korduvalt läbi menetlusaluse ja kaasjahilise auto; 7) keelati Keskkonnaamet’i inspektorite poolt seadusvastaselt menetlusalusel isikul ja kaasjahilisel üksteisega suhelda; 8) keelati Keskkonnaamet’i inspektorite poolt seadusvastaselt menetlusalusel isikul ja kaasjahilisel mobiiltelefone kasutada, mh lähedastele või kaitsjale helistamiseks, aga ka toimuva salvestamiseks (tõendamiseks); 9) küsitleti Keskkonnaamet’i inspektorite poolt seadusvastaselt menetlusalust isikut ja kaasjahilist ilma seda protokollimata ja õigusi, kohustusi tutvustamata; 10) võeti Keskkonnaamet’i inspektorite poolt seadusvastaselt menetlusaluse isiku ja kaasjahilise relvad autost ja viidi need menetlusaluse ja kaasjahilise silme alt ära Keskkonnaamet’i inspektorite autosse (selle juurde) ja tehti nendega teadmata toiminguid enne kui need ca 1 tund hiljem tagastati, kusjuures selle raames oli ka kaasjahilise relva kriimustatud. 2.
35. Eelkirjeldatud meelevaldse ja võimuliialdusi täis jõudemonstratsiooni järgselt on asutud Keskkonnaamet’i inspektorite poolt menetlusalusele isikule ette heitma tema poolt väärtegude toime panemist, kusjuures etteheited on täielikult ainetud ja tõendamata – ainus, mis väidetavaid rikkumisi tõendama peaks, on seadust rikkunud ja võimuvolituste liialdamisele keskendunud ametnike endi ütlused ja sellega seonduv. Menetlusalune isik ei nõustu tema suhtes tehtud etteheidetega mistahes osas ning selgitab ja tõendab oma väiteid ja etteheiteid kohtuistungitel. 2.
36. Menetlusalune isik ei saa jätta märkimata, et tema hinnangul on Keskkonnaamet’i inspektorid ülaltoodut toimetades ulatuslikult seadust rikkunud (menetlusalune isik selgitab seda detailsemalt kohtumenetluse käigus) ning sellega seoses pannud toime võimalikud kuriteod, mh KarS § 290¹ järgne piinamine, KarS § 291 järgne võimuliialdus, KarS § 291¹ järgne riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine, KarS § 313 järgne menetlust tagava toimingu ebaseaduslik kohaldamine ja KarS § 314 järgne ebaseaduslik läbiotsimine. Episood 1 2.5.

§ 58

sätestab, et jahipidamise nõuete rikkumise eest jahipidamise vahendite kasutamisel või jahiohutuse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2.6.

§ 32

sätestab, et ohutusnõuded jahipidamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister jahieeskirjas. 2.

1. Jahieeskirja § 7 lg 2 sätestab, et transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis või kabuuris, välja arvatud jahipidamisel paadist ning vahetult enne lasu sooritamist metsseajahil seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist. Sama paragrahvi lg 4 sätestab lisaks, et transpordivahendis võib ühisjahil laskekohtade vahetamisel jahirelv olla kotist väljas. 2.
2. Keskkonnaamet’i
3. detsembri
4. a käskkiri nr 1-1/19/184 p 2.11 sätestab, et lubatud on sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil lasta metssigu seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku valgusallika abil kuni
5. veebruarini
6. a. 4 2.
7. Menetlusaluse isiku hinnangul pole tema mh jahieeskirja § 7 lg 2 vastu eksinud ning vastupidine pole tõendatud. Ainus, mis väidetavaid rikkumisi tõendama peaks, on seadust rikkunud ametnike (vt ülal p-s 2.2) endi kontrollimatud ütlused ja sellega seonduv. Menetlusalune isik ei nõustu tema suhtes tehtud etteheidetega mistahes osas. Selles, et menetlusaluse isiku suhtes tehtud etteheited pole põhjendatud ega tõendatud, saab kohus veenduda pärast käesolevas asjas kõigi tõendite uurimist ja hindamist kohtuistungitel. 2.
8. Menetlusaluse isiku hinnangul ei saa mh seetõttu

§ 58

etteheidet menetlusaluse isiku käitumise suhtes teha – objektiivne teokoosseis pole mistahes osas täidetud, isiku teos puuduvad väärteo tunnused VTMS § 29 lg 1 p 1 mõttes. 2.

1. Menetlusalune isik soovib lisada, et samuti on arusaamatu, kontrollimatu ja tõendamata Keskkonnaamet’i otsuse väited sellest justkui tegutsenuks menetlusalune isik väidetavat väärtegu toime pannes kavatsenult. Mõistagi menetlusalune isik selle järeldusega ei nõustu. 2.
2. Jahimeestele on riigi poolt peale pandud sigade Aafrika katku (SAK) piirkonnas metssigade küttimiskohustus, mida menetlusalune isik antud jahi käigus täitis. Jahipidamisega on seatud ja saavutatud eesmärk hoida Eesti metssea populatsiooni eesmärgistatult 1 siga 1000 ha kohta. Selle jaoks on ka riiklikult tehtud erand, et küttida võib autost (vt ülal p-s 2.8). Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, sest kütt asub maapinnast kõrgemal ja sõidukile toetumisel on tabamise tõenäosus suurem. Kuigi seakatku kontrolli all hoidmine peaks olema Keskkonnaamet’i enda prioriteetne ülesanne, millega Keskkonnaamet ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema, siis praeguse väärteoasjaga näidatakse välja ülimalt küünilisust ca 15 000 jahimehesse ja -naisesse, kes kõik teevad seda tööd ennastsalgavalt ja tasuta. Keskkonnaamet’i poolne suhtumine jahimeestesse ja -naistesse kui terroristidesse on eriti küüniline ja täielikku taunimist väärt. Episood 2 2.13.

§ 59

sätestab, et uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise või teadvalt vale märke tegemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 2.14.

§ 41

lg 1 p 1 sätestab, et uluki tabamisel teeb asjaomase märke jahiloale jahiloa omanik üksikjahil suuruluki puhul viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist ja väikeuluki puhul jahipäeva lõpus.

§ 41

lg 4 sätestab, et suurulukit ei tohi enne jahiloale tabamise kohta märke tegemist tabamiskohast ära viia. 2.15. Menetlusaluse isiku hinnangul pole tema mh

§ 41lg 1 p 1 ja lg 4 vastu eksinud ning vastupidine pole tõendatud.

Ainus, mis väidetavaid rikkumisi tõendama peaks, on seadust rikkunud ametnike (vt ülal p-s 2.2) endi kontrollimatud ütlused ja sellega seonduv. Menetlusalune isik ei nõustu tema suhtes tehtud etteheidetega mistahes osas. Selles, et menetlusaluse isiku suhtes tehtud etteheited pole põhjendatud ega tõendatud, saab kohus veenduda pärast käesolevas asjas kõigi tõendite uurimist ja hindamist kohtuistungitel. 2.16. Menetlusaluse isiku hinnangul ei saa mh seetõttu

§ 59

rikkumise etteheidet menetlusaluse isiku käitumise suhtes teha – objektiivne teokoosseis pole mistahes osas täidetud ja isiku teos puuduvad väärteo tunnused VTMS § 29 lg 1 p 1 mõttes. 2.

1. Menetlusalune isik soovib lisada, et arusaamatud, kontrollimatud ja tõendamata on ka Keskkonnaamet’i otsuse väited sellest justkui tegutsenuks menetlusalune isik otsese tahtlusega. Mõistagi menetlusalune isik selle järeldusega ei nõustu. 2.
2. Menetlusaluse isiku hinnangul on Keskkonnaamet’i ametnikud talle teadmata põhjusel soovinud teda meeleheitlikult käesolevas väärteoasjas karistada, st üritada pookida menetlusalusele isikule külge mida iganes vähegi võimalik. Seda illustreerib nt asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole üle kuulatud

§ 59

etteheites ning menetlusalusele isikule on väljastatud kutse ainult väidetavas

§ 58

rikkumises, mitte süüks arvatava

§ 595 rikkumise eest.

Alles hiljem justkui „avastati“, et menetlusalusele isikule on võimalik teha ka

§ 59rikkumise etteheide.

Keskkonnaamet’i inspektorite vastava (sh ülal p-s 2.2 märgitud) käitumise motiiviks on aimatavalt endapoolsete võimuliialduste ja muude rikkumiste õigustamine. Kokkuvõte 2.

1. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p-le 3 palub menetlusalune isik kohtul Keskkonnaamet’i otsuse tühistada ja väärteoasjas menetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada kõik menetlusalusele isikule tekkinud menetluskulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Kohtuistungil tunnistaja Timo Tamm selgitas, et
2. vastu
3. jaanuari teostas koos E. T., N. V. ja K. P.ga jahindusalast järelevalvet xxx jahi piirkonnas, tuvastasid hilisõhtul valget värvi sõiduki, kus roolis oli K. K. ja kõrvalistmel K. R., sõidukis olid lahtiselt asetatud tulirelvad, mis kontrolli käigus transporditi Keskkonnaameti sõidukisse, vahepeal kutsuti juurde ka politsei ja ka teine Keskkonnaameti patrull ja kontrolliti isikute erinevaid jahidokumente. Tuli välja, et mõlemad relvad olid laetud ja selleks korralikku põhjendust ei olnud. Alguses räägiti isikute poolt, et toimub ühisjaht aga kui tunnistaja küsis täpsemalt ühisjahi kohta ja tegi ettepaneku jahimajja minna, siis enam ühisjahi juttu ei olnud. Menetlustoimingu teostamisel V. andis peatumismärguande, T. juhtis põhiliselt kogu kontrolltoimingut, tunnistaja ise kontrollis jahimeeste dokumente ja K. oli nagu vaatleja. Väljas oli lumikate ja üsnagi valge hilise kellaaja kohta. Kõigil oli seljas vorm, v.a T.l, kellel oli seljas rohelist värvi vorm. T.l oli kaasas relv aga ei mäleta, kuhu see kinnitatud oli. Auto juurde jõudes nägi autos kahte meesterahvast ja tagaistmel relva, alguses seda relva, mis K. külje all oli, ei näinud ning mõlemad relvad olid kotist väljas. Teab, et

eaduse mõttes on lahtiste relvade omamine autos keelatud, jahirelv peab olema kotis, kui ei ole just ühisjahis laskekohtade vahetamine. Ilmselt tutvustas end R.le, et on Keskkonnaametist ja teostavad jahindusalast kontrolli. Kohe sõiduki peatamisel mingeid õigusi ja kohustusi ette ei lugenud. Väärteomenetlus hakkas pihta kui rikkumine ilmsiks tuli, ehk siis see, et jahitulirelv on laetud ja tema otsustas algatada R. suhtes väärteomenetluse. Tunnistaja oli juhiistme pool, T. kõrvalistuja pool, mehed olid sõidukis ning V. ja P. seisid sõiduki ees. Palus mõlemalt isikult dokumendid. T. vaatles, et sõidukis olid relvad ja viis need Keskkonnaameti autosse kontrolliks. R.ga räägiti tavalisel toonil, ühel korra tõsteti häält, kuna kui ta hakkas oma käsi kahe istme vahel asuva relva suunas liigutama, käed pidid aga nähtaval olema. Dokumendid esitati K. poolse akna kaudu. Ei mäleta kuidas R. autost välja tuli, kas aken lahti oli, kas T. pistis käe akna kaudu autosse, et avada sõiduki uks seestpoolt, samuti seda, kas T. R.d katsus, kui viimane autost välja tuli. Mäletab, et T. palus R.l käed panna kapotile, et teostada turvakontrolli, kui R. küsis miks, ütles T., et korraldustele mitte allumise korral võidakse kasutada jõudu, turvakontrolliks. R. käed said kapotile, seda kas T. sellega aitas, ei mäleta. K. liikus ka autost mingi aeg välja, ülejäänud kontrolli ajal olid R. ja K. sõidukist väljas, ei mäleta, et oleks keelatud sõidukis viibida. Isikud seisid väljas umbes tund aega, mis ajal oodati politseipatrulli ja teist Keskkonnaameti patrulli ning vaadeldi, mis seal autos on. R. relv võeti vist siis välja, kui ta sõiduki ees seisis. T. tegeles relvadega, kes viis R. relva Keskkonnaameti autosse, kuhu see jäi kuni lõpuni, kuni kutse edastati. Tunnistaja ise sõidukit läbi ei otsinud, vaatas kõrvalt, mis seisnes selles, et oli kõrval ja nägi, mida tehti. T. liigutas relvad Keskkonnameti autosse ja palus R.l näidata, mis sõidukis veel on. Sõidukit vaadeldi ohutuse mõttes, jahindusega seonduvalt, pärast tuli Keskkonnaameti teine sõiduk, kus olid J. H., V. V. ja J. K., kellega koos vaadeldi uuesti, mida sealt otsiti, ei tea. T. kutsus teised inimesed sinna julgestama, samuti politsei, miks ta kutsus, seda ei tea. Poole kontrolli pealt palusid mobiiltelefonid auto armatuurlauale panna, et nad fiktiivseid tõendeid tekitama ei hakkaks, R. täitis korralduse, K. eiras korraldust aga vahetut jõudu ei kasutatud, ei mäleta seda, kas keelati mobiiltelefone kasutada. Mobiiltelefonid palus enda kätte anda siis, kui alguses oli juttu ühisjahist ja minna jahimajja seda kontrollima, et ei saaks fiktiivset nimekirja koostada. Hiljem ühisjahist enam midagi ei räägitud. Ühisjahi nimekirja ei olnud sellel hetkel esitada, hiljem menetluse käigus esitati K. R. poolt koos ütlustega. Ühisjahi nimekirja oli kantud R., K. K., A. 6 J. ja A. K. R.l ja K.l ei keelatud omavahel suhelda, vaid siis kui nad omavahel sosistasid, paluti kõvemini rääkida. Tunnistaja küsis R.lt ja K.lt erinevaid küsimusi jahidokumentide kohta ja mida nad seal teevad, neid ei protokollinud. Menetlustoimingute ajal tunnistajal jahitulirelva, vintraudse püssi relvaluba ei olnud. Ei mäleta, kas sel hetkel R. suuruluki jahiluba nägi, aga on neid hiljem näinud. Mäletab relva, mis auto tagaistmel oli, relva numbriga kokku ei vii ja ei mäleta, kas salve nägi või mitte. Sel õhtul protokolle ei koostatud ja lõpuks väljastati isikutele kutsed. Alkoholilõhna ei tundud, T. küsis alkoholi tarvitamise kohta, eks siis tema midagi tundis. Jahimajas ei käinud. Kui V. sõiduki peatas, oli see liikumises Loona-Viki teel. Ei mäleta, kas turvavöö oli isikutel kinnitatud, ilmselt oli. Jahimaja asub Kihelkonnal ja sündmuskoha läheduses. Nad teostasid jahindusalast kontrolli ja konkreetsest

t ei teadnud midagi. Kohapeal ei osanud isikud ühisjahist täpsemalt selgitada, kes seda korraldab ja kes osalevad. Nüüdseks on teada, et jahi juhatajaks on A. J. Relv, mis isikute vahel oli, oli suunatud relvaraud alla poole ning kontrolli käigus selgus, et on laetud. Tagaistmel olnud relva asetust ei mäleta aga ka see osutus laetuks. Tunnistaja N. V. selgitas kohtuistungil, et 29.01.2021 teostas koos E. T., K. P. ja Timo Tammega Saaremaal jahindusalast järelevalvet, umbes kell 11 õhtul, võis olla 23.50 liikus metsas vana raudteed mööda nende suunas sõiduk, sellele sõidukile andis ta peatumismärguande, sõiduk võis olla umbes 50m kaugusel, pärast peatumismärguande andmist sõiduk korraks peatus, kostus helisignaal ja seejärel sõiduk jätkas nende suunas liikumist. Kui sõiduk oli nendeni jõudnud, siis liikus Tamm juhipoolse ukse juurde ja E. T. kõrvalistuja ukse poole. Tamm ja T. tutvustasid ennast, selgitasid, mis põhjusel anti autole peatumismärguanne, selgitati, et teostavad jahindusalast järelevalvet ja soovisid kontrollida dokumente. Sõiduki peatamise hetkel, siis kui E. T. suhtles kõrvalistujaga, siis tunnistaja paiknes suhteliselt lähedal T.le ja see oli turvamise eesmärgil, kontrollimise hetkel tuvastasid, et sõidukis olid lahtiselt jahitulirelvad ja need relvad olid ka laetud. Hiljem saabus kohale ka politseipatrull ja teine Keskkonnameti meeskond. Peatumismärguandeks seisis tunnistaja tee otsa, tema käes oli taskulamp, mille otsas oli punane märgutuli. Väljas oli nähtavus hea, kuuvalgus, lumi oli maas, miinuskraadid. Tunnistajal oli seljas Keskkonnameti sinine töövorm, peal kollane helkurvest. Sinine töövorm oli samuti Tammel ja P.l, T.l oli roheline vorm ning samuti relv. R. auto juurde jõudes nägi, et autos oli kaks isikut, juhipoolse istme juures oli lahtiselt jahitulirelv, kõrvalistuja tagaistmel oli samuti lahtiselt jahitulirelv ja väga palju muid esemeid autos. Tunnistaja hinnangul lahtised jahirelvad ei ole lubatavad. R.le ta ennast ei tutvustanud, kuna isikutega suhtlesid Tamm ja T. ning seisis ise T.st umbes 2-3 meetri kaugusel, sõiduki esiosa pool, T. kõrval. Ei mäleta täpselt, kuidas Tamm ja T. ennast R.le ja K.le tutvustasid, samuti ei oska öelda, kas keegi ametnikest isikutele õigusi ja kohustusi tutvustas. Tunnistaja andis R.le kätte vaid kutse ja selgitas, et pöördel on õigused ja kohustused, millega palus tutvuda. Ei oska hinnata, kui kaua ajaliselt kohapeal oldi, ei jälginud kella aga pärast kutse andmist said isikud oma relvad tagasi ja suunduti xxx jahimajja, kuhu tunnistaja ei läinud. R.ga ei suhelnud rohkem kui andis kutse. Täpselt ei mäleta kas R. autos piipu tõmbas, midagi sellega tegi, aga väljas tõmbas kindlasti piipu. R.lt küsiti dokumente ja need ka anti. R. aken oli lahti, seda tunnistaja ei näinud, et T. oleks käe aknast sisse pannud, kedagi T. autost välja ei tõmmanud ja kasutas oma käsi vaid selleks, et R.d juhatada auto esiosa juurde, kuna turvataktika on selline. Ei mäleta ega tea, kuidas autouks lahti sai. Korraldus R.l seista kapoti juures anti, aga kas just sõnastuses, et muidu kasutatakse jõudu, ei mäleta, selleks ajaks oli ta ka eest ära liikunud. K.ga suhtles ikkagi Tamm, kuna asus teiselpool autot. Mehed tulid autost välja samal ajal, seisid vastavalt antud korraldusele auto esiosa juures, väljas ja seal viibimise ajalist hinnangut tunnistaja anda ei oska. Korralduse seal seista andis R.le T. Kui mehed tulid autost väljas teostati sõiduki läbivaatus T. poolt, kes kontrollis relvasid, tunnistaja tegi relvadest mõned pildid, misjärel T. paigutas relvad Keskkonnameti sõidukisse. T. tagaistmel olevat relva ei vaadelnud, lihtsalt võttis relva kätte, vaatas, et padrun on nähtav, lukk oli lahti ja toimetas relva Keskkonnameti sõidukisse. Tunnistaja ei oska öelda, kaua relv Keskkonnameti sõidukis oli, aga olid seal kuni kutsed väljastati. Sõidukis istus tunnistaja koos P.ga, kui tunnistaja kutseid kirjutas ja hiljem käis sõiduki juures vaid T. kui relvasid tagastama hakkas. Tunnistaja ise nägi R. relva välja 7 võtmisel tagaistmelt, et relvalukk oli lahti ja padrun oli nähtav. Keskkonnaameti sõiduki juures tunnistaja relvasid ei vaadelnud, pildi tegi R. auto juures. Kabast tehtud pildist ei tea, pole väärteotoimikuga tutvunud. Relvadega kogemusi pole ja räägib vaid sellest, mis on nähtav. Teised kolleegid kutsus T., miks, ei tea. Ajal kui teine Keskkonnaameti meeskond ja politsei saabus, istus tunnistaja juba autos ja ei tea, mida sel ajal toimus. Samal ajal olid relvad Keskkonnaameti tagaistmel, tunnistaja koos P.ga istus esiistmel. R.l kästi mobiiltelefon ära anda, ei tea, et R. ja K. omavaheline suhtlemine oleks keelatud. R. jahirelva padrunisalve osas ei oska hinnangut anda, jahilubasid ei näinud ja tema mingeid protokolle sel õhtul ei koostanud, ei tea kas ka keegi teine koostas, kuna ei olnud selles asjas menetleja. R. ja K. kohe eriti selgitusi anda ei osanud, miks nad seal on, siis ütles K., et temal on õigus neil maadel jahti pidada ja siis küsimuse peale, millega nad tegelevad vastas K., et nad peavad ühisjahti. Ühisjahi nimekirja ei esitatud ja jahi juhataja nime ei öeldud. Antud selgitused puudutasid aega, kui kõik olid autost väljas auto esiosa juures, ajaliselt ei oska öelda, millal jahiauto juurest lahkus. Tunnistaja peatas liikuva sõiduki, seda kas turvavööd olid peal, ei näinud. R. ütles autost väljas seistes, et tal on külm ja tal lubati jope selga panna. Tunnistaja tegi kohapeal fotosid, ei oska öelda, kas keegi ametnikest veel tegi ja milliseid, tema jahilubadega ei tegelenud. Tunnistaja ise pildistas R. autos paiknevaid jahitulirelvasid, nii läbi aknaklaasi kui avatud ukse. Kastist pilte ei teinud, võimalik, et tegi sõiduki numbrimärgist pildi. Ei mäleta, kas relvade oluistest osadest pilte tegi, tegi pilte asjadest, millest T. palus pilte teha. Piltide tegemise ajal hoidis T. asju käes, padrunivöö pildistamist ei mäleta. Keskkonnaameti sõiduk oli tumesinine kastiauto, vist Toyota Hilux. Äravõetud relvi hoiti Toyota tagaistmel, tunnistaja koos P.ga istus esiistmel. Kohtuistungil tunnistaja E. T. selgitas, et

1. ja
2. jaanuaril 2021 teostas jahindusalast järelevalvet Saaremaal koos kolleegidega N. V., K. P. ja Timo Tamm, olid jõudnud xxx külla, kui nägid, et nende suunas liigub üks sõiduk, otsustasid seda kontrollida, läksid sõidukist välja, olid valmis sõidukile peatumismärguannet andma, sõiduk jõudis nendeni, umbes 5-10m neist peatus korraks, kõlas sõiduki helisignaal, seejärel sõiduk liikus nendeni. Tunnistaja liikus sõiduki kõrvalistuja poolsele küljele ja siis alustasid kontrolli, koheselt nägi kõrvalistuja selja taga istmel lahtist jahitulirelva, millel oli lukk tagumises asendis ja mille lukukojast oli näha padruneid, seejärel keriti kõrvalistuja aken alla, ametnikud tutvustasid ennast, sealt oli tunda alkoholi lõhna, seejärel küsisid dokumente, isikud esitasid oma dokumendid inspektor Tammele, kes oli juhi ukse pool. Tamm alustas dokumentide kontrollimist, ise palus sõidukis olevatel isiktel hoida käsi nähtaval ja märkas ka, et kahe isiku vahel on veel üks tulirelv lahtiselt. Seejärel K. R. mingi hetk keeras oma kehaga selliselt nö juhi suunas, et kätega liikus selle tulirelva suunas ja ka kehaga selliselt, et ei olnud näha, mis ta haarab sealt, tunnistaja andis isikule korralduse, et hoiaks käed nähtaval, seda korraldust ütles ühe korra talle veel. Seejärel isik ikka n.ö hakkas kohmerdama ja püüdis ikkagi keerata sinna relva suunas, seejärel tunnistaja palus isikul sõidukist välja tulla, ka seda korraldust pidi kordama, seejärel K. R. siiski väljus sõidukist, läksid temaga sõiduki parempoolse esitule juurde, teostasid isikule turvakontrolli, seejärel teotasid turvakontrolli ka juhiistmel olnud K. K.le ja siis alustasid sõiduki läbivaatust. Sõidukis oli R. selja taga üks tulirelv, üks tulirelv oli seal kahe esiistme vahel, samuti leidsid veel ka pagasiruumist ühe tulirelva, leidsid ka padruneid tulirelvadele, paigutasid need Keskkonnaameti sõidukisse ja kuna sõidukis oli väga palju asju, siis nende esmane soov oli sõidukist eemaldada relvad, tulirelvad ja siis jätkata põhjalikult seda kontrolli. Siis lisandusid neile Keskkonnakaitse inspektorid J. H., V. V. ja veel üks Keskkonnaameti ametnik J. ning politseid palusid juurde seetõttu, et K. relvale oli kinnitatud helisummuti, mis on transportimisel keelatud, samuti ka võimalusel kontrollida hr R. joovet. Seejärel teostasid tulirelvadele vaatluse, inspektor Tamm kontrollis dokumente, kui seal koha peal oli asi selge, kuna isikud olid laskunud ühe metssea, siis ametnikud läksid kontrollima seda metssiga ja sellega nende kontroll seal lõppes. Sellel ööl ei tuvastatud alkoholijoovet indikaatorvahendiga. Tunnistaja ja Tamm liikusid seal pidevalt, kui R.le oli turvakontroll ära tehtud, siis tal oli vaba voli liikuda, misjärel tunnistaja liikus teisele poole sõidukit K. suunas ja tegi temale turvakontrolli ning sealt liikus Keskkonnaameti auto suunas. Kuna tegemist oli plaanilise järelevalvega ja need inspektorid olid vahetus läheduses, siis otsustasid kaasata ka lisainspektorid, et tagada 8 toimingute turvalisus. Inspektorid ja politsei kaasas tunnistaja, ei mäleta, kas helistamise hetkel olid R. ja K. relvad Keskkonnaameti autos. Tamm kontrollis dokumente, esialgu oli V. tunnistajaga kõrvalistuja poolesel küljel, P. oli Tammega tema poolsel küljel aga ajas see muutus pidevalt. Menetlustoimingud võtsid kohapeal aega umbes 40 minutit, ilm oli talvine, lumi oli maas, hea nähtavus, öine tähistaevas. Kandis Keskkonnainspektsiooni vormi, taktikalist kuulivesti ja enda teenistusrelva. Kui auto juurde läks nägi kõrvalistuja taga olevast ukseaknast, et seal on lahtiselt tulirelv, nägi, et lukk on lahtises asendis, seal sees padrunid, autos kaks isikut, seejärel nägi, et kahe isiku vahel on veel üks tulirelv, tagaistmel oli palju jahiga mitte seonduvaid asju, kõrvalistuja taga või maas üks poolik alkoholipudel. Tunnistaja hinnangul on lubatud lahtiste relvadega sõita aga relv ei tohi olla laetud ehk padrunipesas ei tohi olla padrunit, salv ei tohi olla kinnitatud ja lubatud on see vaid ühisjahil, kui vahetatakse laskepaiku. Tutvustas ennast R.le kui Keskkonnaameti juhtivinspektor E. T., võis öelda ka, et ta on Keskkonnainspektsioonist. R.le tutvustati õiguseid ja kohustusi siis, kui talle väljastati kutse. Kui küsiti, mis toimub selgitas ta, et teostatakse jahindusalast järelevalvet. Ei mäleta, kas R. autos piipu suitsetas aga hiljem autost väljas olles küll. Ei mäleta täpselt, kes R.lt dokumente küsis, kas ta ise või Tamm, võisid küsida ka mõlemad. R. küsitud dokumendid ka esitas, andis ID kaardi K.le ja tema seejärel Tammele. Kõigepealt küsiti dokumente, seejärel anti teisi korraldusi, enne kui isikud auto ette suunati olid nad autos kuni 5 minutit. Avas R. poolse ukse väljast poolt, kuna aken ei olnud piisavalt palju lahti, et seda seest poolt avada ja uks oli lukust lahti, seega polnud ka põhjust seda seest poolt avada. Kui R. autost välja tuli, saatis ta konvoeerimisasendis sõiduki esituleni, ehk küünarnukist kinni hoides, mitte jõuga, vaid hoidis kinni. Andis R.le korralduse panna käed kapotile ja selgitas, et isiku suhtes viiakse läbi turvakontrolli. Ei abistanud R.d käte kapotile panekuga, kuna selleks puudus vajadus, sest peale sõidukist väljumist käitus ta viisakalt, allus korraldustele. Peale turvakontrolli teostamist ja kui oli selge, et isikul ei ole ohtlikke esemeid, oli R.l vaba voli liikuda, aga ta hoidis pigem eemale, sõidukist 5-7 meetri kaugusele, liikus aga sõiduki läbivaatamise ajal tagasi ja näitas, millised on tema asjad. K. püsis pidevalt sõiduki ees, liikus aeg-ajalt ringi 2-3 meetrit, R. liikus kaugemale, hoidis eemale kui K.le küsimusi esitati, pigem ütles K.le, et pole vaja asja keeruliseks ajada ja hoidis eemale situatsioonist. Võtsid sõidukist välja tulirelvad ja padrunivöö, millele olid kinnitatud padrunid. Teostasid läbivaatust, R. oli kaasatud, temalt küsiti, kas ta on nõus sõiduki ette näitama ja siis ta vabatahtlikult selgitas, kus tal mis on. Enne R. poolseid väidetavaid selgitusi keegi talle tema õigusi ja kohustusi ei selgitanud, sest selleks puudus tunnistaja hinnangul vajadus. Kui R. oleks keeldunud näitamisest, siis nad oleks talle olukorda selgitanud täpsemalt. R. jahirelv paigutati Keskkonnaameti sõiduki tagaistmele. R. selja taga oleva relva puhul oli näha, et see on laetud, lukk oli tagumises asendis ja lukukojas oli näha padruneid. Relv oli Keskkonnaameti sõidukis umbes 30 minutit, V. võttis sõiduki esiistmelt blankette, tagaistmel ei käinud keegi peale tunnistaja. Ei mäleta täpselt, kas V. autos istus, teab, et võttis blankette. Ei ole ka kindel, kas P. oli autos aga liikus ringi. Peale relvade paigutamist tagumise istmele keegi seal ei käinud, kui politsei oli kohal, siis avas tunnistaja uuesti tagumise ukse võttis relvad sealt välja, vahepeal keegi tagaistmel ei olnud ega tagumisi uksi ei avanud. Relvade paigutamine Keskkonnaameti autosse oli osa järelevalvemenetlusest, tegemist oli turvalisuse tagamisega ja sel hetkel ei olnud väärteomenetlust alustatud. Järelevalvet teostavad KorS alusel, teostavad toimingud lõpuni KorSi alusel ja kui kõik on tuvastatud, isikud ja sõidukid kontrollitud ning asjaolud on selged, siis alustati isikute suhtes väärteomenetlust. Relvade pildistamine toimus pärast seda, kui K. ja R. olid sõidukist väljunud, K. relva pildistati veel vaatluse käigus, R. relva puhul ei ole kindel, kas pildistati veel või mitte. R. relva osas toimus vaatlus, see vaatlus protokolliti aga eraldi protokolli selle kohta ei ole, kus protokollis see on, on küsimus menetlejale. Keskkonnaameti auto tagaistmel tehtud pildid R. relvast on tehtud tunnistaja poolt, kui ta relvad sinna asetas. R. suuruluki jahiluba ta ei näinud. Jahitulirelva 9/123158 padrunisalve näitas ette R., mis oli nagu jahitulirelvadele kinnituv salv, milles oli 3 padrunit ja sinna mahtus veel padruneid, salve pikkust oli umbes 5-7 cm. Tunnistaja mäletamist mööda jahimeeste auto juurde alguses minnes, ei olnud isikutel turvavööd peal. Oli juttu, et alkoholi oli joonud R., teinud ühe napsu kadunukese mälestuseks, kes oli varasemalt lastud metssiga. Küsimuse peale, mida jahimehed sel õhtul seal teevad vastas K. alguses, et 9 tema on vaba mees vabal maal, võib relvaga liikuda kuidas tahab ja hiljem ütles, et on ühisjahil. Kui küsiti ühisjahi juhataja ja kohustuslike jahivestide kohta, sellele vastata ei osatud ning versioon, mida nad teevad kontrolli kestel muutus, küsimustele vastates mõtlesid pikalt. Tunnistaja T. käis jahimajas koos J. H. ja V. V.ga, sinna juhatasid nad K. ja R. Jahimajas oli hulganisti ulukeid, kes olid rippu tõmmatud, osaliselt juba töödeldud, millise uluki R. lasi, tunnistaja ei kontrollinud, jäi ukse peale. Kontrolli viisid läbi H. ja V. Tunnistaja tegevus on fikseeritud tunnistaja ülekuulamise protokollis. Kontrolli teostasid sõidukiga, kui nägid, et teine sõiduk vastu tuleb, tulid inspektorid autost välja ja andsid peatumismärguande. Kuna tunnistaja tööpiirkond ei ole Saaremaa, ei oska ta öelda, mis koht see täpselt oli, oli palju lund aga tegemist oli pika sirgega metsasel, võsasel alal ja tulevat sõidukit oli kaugelt näha. Hiljem on selgunud, et tegemist oli K.le kuuluva sõidukiga. Isikud ei selgitanud, et toimuks ühisjahil laskepaikade vahetamine. Tunnistaja arusaam oli, et isikud ei olnud ühisjahil, kuna nad ei osanud vastata, kes on ühisjahi juhataja. Ühisjahi puhul tuleb kanda ohutusveste, mida isikutel seljas ei olnud, veste ei leitud ka sõidukist. Toimikus olevad fotod tegi V. Pealkiri „vaade sõiduki salongist eemaldatud relvadele“ asuvad pildistamise hetkel Keskkonnaameti sõidukis. Padrunisalve, relvanumbrit, padrunivööd pildistas tunnistaja. Sõidukis sileraudset relva ei olnud aga sileraudse relva padrunid olid, kaliibrit ei mäleta. Tunnistaja K. P. selgitas kohtus, et töötab Keskkonnaameti järelevalveosakonna Tartumaa büroos ja oli kutsutud käesoleva aasta jaanuari lõpus Saaremaale teostama jahi kontrolli. Jahi kontrolli käigus sattusid juhujahi piirkonda, nägid, et eemalt lähenes üks auto, N. V. läks välja, et anda lähenevale sõidukile peatumismärguanne. Kui sõiduk oli peatatud, nägi, et seal istus kaks meesterahvast ja roolis oli K. K. ja kõrvalistmel istus K. R. Lähemat kontrolli teostasid E. T. ja Timo Tamm, tunnistaja V.ga seisid natukene eemal. Isikud viisid läbi eelkõige turvaalase kontrolli, kus leidsid autost laetud jahirelvad, mis nad siis toimetasid Keskkonnaameti tööauto tagaistmele. Seejärel paluti isikud sõidukist välja, et nad oleks masina ees, mobiiltelefonid paluti panna sõiduki armatuurlauale ja Tamm kontrollis jahidokumentide olemasolu ja kehtivust. Siis mingil hetkel, kui nad olid seal väljas seisnud, siis R.l hakkas jahe, küsis peale jopet, mille võtmiseks T. andis talle loa ja jäid ootama ka siis teist jahikontrolli teostavat meeskonda, kus oli J. H., V. V., kohale kutsuti ka politsei. Kuna tunnistaja seisis eemal, siis tema täpsemalt ei näinud, kuulnud, mida tegid T. ja Tamm sõiduki juures, aga niipalju ikka kõrvalt kuulis, sai aru, et sõidukis olid lahtised jahirelvad relvakotist väljas ja mingi aeg läks tunnistaja V.ga Keskkonnaameti autosse, et kirjutada valmis kutsed ja siis saabus kohale ka teine meeskond koos politseiga ja siis nad V.ga suhteliselt varsti sõitsid ära. Kontrolli viis läbi siis peamiselt T. ja teda abistas Tamm, liikusid ümber auto, et eesmärk oligi esmalt teha masin ohutuks, et viia sealt ära kõikvõimalikud relvad ja tunnistaja koos V.ga seisid eemal, et jälgida kogu tegevust kaugemalt, et jälgitav pilt oleks laiem. Tunnistaja oli juhipoolses küljes aga ikkagi autost 5-10 meetrit eemal, Tamm ja T. siis käisidki ümber auto, kord tema poole, siis kord läksid teisele poole, siis kui jahimehed olid veel autos, tunnistaja ise seisis pidevalt eemal. T. ja Tamm liikusid, jälgisid autot, vaatasid seda läbi. Kontrolli hetkeks oli tuisk läbi, kuu oli väljas, aga oli tuuline ja üsna jahe, külm. Tunnistaja autole lähedale ei läinud, et näha mis autos on, ei näinud vajadust neljakesi seal ümber olla. Seda, mida autost leiti öeldi valjult, et kõik kuuleksid, kas on nuga või relv, et kõik oleksid valmis ja tähelepanelikumad. Ei mäleta, kuidas R.le kolleegid ennast tutvustasid. Kui jahimehed autost välja tulid, oli tunnistaja ikka eemal, juhipoolses küljes. Nägi läbi esiklaasi, et R. suitsetas autos piipu. Tema meelest Tamm kontrollis dokumente, mäletab, et mingite dokumentide kontroll käis ka auto ees, kas isikut tõendavate dokumentide või jahilubade, seda ei mäleta. Tema hinnangul kontrolli läbiviija, T., hääl oli konkreetne ja selge, võis tunduda vali aga seal ei olnud midagi karjuvat. Seda kas T. R. ukse avas, ei näinud, sest oli teisel pool. Autost välja eskortimist ei näinud, T. käsi võis olla R. peal, kui ta kapoti juurde toodi. Siis T. palus, et R. paneks käed kapoti peale, et käed oleks nähtaval, arvab, et isik ise pani käed kapotile, teda ei abistatud, ei mäleta täpselt aga sundi ei olnud. Kui jahimehed autost välja tulid, siis nad seisid väljas tunnistaja hinnangul tükk aega, täpset aega ei tea, pool tundi kuni tund. Isikutel paluti väljas seista. Relvad, mis olid laetud, võeti siis kui jahimehed olid autost väljas, ja viidi Keskkonnaameti autosse. Kuulsid seda, et 10 relvad on laetud. Relvad võttis T., kes viis need Keskkonnaameti auto tagaistmele, mis oli 1520 meetri kaugusel. Kontrolli ajal ei käinud keegi teine Keskkonnaameti autos, mingi aeg läks koos V.ga autosse kutseid kirjutama. Tunnistaja üldse relvi ei vaadanud ega tea, kas neid veel ka Keskkonnaameti sõidukis pildistati, samuti ei vaadanud R. sõidukit, ei käinud kordagi auto juures. Ei mäleta kas täiendavad Keskkonnaameti ametnikud kutsus T. või Tamm, sest vist oli segadus jahilubadega, ei kuulnud kogu arutelu, oli abi vaja. Ei näinud R. jahiluba ega relva. Ei tea, kas sellel õhtul mingeid protokolle koostati, ei tea täpseid asjaolusid, kontrolli läbi ei viinud ja ei oska öelda, kas oleks protokolle koostanud ja millal täpselt väärteomenetlus hakkas. Kui jahimeestelt küsiti, mida nad sel õhtul teevad, oli vastuseks, et peavad ühisjahti aga ühtegi sellele viitavat asjaolu, nt oranži vesti või ühisjahist osavõtjate nimekirja ei olnud, seega seati see kahtluse alla. Nägi relvade viimist Keskkonnameti sõidukisse, T. viis need ükshaaval sõidukisse ja kõndis nendega tunnistajast mööda. Relvi ta täpsemalt ei vaadanud, oli hämar, möödakõnni pealt oli raske midagi tuvastada, ei vaadanud, kas on esemeid relva või relvaraua küljes. Ei oska öelda, kas peale relvade veel midagi sõidukisse viidi. Tunnistaja V. V. selgitas kohtuistungil, et viibisid jahikontrollil Saaremaal kella 11-12 vahel kuskil seal, täpset kellaaega ei mäleta, kutsus neid appi E. T. raadiosaatja teel Lääne-Saaremaale xxx jahipiirkonda. Kuupäeva ei oska täpselt öelda. Kui kohale jõudsid, siis enne neid minut või kaks liikus sinna ka politseipatrull, kelle T. oli samuti sinna palunud. Kohale jõudes oli seal džiip VW Amarok, T. koos N. V.ga, Timo Tamm, K. P., 2 politseinikku, tema ja J. H. ja siis J. K., liikusid ka sinna. H. läks koos T.ga autode juurde, kus Keskkonnaameti auto oli, tema jäi koos K. R. ja K. K.ga nende auto juurde nö turvakaalutlustel, hoidis silma peal. Seejärel H. ja T. tulid ka sinna auto juurde, vaatasid vallasasjana selle auto uuesti läbi, läbivaatuse koos R.ga, kelle auto väidetavalt oli. Tema täpselt ei näinud, mida nad seal autos vaatasid, kuna oli auto ees koos K.ga. Kuna autos kahe juhi istme vahel vist oli lahtine alkoholipudel ja R.l oli tunda ka kerget alkoholilõhna, siis H. küsis R.lt, et mis puhul napsu on võetud, siis R. ütles selle peale, et lahkunu mälestuseks, sea, kelle ta oli ennist küttinud. H. küsis, et kus on siga ja luba sea laskmiseks. Siga pidi olema xxx

eltsi majas, lahatud juba. R. ei osanud kohe vastata, kus see luba on, üks poole minuti pärast tuli talle meelde, et luba on tal auto päikesesirmi vahel, võttis autost 2 luba, andis need korraks H. kätte, siis võttis ühe loa ära ja ütles, et see luba, mis H. kätte jäi, on see luba, millega siga on kütitud. H.ga koos nägid, et see sea luba oli maha kandmata ja siis H. küsis R. käest, kas oled kindel, et see on see sama luba, millega see siga lastud on. R. oli kindel, et see on see sama luba. H. tegi sellest loast pilti ja tema arust küsis ta veelkord, et kas see on ikka see sama luba, kuna oli luba maha kandmata. R. ütles jah, et on eksinud, luba maha märkimata jäänud, aga see on see sama luba. Tegemist oli Muhu

eltsi piirkonnas väljastatud loaga. Seejärel ühe kaupa R. ja K. kutsuti Keskkonnaameti auto juurde, kus neile väljastati kutsed, anti ka tagasi nende relvad, peale seda tunnistaja, H., T. liikusid koos R. ja K.ga lähedal asuvasse xxx

eltsi majja, kus R. ja K. näitasid ette jahimajas lastud loomad. Seal rippus lahatud 4 või 5 ühisjahi käigus lastud hirve ja 2 siga, üks oli väiksem, teine natuke suurem. Üks siga oli natukene nö eraldi poolkinnises ruumis, tolle sea juures laua peal oli xxx

eltsi luba ja ka vereproovid, mis on veterinaarametnikele vajalikud katku tuvastamiseks, proovivõtuampulli peal oli sama luba, mis xxx

eltsil loa peal, mis oli samas kõrval. Teine siga, mis oli koos hirvedega sama liini peal, seal oli ka ampull verega aga sinna ei olnud ka samamoodi märgitud vereampullitopsiku peale seda jahiloa märget. Seejärel H. tegi paar pilti seal ja küsis veelkord R. käest, kas see sama luba on selle looma laskmiseks kasutatud ja R. ütles ikkagi, et on, seejärel lahkusid sealt, R. ja K. jäid sinna. Kuupäeva ei mäleta aga kui oli 29-30. jaanuar siis nõustub. R. auto oli metsasihi peal, ei oska öelda, kas see on teena kasutatav, võib olla on põllu äär aga seal siht oli. Ei ole kohalik aga arvab, et seal kandis jahti peetakse. Jõudis sinna 11-12 vahel, enne 12st, külma oli -10-5 kraadi, mõõdukas tuul, nähtavus palja silmaga 100 meetrit maksimaalselt. Kui sinna jõudis olid K. ja R. enda džiibi ees, T. oli sel hetkel nendega, politseinikud olid Keskkonnaameti auto juures, mis seisis K. ja R. autost kümnekonna meetri kaugusel maantee poole. Ei mäleta, kus teised ametnikud olid. Tunnistajaga olid kaasas H. ja K. Kutsuti T. poolt sinna kuna oli kaks relvastatud isikut ja oli tunda alkoholi lõhna. Sinna jõudes olid R. ja K. relvad Keskkonnaameti autos. Jõudsid sinna 11 10 minutiga, kedagi täiendavalt ei kutsunud. Tunnistaja ei asunud R. ja K. autot läbi otsima, relvi ei mäleta, et oleks näinud, ei vaadanud seda. Kuna ei viibinud sündmuskoha vaatluse juures, oli auto ees, siis temale ei selgitatud, et tal on õigus teha selle kohta avaldusi ja märkusi, mis protokollitakse. R. suuruluki jahiluba nägi aga ei mäleta, mis number see oli. Nägi seda siis, kui R. selle H.le ulatas, seisis kõrval, K. oli umbes 2 meetri kaugusel. Alguses nägi kahte luba, aga R. andis ikka ühe, selle, mille väitis, et on lastud. Väärteoasja toimikuga, fotodega ei ole tutvunud, võib olla on omavahel natukene rääkinud. Lubade võtmise kohta protokolli ei koostatud, kuna need anti kohe tagasi, tema fotosid ei teinud. Teab, et sel õhtul koostati ainult kutsed mõlemale isikule, rohkem ei tea. Jahimaja oli kinnipidamiskohast umbes 10 km kaugusel, sõideti sinna umbes 5-10 minutit. Kinnipeetud sõiduk oli suunaga jahimaja poole, suure maantee poole. Siga oli väidetavalt lastud samal õhtupoolikul, seal viibimise kohta tema teada selgitusi ei olnud. Loa maha kandmine tähendab seda, et

eaduse järgi peab suuruluk enne laskekohalt äraviimist, liigutamist, peab nö loa maha kandma, märkides sinna soo, vanuse, jahipiirkonna, kus uluk tabatud on ja kuupäeva ja laskja allkiri. Katku tõttu peab ka vereproovi sea juurde jätma, kuna veterinaarametnikud öösel ei tööta. Teise sea juures olid nii vereproovid kui jahiluba ja see on tavaline jahimeeste praktika, et oleks lihtsam asju korraldada, seadusest see kohustus ei tulene. Tunnistaja juuresolekul tegi H. pildi jahiloast ja jahimajas rippuvast seast, mis oli väidetavalt R. poolt kütitud. Tunnistaja J. K. selgitas kohtuistungil, et

1. jaanuar 2021 teostas järelevalvet Saaremaal, oli ühes autos Saaremaa büroo juhataja J. H. ja siis Valgamaa büroo inspektor V. V.ga. Südaöösel tuli teade, et teine meeskonnapatrull, kus oli E. T., palus abi, sõitsid sündmuskohale, kus juba oli politseipatrull ja üks Keskkonnaameti auto koos teiste inspektoritega. Kui jõudsid sündmuskohale, siis läks teise auto juurde, kus istus õigusosakonna menetleja N. V., mõni aeg oli auto juures, siis läks tagasi autosse ja istus seal. Edasi H. ja V. palusid tal istuda teise autosse, mis viib ta tagasi hotelli, siis sõitis hotelli tagasi. Selles autos oli Timo Tamm, V. ja K. P., koos nendega sõitis hotelli. Kui sündmuskohale jõudis, paiknes R. auto metsas, ei tea, kas seal kandis jahti peetakse, jõudsid umbes südaöö paiku, ilm oli hea, nähtavus hea, lumi maas, ei oska öelda mitu kraadi külma oli. Kohapeal oli politsei patrull ja teine Keskkonnaameti auto, ei mäleta kas keegi veel, politseinikud olid vist enda auto juures, kuigi inimesed liikusid, teises Keskkonnaameti autos istusid P. ja V., V. ja H. läksid kinnipeetud auto juurde. Ei tea, kus R. sel hetkel oli. Appi kutsus T. aga miks, ei tea täpselt. Tunnistaja ei otsinud R. sõidukit läbi, ei ole tema relva, salve ega jahiluba näinud. Protokolli ei koostanud, aga teab, et V. tegi kutset. Talle ei selgitatud, et tal on õigus viibida sündmuskoha vaatluse juures ja teha selle kohta avaldusi ja märkusi. Ei mäleta seda kohta täpselt, kas oli mets või mingi tee, oli seal esimest korda, mets oli ümberringi ja seal oli natukene nagu plats, kus autod seisid. Ei mäleta mis sõiduk kinnipeetud sõiduk oli, ei käinud selle juures. Nende enda auto oli samasugune nagu teine Keskkonnaameti auto, Toyota. Tunnistaja J. H. selgitas kohtuistungil, et
2. jaanuar vastu
3. jaanuari käesoleval aastal teostas Saaremaal jahindusalast kontrolli ja kuskil enne südaööd said informatsiooni E. T.lt, et on peatatud sõiduk, sõidukis on kaks isikut, kellest üks K. R. ja teine tema kaasjahiline. Info kohaselt oli sõidukis lahtised ja laetud relvad ja lisaks sellele oli ka tulnud info, et üks isikutest ehk R. on tarvitanud ka alkoholi ja T. paluski nende poolset abi ja tuge selle edasise kontrolli läbiviimisel seal. Kuna tuli sisse info, et on võimalik alkoholi tarvitamine, siis andis sellest ka politseipatrullile teada, kes ka nendega koos seda jahindusalast kontrolli läbi viis, nemad siis tulid ka kohale. Kohale jõudsid tõenäoliselt peale südaööd, see on juba
4. jaanuar, siis olid kohapeal juba politseipatrull ja Keskkonnaameti üks kontrollimeeskondadest, kuhu kuulusid T., Timo Tamm, N. V. ja K. P. Nemad tulid kolmekesi tema, V. V. ja J. K., kõigepealt T. andis lühikese ülevaate sellest, mis seal oli olnud, telefoni teel oli küll juba saanud, aga kohapealse ülevaate andis T. Kui nad sinna jõudsid, olid nii K. R. kui kaasjahimees oma sõiduki juures, mis oli peatatud. T. ütles, et relvad on ohutusse kohta viidud, Keskkonnaameti autos, relvadele rohkem ka tähelepanu sel hetkel ei pööranud ja siis juba liikusid koos T.ga sinna auto juurde, kus lisaks veel toimus auto läbivaatus, kus R. näitas neile auto ette, autos oli ka üks kolmas relv, mis oli poolautomaat ja mille salve mahtus ka rohkem kui lubatud arv padruneid, siis ka 12 seda sai hr R.le selgitatud, et sellise salvega jahi pidamine on ka keelatud. See küll ei olnud relval all ja see relv ei olnud lahtiselt või laetult autos, aga see salv lihtsalt vaadati üle ja seda sai selgitatud hr R.le, et sellise salvega jahti ei peeta. Edasi vaadates auto pagasiruumi oli näha mingisugune must kast, mis oli ka verine natukene, siis sai ka küsitud, mis veri see on ja sai küsitud ka R.lt, et kas ta on tarbinud alkoholi, siis vastuseks R.lt said teada, et ta on tarbinud ja see veri on seal pärineb nö lahkunult. Uuris täpsemalt, kes see lahkunu on, vastuseks sai, et lahkunu on metssiga, mida sel hetkel ta seal ei näinud, küll aga siis küsis ka näha jahidokumente selle metssea küttimise kohta ja R. esitas talle 2 jahiluba. Võttis ta need kuskilt autost juhipoolse päikesesirmi vahelt, kus dokumente saab hoida ja esitas talle. Mõlemad jahiload oli täitmata, ühe jahiloa võttis R. tagasi, ütles, et selle alusel ta seda siga ei lasknud, teise jättis ta tunnistaja kätte, kes küsis korduvalt, kas see on see jahiluba, mille alusel metssiga kütiti, vastuseks sai mõlemal korral jah, see on see jahiluba, millega kütiti. R. tahtis seda luba tagasi saada, kuna see luba peab minema ka siis vereproovi juurde, et tal on seda luba sellepärast ka vaja. Loa andis tunnistaja tagasi ja vahepeal kaasjahimees rääkis veel mingisugusest võimalikust ühisjahist, mingisugusest võimalikust loast, mis võib olla veel jahimajas. Selleks, et seda fakti kontrollida, kas jahimajas on ühisjahi nimekiri, kas jahimajas on mingisugune kolmas luba veel, liikusid nad peale kontrolli ka jahimajja. Jahimajas oli äkki 3 või 4 hirve, hirverümpa, mis rippusid ja lisaks oli tema meelest 2 siga, mis olid eraldi ruumides, üks oli eraldi ruumis, kus oli ilusti searümba kõrval laua peal vereproov ja jahiluba seal juures, vereproovile olid tehtud ka märked jahiloa kohta. Teine siga rippus nende samade hirvedega ühe rivi peal ja R. ütles, et see siga on see, mille tema küttis ja see kütiti Muhus. Jahiload, mille ta esitas, olid tegelikult Muhu

eltsi jahiload. Selle sea juures ei olnud sarnaselt teisele seale jahiluba laua peal, oli küll vereproov aga see vereproov oli ka märkimata, vereproovi topsil oli jahiloa number ja sellega nad oma kontrolliprotseduuri seal ka lõpetasid. Mõlemad load jäid R. kätte, tunnistaja, T. ja V. lahkusid, K. R. koos oma kaasjahilisega jäi edasi jahimaja juurde. Kui jõudsid R. auto juurde, oli see põldude vahelisel teel, kõrvalteel, kus kandis kindlasti jahti peetakse. Jõudsid sinna südaöö paiku, jõudsid sinna umbes 30-35 minutiga, kuna tulid teisest piirkonnast, Lümandu poolt. Ilm oli normaalne, temperatuuri ei oska öelda. Kohal oli ka politseipatrull, D. A. ja K. K., ei mäleta kus nemad seal täpselt olid. R. koos jahikaaslasega olid oma auto juures, üks ühel, teine teisel pool autot, auto kõrval oli ka teine Keskkonnaameti kontrollgrupp. Kui sinna jõudsid, tuli tema juurde T., kellega suhtles, kus teised olid, ei tea. T. andis talle uuesti ülevaate, ütles, et R. autost on relvad paigutatud ohutusse kohta, Keskkonnaameti auto taga pingile. Neid kutsuti sinna pigem turvalisuse mõttes, kuna relvadega tegelemisel on kõrgendatud oht ja teine info oli, et on võimalik joobeseisund. Kui neile info tuli, siis ei olnud veel relv Keskkonnaameti autos ja üleüldse on relv kõrgendatud ohu allikas. Ise kutsus ta täiendavalt politseipatrulli, kuna info järgi oli võimalik joobeseisund ja seda tuvastab politsei. R., K. auto läbiotsimist ei toimunud, toimus läbi vaatamine, R. ise näitas autot, tema tunnistaja T.ga olid juures. Läbiotsimist tõenäoliselt sama moodi ei saa teostada. Teab, et T. oli eelnevalt R.ga juba autot vaadanud, kui nad koos vaatama hakkasid, siis tunnistaja R.lt mingit nõusolekut ei küsinud, kas T. varem küsis, ei tea. Tema ise jahitulirelva ei vaadelnud, poolautomaatsest relvast salvega rääkis temale T. Menetleja oli Timo Tamm ja kuna tunnistaja viibis ka seal menetluse juures, siis tal oli ka vastavasisuline õigus teha märkusi ja esitada taotlusi. Kohapeal ei protokollitudki tema teadmist mööda, vaid sündmuskoha vaatluse protokoll tehti märkmete põhjal hiljem. Ei mäleta, kas kohapeal tutvustati seda, et tal on õigus viibida sündmuskoha vaatluse juures ja teha selle kohta avaldusi ja märkusi, mis protokollitakse. R. jahiluba nägi, kuid numbrit ei mäleta, lube oli kaks, mis ta tunnistajale esitas, ühe võttis R. tagasi, mõlemad olid väljastatud Muhu

eltsi poolt ja mõlemad olid sel hetkel ilma igasuguste märgeteta. Fotografeeris ainult selle loa, mille kohta R. ütles, et selle loa alusel tema lasi Muhus samal õhtul selle metssea. Ei tea milliseid protokolle koostati, teda kuulati tunnistajana üle menetluse käigus. Ei mäleta, kas R. autost relva äravõtmise juures oli, kas relv oli Keskkonnaameti autos, aga pagasiruumis oli relvakohver, kas oli tühi, ei mäleta, võis seda ka kolleegilt kuulda. Muude vaatluse ja vestluste kohta, mida T. ette kandis või rääkis, protokolle ei tehtud, ei jäädvustatud. Jahimajas käisid viiekesi, T. jäi kuskile jahimaja ukse juurde, siis oli tema, V., R. ja tema jahikaaslane. Teised lahkusid ja R. oma jahikaaslasega jäid jahimajja. Jahimajas jahimaja või 13

eltsi esindajat ei olnud, R.l ja K.l oli võti olemas ja nemad seal kõik ette näitasid. Selle kohta mingit dokumenti ei koostatud, ei peetud sellel hetkel vajalikuks, tegemist oli järelevalvelise tegevusega, kontrollimaks fakti, kas seal jahimajas võib olla ühisjahi nimekiri või kolmas jahiluba, millest oli sõiduki juures juttu. Neid otsis sealt R., ei leidnud ühtegi dokumenti, load olid loomarümpade juures laua peal näha, ühe juures oli proov ja selle peal proovi number, selle searümba juures, mille R. lasi, oli proov olemas aga selle peal loa numbrit ei olnud. Sel hetkel R. käest kirjalikku selgitust ei võtnud ja tema ei olegi kellegi käest ühtegi selgitust võtnud. Ei teadnud, kellele jahimeeste auto kuulub. Ei mäleta, et peale T. antud ülevaadet oleks ta talle korralduse andnud jätta kõik nii nagu on ja tema ära oodata. See, kuidas Keskkonnaamet oma kontrolle läbi viib, ei puutu asjasse ja see on pigem taktikaline küsimus. Kui õigesti mäletab, siis R. ja K. olid seal maasturiga VW Amarok, Keskkonnaameti patrullid sõitsid maasturitega Toyota Hilux. Täitmata jahiluba tähendab seda, et kui sa kütid uluki, antud juhul kütiti suuruluk metssiga, siis kui sul on selleks luba olemas, ei tohi sa enne ka ulukit selle tabamise kohast liigutada kui loale on tehtud märge uluki tabamise kohta, on märgitud uluki tabamise piirkond, kuupäev ja uluki sugu, lisaks sellele kannab selle uluki tabaja sinna jahiloale ka allkirja tõendamaks seda, et see uluk on tabatud. Antud hetkel olid mõlemad load tühjad ehk siis neid lube ei olnud täidetud. Jahimajas tegi kindlasti ühe foto R. sõnade kohaselt tema poolt kütitud metssea rümbast. Kinnipidamise kohaks oli xxx jahipiirkond ja see ei ole Muhu, seal Muhu jahiloaga lasta ei saa. Tunnistaja K. jahilube ei vaadanud, ei tea, kas temal oli luba selles piirkonnas jahti pidada. Ühisjahi nimekirja ei näinud, seda ei olnud kohapeal ega jahimajas. Ei öeldud, kes veel ühisjahil osalesid, teab, et A. J. on xxx

eltsi juhataja, A. K. nimi ei ütle midagi ja neid jahimajas ega terve öö jooksul ei näinud. Alkoholi tarvitamist ei kontrollitud, R. ise väitis, et oli alkoholi tarvitanud ja ainuke tunnus oli alkoholilõhn väljahingatavas õhus, politsei indikaatorvahendiga seda ei kontrollinud. Tunnistaja D. A. kohtuistungil selgitas, et K. R.ga oli kokkupuude, kui oli tööl Kuressaare politseijaoskonnas piirkonnapolitseinikuna Keskkonnametiga ühisel operatsioonil jahikontrollil, kui talle helistas J. H., palus tulla kohale, kus oli kinni peetud sõiduk, kus oli joobekahtlusega jahimees. Sõitis sinna kohale koos kolleegiga, Keskkonnaameti inspektorid suunasid nad kahe jahimehe poole, kellest üks oli kohtusaalis viibiv isik ja kellega ta siis põgusalt vestles õues, välitingimustes ja joobeseisundit ei tuvastanud. Tema käitumine oli normaalne, tema aja ja koha taju oli selge, joobeseisundit ei tuvastanud, mis oli ka see põhjus, miks neid sinna kutsuti. Rohkem ei ole tal selle isikuga kokkupuuteid, ei ole enne olnud ega ka pärast olnud. R. jahitulirelva ega suuruluki jahiluba ei näinud, neid kutsuti sinna joobeseisundit tuvastama ja vestles isikuga vaid sõiduki juures. See, kus nad viibisid, ei olnud sündmuskoht, vaid peatamise koht. Tema ise mingeid protokolle seal ei teinud. Ta kutsuti sinna J. H. poolt, kes on Keskkonnaameti Saaremaa juht, täpset ametinimetust ei oska öelda, nemad kutsuti sinna joobeseisundi tuvastamiseks ja kontrollisid ka relvalubasid ja relvade omamise õigusi, ei mäleta, kes need esitas, kas need oli Keskkonnaameti ametnike käes. Relvaluba võrdlesid relvaregistri andmetega, kas õige isik ja kas luba on kehtiv. Vaatlesid ka kahte relva, kuid ei ole kindel, kas selle isiku relv ka seal oli. Ei mäleta, kas nägi ka relva, mille küljes on summuti. Kliinilise pildil järgi otsustasid, et joobeseisundile viitavaid tunnuseid isikul ei olnud, indikaatorvahendit või tõenduslikku alkomeetrit ei kasutatud. Tema ise alkoholilõhna ei tundnud, seisis isikust mõne meetri kaugusel ja meesterahvas oli temast ka pikem. Võib eksida aga arvab, et relvad kuulusid K.le või teisele härrasmehele, kellega ta koos oli. Kohtuistungil selgitas tunnistaja K. K., et

1. jaanuaril vastu
2. jaanuari olid koostöös Keskkonnainspektsiooni inimestega ühispatrullis ja neid kutsuti sinna seoses sellega, et ühel jahimehel väidetavalt tunti alkoholilõhna suust, neid kutsuti seda sinna kontrollima. Sõitsid kohale ja siis osutati selle inimese poole, kellel siis väidetavalt see alkoholilõhn suust tuli, teine patrullpolitseinik küsitles teda, ta tunnistas, et jah ta oli ühe lonksu võtnud kadunukese mälestuseks või mis see jahitraditsioon neil on ja sellega nende toimingud seal ka piirdusid, sest nemad ei tuvastanud alkoholijoobe tunnuseid. Muidugi lõid inimese nende autos olevast Apollo programmist läbi, et vaadata inimese andmeid ja see oli ka kõik. R.ga rääkis teine patrullpolitseinik, tema seisis seal kõrval, kuulis seda vestlust. Nad olid kõrvalteel ja R. auto 14 paiknemist ei oska seletada. Kui sinna jõudsid, R. asukohta ei oska öelda, seal olid Keskkonnainspektsiooni inimesed, kes nad sinna välja kutsusid ja veel üks jahimees. Ei ole kindel, kus Keskkonnainspektsiooni inimesed ja jahimehed täpselt olid. Patrull üldse toimingutesse ei puutunud, relvi, jahilube ei vaadelnud, ei ole nende pädevuses. Ei mäleta, et talle oleks öeldud lause, et tal on õigus viibida sündmuskoha vaatluse juures ja teha selle kohta avaldusi ja märkusi, mis protokollitakse. Tema seal mingeid protokolle ei koostanud. Relvaload lõid Apollo andmebaasist läbi, relvanumbri järgi kõiki relvi ei kontrollinud, kuna kõiki relvi polnud kaasas, vaatasid kui palju relvi on ja mis relvad seal olid. Tunnistaja tegi pilte relvadest, mis olid auto pagasnikus, ei mäleta millise auto pagasnikus, Sellel õhtul oli kindlasti kaks Keskkonnainspektsiooni ekipaaži, aga kas nad olid ühe või kahe autoga, ei mäleta. Seal alkoholilõhna ei tundnud, otsustasid vaid kliinilise pildi järgi, indikaatorvahendit ega tõenduslikku alkomeetrit ei kasutanud, sest neid ei saagi enne kasutada, kui on joove visuaalselt tuvastatud, aga nad ei näinud mitte ühtegi tunnust. Ühtegi relva ei vaadanud ega tuvastanud, tegi ühest relvast vaid pildi, miks pilti oli vaja teha, peab küsima Keskkonnaameti käest. Sündmuskohal oli pime, öö, sadu ei olnud, suhteliselt selge, külmamiinuseid oli vähem kui 10, plussis ei usu, et oli, ei mäleta, et oleks ka tugev tuul olnud. Tunnistaja A. J. selgitas kohtuistungil, et tema nende intsidentide juures otseselt ei olnud, aga viibis koos K. R. ja K. K.ga ühisjahis ja pärast alles sai teada, mis seal toimus. Jaht toimus eraldi, tema oli A. K.ga eraldi, K. ja R. olid eraldi, pidasid metssea jahti. Oli talv, külm, lumi, päeval oli veel olnud ka ühisjaht, suurem ühisjaht, seal oli juba 30-40 inimest ja see oli veidikene jätkujaht, tegid uue ühisnimekirja. Tema käes olid load, nimekiri, tema oli jahi juhataja. Mis toimus Keskkonnaametnikega, selle juures tema ei viibinud, sai sellest alles hiljem teada. Täpsetest kellaaegadest või mis mingil hetkel toimus, sellest tal informatsioon puudub. Igatahes kuskil südaööl lõpetasid jahi, sest teiste partnerite, R. ja K., telefonid ei vastanud, läksid laiali, lõpetasid jahi ära. Tunnistaja on

eltsi juhatuse liige ja esimees. Järgmisel päeval oli Keskkonnaametiga kokkupuude, otsisid neid, et esitataks dokumendid. J. H.ga on olnud põgus kokkupuude, on käinud paaril korral jahipidamist kontrollimas. Kollektiivse jahi nimekirjad ja load olid tema käes, tema oli jahi juht. Kõigepealt kirjutab jahi juhataja oma nime ja allkirja, teised kinnitavad oma nime ja allkirjaga, et nad teavad ühisjahi reegleid, kus see toimub, mis toimub ja mida lastakse, seekord oli selleks metssiga. Esimese ühisjahiga alustasid hommikul kell 9, järgmisega siis kui oli veel valge, hämaras. Jahiga, kus osalesid ka R. ja K., alustasid õhtul, xxx jahimeeste seltsi maadel, neljakesi alustasid Loona kandist, kus koostasid ka jahi nimekirja. Tunnistajal olid seljas jahiriided, kuna on koeramees siis punase-rohelise kirjud. Ei mäleta, mis teistel seljas oli, aga reeglite järgi peab olema autost väljas olles punane vest, autos võib riided ära võtta. K. ja R. pidid jääma Loona kanti, nemad edasi sõitma, täpseid kokkuleppeid ei olnud, ühe korra telefoni teel rääkisid aga ei mäleta, mis kell. Ei mäleta mitu jahiluba jahinimekirjale märgitud oli, aga üks kindlasti, üks peab olema. Sel õhtul ei küttinud midagi, seda, kas teine

eltskond küttis, ei tea, teda pole teavitatud. Kui jahimajas olnud siga oli R. oma, siis järelikult R. selle sinna tõi, kõigil seltsi liikmetel on jahimaja võti olemas ja neil on õigus seda kasutada, ei ole keelatud ulukeid jahimajja tuua. Tunnistaja käes olid ühisjahi nimekirjad ja jahiload, kuna tema tavaliselt kirjutab

eltsis jahilube välja, siis mapi vahel oli kümmekond suuruluki luba, tema enda nimel. On MTÜ xxx jahimeeste seltsi esimees ja MTÜ Kihelkonna jahimeeste seltsi juhatuse liige. Teise ühisjahiga ei alustanud mitte hiljem kui 19, ei oska täpset aega öelda. Punaseid veste on erinevaid, ise kasutab Härkilä vesti ja ei vaata, millised riided teistel on aga arvab, et neil olid reeglite kohaselt vestid seljas, sest tavaliselt, kui kirjutavad jahinimekirjale alla siis peavad vestid seljas olema, see on tema poolt nõutav. Tunnistaja A. K. selgitas kohtuistungil, et igal aastal paar korda peab K. R., K. K. ja A. J.ga ühisjahti, võis ka selle aasta jaanuaris. Igal kuul reede, laupäev, pühapäev on jahil. Ilmselt pidasid neljakesi käesoleva aasta jaanuaris jahti, kui on ühisnimekiri olemas, siis on koos nendega jahti pidanud. On võimalik, et pidasid koos jahti, kuna situatsioonid korduvad tihti aastate jooksul, siis lõpuks ei mäleta. Ei mäleta, kas 29, 30, 31 jaanuar, kui see langeb nädala lõppu, siis on pidevalt jahil. Tuleb meelde, et on neljakesi jahti pidanud, ise on Harjumaalt pärit, 15 sellepärast ei oska öelda, mis koht see Saaremaal täpselt oli. Tema oli koos A. J.ga, kuna tema teda kutsub. Jahiga võisid alustada päeva lõpus, seajahti alustatakse pimedas. Temal endal teise sõidukiga ühendust ei olnud, J. on pealik, temal on ühendused. Temale endale kui mitte liikmele jahiluba väljastatud ei olnud. Nemad J.ga ühtegi ulukit ei tabanud, jahiga lõpetasid päris hilja, võis olla 10 aeg kui jahipiirkond ära lõppes aga see ei tähenda, et jaht ära lõppes. Tema jaoks lõppes jaht ära siis kui ta relva kotti pani. Õhtul enam R.d ja K.t ei näinud, nägi siis kui jahinimekirjale pidi allkirjad panema. Probleemist Keskkonnainspektsiooniga kuulis J.lt, sai aru, et asi oli üle paisutatud ja kahte jahimeest kontrollis palju inimesi. Olid xxx

eltsi piirkonnas, piire ei tea, seda ütles talle jahi juhataja. See, kui ühe jahimehe jaoks jaht lõppeb, ei tähenda, et jaht ära lõppeb, selleks peab jahi juhataja jahi lõpetama. Ei tea kuidas see täpselt käib, teeb mingi märke. Ise ei ole jahi juhataja olnud. Kui ühisjaht on lõppenud, siis jahi juhataja loeb rümbad kokku ja teeb aruande, kui asi lõppeb öösel, ei ole mõtet kõigil kokku tulla, siis tullakse kokku kui on pidulik lõpetamine. Arvab, et sel päeval võis hommikul ka veel mingil jahil olla, samal saarel, jahilisi võis olla 6-7, kui see oli reede. Laupäeval, pühapäeval on suured seltskonnad. Ühisjahil piisab punasest vestist aga võib olla ka punane jope. Kui nimekiri koostatakse, siis vähemalt J. juures panevad kõik vestid selga. Seda, mida pärast tehakse, kas võetakse vestid ära, ei saa J. kontrollida, aga jahi alguses on kõik paigas. Tunnistaja K. K. selgitas kohtuistungil, et 29. jaanuaril vastu 30. jaanuari öösel pidasid teiste jahimeestega koos ühisjahti metsseale xxx

eltsi jahimaadel, mille liikmed nad on. Sellele ühisjahi nimekirjale oli kantud tema isiklik metssealuba ja hirveluba, pidasid ühisjahti tema metssealoa alusel metsseale. Kell võis olla kolmveerand 12 kui nad liikusid, nemad olid oma autoga Loona mõisast ida pool ja teised jahikaaslased olid Loona mõisast lääne pool, neil olid piirkonnad ära jaotatud. Sõitsid autoga ringi, vaatasid jälgi, otsisid metssigu ja küttisid neid, eesmärk oli neid küttida ja selle jahipidamise käigus nägid metssiga, pidasid auto kinni, lülitas mootori välja, kaasjahiline K. R. võttis püssi ja hakkas seda metssiga tulistama, sest vastavalt jahieeskirjale § 7 lg 2 on lubatud seisva mootoriga sõidukist tulistada metssiga ja küttida metssiga. Aga nad ei saanud seda oma tegevust lõpuni sooritada sellepärast, et nad märkasid otse auto ees paarikümne meetri kaugusel mingeid tulesid, mingit autot. Katkestasid tegevuse, et välja selgitada, mis liikumine, mis tuled, kas nad on nende kaasjahimehed. Liikusid vaevalt võib olla kümmekond meetrit edasi autoga, kui tee oli blokeeritud, korraga olid auto ümber mingid kombinesoonidega isikud, kellest osa kandis siniseid kombinesoone, osa kandis rohelisi kombinesoone, ennast nad ei tutvustanud. Rohelise kombinesooniga isikul oli kuulivest, mask ja käsirelv. Algul arvas, et tegemist on politseinikuga ja teistel isikutel olid sinised kombinesoonid seljas, ükski isik ennast ei tutvustanud, oma tegevust ei selgitanud, küll aga hakkasid nad karjuma ja neilt dokumente nõudma. Siis mõtles, et äkki on siis politseikontroll või on keskkonnainspektorid või, ei osanud nagu seisukohta võtta, kes nad on, sest keegi ei tutvustanud ennast, keegi ei näidanud ametimärki, keegi ei rääkinud, mida nad kontrollivad, mis selle tegevuse eesmärk on ja siis nad tegid niimoodi, et sinise kombinesooniga isik oli vahetult tema juhi akna läheduses, rohelise kombinesooniga isik oli teisel pool, siis nad vahetasid omavahel kohti ja mõlemad nii sinine kombinesoon kui ka roheline kombinesoon karjusid, üks karjus, et näidake käsi, teine karjus, et ärge liigutage, esimene karjus, et näidake dokumente, teine ütles, et käsi, dokumente, ärge liigutage, näidake käsi, näidake dokumente ja seda tehti väga valju häälselt, karjudes ja intensiivselt. Nemad võtsid välja ID kaardid, istusid liikumatult autos, olid valmis neid ID kaarte näitama, siis tema akna äärest jooksis see rohelise kombinesooniga isik R. poolse kõrvalistuja akna juurde. Kalev andis oma ID kaardi tunnistajale ja hakkas piipu süütama, selle piibu süütamise käigus kukkus tal tikutoos jalgade vahele maha, sel hetkel K. sirutas käe jalgade vahele, et tikutoosi maast võtta. Auto uksed oli lukus ja klaasid oli kinni, aga K. tahtis piipu teha ja tema aken oli ülevalt üks 10-20 cm avatud umbes ja nüüd sellel hetkel kui K. pistis käe oma jalgade vahele, et tikutopsi maast üles võtta, see rohelise kombinesooniga isik kuulivesti ja käsirelvaga torkas oma käe aknast sisse, võttis seest poolt autoukse lukustusest lahti, tõmbas autoukse lahti, siis tunnistaja nägi, kuidas ta füüsilist jõudu kasutades haaras R.l kinni käest ja kaelast, rebis jõuga ta autost välja ja lükkas ta jõuga auto ette esiratta kohale. Peale seda ta karjus, et pange käed kapotile. R. küsis, mis asja ja selle peale 16 see rohelises kombinesoonis isik karjus, kui te ei pane käsi kapotile, ma kasutan teie suhtes jõudu. See oli nagu selge ja valjuhäälne ähvardus. Lõpuks R. pani käed kapotile, kinnastama käed, arvab, et külma võis olla umbes 9 kraadi, jaanuarikuu, lumi oli väljas, tuul puhus, see võis olla päris ebameeldivalt külm, kui kinnastama käed kästakse suruda vastu plekist auto kapotti. See rohelise kombinesooniga isik jätkas, karjus oma käsklusi edasi, R. allus nendele korraldustele, käsklustele, siis tuli temale korraldus, sinise kombinesooniga isik käskis tal välja tulla. Nüüd teab, et see sinise kombinesooniga isik oli inspektor Timo Tamm ja rohelise kombinesooniga isik oli inspektor E. T. Neil kästi tulla auto ette, temal kästi seista vasaku esitule ette ja R.l kästi seista parema esitule ette liikumatult ühes kohas, sellest kohast ei lubatud neil lahkuda. Sel ajal kui Tamm valvas neid, et nad seisaksid liikumatult seal esitulede ees, võttis inspektor T. autost nende käest luba küsimata nende jahirelvad ja viis lähedal asuvasse inspektorite autosse. See inspektorite auto võis umbes 15m eemal olla vasakul küljel, otse ees. Peale seda endiselt neil ei lubatud lahkuda sealt auto eest, esitulede eest, inspektor T. ja inspektor Tamm otsisid auto läbi, võtsid sealt ära kõik jahirelvad, mis nad leidsid, padrunitaskud, padrunivööd, padrunisalved, kõik, mis oli seotud relvadega nad võtsid ära, viisid inspektorite autosse. Nemad seisid liikumatult auto ees edasi, neil ei lubatud sellest kohast lahkuda, seejärel asusid nad kontrollima nende jahidokumente, ID kaardid olid juba esitanud, pärast seda ta esitas metssea ja hirve laskmise loa, mis olid personaalselt tema isiklikud suurulukite laskmise luba, siis laskekatse ja jahitunnistuse olemasolu, relvaloa olemasolu ja aastamaksu olemasolu kontrolliti elektrooniliselt. Kui nad seal auto ees seisid, siis inspektor Tamm küsis, mis te seal teete. Ütles, et peavad ühisjahti, selle peale inspektor Tamm ütles, et ei, te ei pea, tunnistaja arvas, et peab ikkagi, et neil on jahinimekiri, nad on ühisjahis, peavad metssea jahti ja siis nad nõudsid tema käest jahinimekirja, aga

eaduse § 31 sätestab seda, et ühisjahi nimekirja koostamise kohustus on ikkagi jahi juhatajal ja jahinimekiri on jahi juhataja käes. Tema ei olnud selles jahi juhataja, temal ei saanud jahinimekirja olla ja ta ütles, et nimekiri on jahi juhataja käes, tema ei ole jahi juhataja. Jahi juhataja oli A. J. ja nimekiri oli tema käes. Siis kui dokumentide kontroll oli lõppenud, siis inspektorid vahetasid omavahel mingisugust informatsiooni, nad kuulsid, et keegi ütles, et dokumendid on korras. Nad teadsid ise ka, et neil on kõik dokumendid korras, et neil on kehtivad jahitunnistus, relvaluba, laskekatse, 10 eurone aastamaks on tasutud, et absoluutselt kõik jahipidamiseks vajalikud dokumendid on olemas, kaasaarvatud suuruluki laskmise luba ja kui nad seda kuulsid, et dokumendid on korras, siis ta ütles inspektoritele, et dokumendid on kontrollitud, et kas nad võivad nüüd jahti edasi pidada. Inspektorid ütlesid, et ei, te peate menetlust taluma, keegi ei selgitanud talle poole sõnagagi, mis menetlus käib, mis selle menetluse eesmärk on, miks ta seda taluma peab. Õhkkond oli äärmiselt pingeline ja närviline, kõiki korraldusi nende suhtes anti karjudes, see oli nagu väga ebaharilik. Olles olnud jahimees rohkem kui 30 a, kontrollitakse tavaliselt neid rutiinse kontrolli käigus keskkonnainspektorite poolt mõnikord aastas 3, 4, 5 korda. See toimub tavaliselt rutiinse haldusmenetluse korras, kus kontrollitakse dokumente, vahetatakse omavahel informatsiooni ja tavaliselt õhkkond on lugupidav, sõbralik, rahulik, asjalik. Esimest korda jahimehena, kogu oma jahimehe praktika jooksul oli olukorras, kus tema peale karjuti, tema ütlusi ei võetud vastu, tema juttu ei usutud, sunniti seisma häbipostis auto ees, keelati sellest kohast liikuda ja kästi pikemat aega selles häbipostis seista. See seismine kestis tegelikult seal auto ees enam-vähem tund aega, tund aega seisis, tal ei olnud jopet seljas, tegelikult tal on paks jope, millele on ka punane vest peale kinnitatud, mis oli väljas liikumiseks ja autost välja tulemiseks, see oli auto tagaistmel. Tal ei lubatud kohalt liikuda, järelikult ei saanud ka riideid panna selga, lihtsalt seisis ja külmetas auto ees, jahti edasi pidada ei lubatud, menetlust pidi taluma. Siis see olukord läks veel hullemaks selles mõttes, et kui ta küsis oma kaasjahiliselt R.lt, et mis nad siis teevad, kaua seal seisavad, pool tundi juba, siis inspektor Tamm valjuhäälselt karjus, et omavaheline suhtlemine on keelatud. Huvitav küll, et millise seaduse alusel, ta on jahieeskirju ja relvaseadust lugenud, on

eadusega kursis, et huvitav, millise seaduse alusel nad keelevad jahikaaslaste omavahelise suhtluse. Selle peale inspektor Tamm ei vastanud, lihtsalt eemaldus. Kuna see õhkkond oli jätkuvalt väga närviline, inspektorid karjusid nende peale, siis küsis inspektor T.lt, et vabandage, et on siin ohutase väga kõrge ja olukord on väga närviline, mis see ohutaseme neil siin kõrgeks ajab, et relvad on ära 17 võetud, relvad on autos, dokumendid on kontrollitud, kõik on korras, mis neil selle ohutaseme nii kõrgeks ajab, et nad peavad nende peale karjuma. Selle peale inspektor T. vastas: sest teil on relvad, jälle karjudes. Eestis on 14 tuhat jahimeest, neil on kõigil relvad, relvade omamine ei tõsta iseenesest ühtegi olukorda ega ohutaset kõrgeks. Jäi täiesti arusaamatuks, mida inspektor T. selle vastusega üldse mõtleb. Nende jahirelvad olid ammu inspektorite autos, kui jätkus see karjumine ja nende alandamine, sest selles häbipostis seismist ta ei saa teiste sõnadega nimetada. Kui on kõik jahidokumendid korras, on oma jahimaadel, on xxx

eltsi liikmed, on xxx

eltsi maadel, jahimaadel neile väljastatud suuruluki küttimislubadega, siis inspektorite puhul selline räige, üleolev, solvav ja agressiivne käitumine, emotsionaalselt väga solvav oli seda taluda. Nad seisid seal auto ees edasi, aega oli kulunud juba 45 min - 50 min, oli külm, inspektorid käisid pidevalt seal autos, kus olid relvad, nõu pidamas, kahekaupa ja kolmekaupa ja neljakaupa aga kogu aeg üks inspektoritest, tavaliselt inspektor Tamm siis valvas neid, et nad ei liiguks kohalt. Üks inspektoritest alati valvas, seisis lähedal ja hoidis silma peal, ülejäänud inspektorid käisid siis nõu pidamas, vahepeal istusid autos, vahepeal pistsid pea autost sisse, mida nad seal pidasid nõu, mida nad seal rääkisid, ei tea. Lõpuks kui nad olid peaaegu tund aega oodanud saabus kohale politsei. Politsei küsis, et kes teil siin vanem on ja mis toimub ja siis T. oli vist sellel hetkel vanem ja inspektorid ütlesid, et kontrollime jahimehi ja soovime kontrollida nende alkoholijoovet. Teda pandi puhuma, puhus välja 0,000 promilli, oli täiesti kaine, samuti oli täiesti kaine kaasjahiline R. Kui samal hetkel saabus kohale ekipaaž veel kolme inspektoriga, kelleks oli J. H., V. V., J. K. ja üks inspektoritest, ilmselt V. küsis, et mis te siin seisate auto ees. Ütles, et vabandage, tal on keelatud sellest kohast lahkuda, on kästud seista siin ühes kohas liikumatult ja on seda teinud juba tund aega ja külmetanud tuule käes. Siis selle kohta V. ütles, et ei-ei nii see ei ole, see ei ole nii, istuge autosse, pange auto mootor käima, istuge soojas. See oli esimest korda kui sai tunni aja jooksul sooja. Siis nad pidasid seal omavahel nõu ja kuna joovet neil ei tuvastatud, mõlemad olid kained, siis inspektorid otsustasid neile relvad tagasi anda, läksid nende inspektorite autosse, võtsid oma relvad, viisid autosse. Peale seda inspektoritel oli soov minna Kihelkonna jahimajja eelnevates jahtides kütitud ulukeid vaatlema, mida ta neile võimaldas. Sõitsid jahimajja, kus ka R. kütitud metssiga rippus ja inspektorid pildistasid seal, midagi askeldasid aga rohkem seal midagi ei küsinud, kell oli juba pool 2 öösel. Peab vajalikuks lisada seda, et enne seda ühisjahti, siis nad selles jahimajas kahekesi R.ga soolestasid selle metssea ära, panid sooled spetsiaalsesse konteinerisse ja tema võttis ampulli, millega võetakse vereproov. Alati kõikidelt kütitud metssigadelt võetakse ampulliga vereproov, mille alusel kontrollitaks, kas see siga on nakatunud aafrika sigade katku või mitte. Mäletab selgelt, et olid seal jahimajas, tema käes oli ampull vereprooviga, sulges selle ampulli hermeetiliselt, võttis laua pealt markeri ja kirjutas ampullile R. metssea loa kolm viimast numbrit ehk siis R. seisis tema kõrval, tema käes oli metssea laskmise luba, tema ütles sellelt loalt kolm viimast numbrit, tunnistaja kirjutas markeriga selle ampulli peale ja pani ettenähtud kohta, on üks koht, kuhu nad panevad ampullid. See oli siis enne nende ühisjahti, markeerisid ära, panid ampulli oma kohta ja siis läksid ühisjahti pidama. Eelnevalt kütitud metsseaga oli neil see kohustuslik protseduur tehtud, lisaks sellele võtsid muidugi trihhenoloosi proovid ka, 100 g liha erinevatest kohtadest, vaheliha ja põseliha ja pehmet liha ka, panid selle kilekoti selle ampulli kõrvale täpselt, mis oli markeeritud R. loa jahiloa numbriga. Siis läksid ühisjahti pidama. Kui inspektorid tulid jahimajja, kell oli umbes pool 2 öösel, inspektorid mingeid küsimusi enam ei esitanud, pildistasid neid ulukeid ja läksid minema. Temale teadaolevalt sel öösel mingeid protokolle, vaatlusi, võtmisi ei vormistatud. Talle ei selgitatud, et tal on õigus viibida sündmuskoha vaatluse juures ning teha selle kohta avaldusi ja märkusi, mis protokollitakse. Õigusi ja kohustusi ei tutvustatud. Anti ainult ülekuulamise kutse, mille pöördel oli kirjutatud, aga see oli toimingute ja menetluste lõppedes, vahetult enne jahimajja sõitmist, paluti kuhugi alla kirjutada. Anti kutse, kuhu oli midagi kirjutatud, aga üksikasjalikult mingeid õigusi ei tutvustatud. Nägid vilksamisi metsa ääres metssiga, neil oli positsioon, R. oleks saanud enda poolt teha lasu, R. võttis püssi, hakkas lasku sooritama, tema jättis auto seisma, lülitas mootori välja. R. ei jõudnud tulistada, kuna tunnistaja ütles stopp, mingid tuled olid ees, katkestasid tegevuse, et teevad kindlaks enne kes need seal on, nende jahimaal metsade keskel kus kilomeetrite raadiuses ei ole ühtegi elamut. Teised jahimehed olid teisel pool Loona 18 mõisa, ehk 3-5 km eemal. Inspektor Tammega on tunnistaja kohtunud juba 2020 teise menetluse raames, teda määrati seal

eltsi poolt volitatud esindajaks, menetlus on toppama jäänud. Viimase kahe aasta jooksul on xxx

eltsi väga intensiivselt kontrollitud ja arvab, et see on J. H. isiklik kättemaks

eltsile teatud põhjustel. Põhjusteks võib olla see, et H.le ei väljastatud suuruluki luba ametniku poolt, kes

eltsiga tihedalt seotud on ning see, et

elts ei olnud nõus H. ühte sõpra liikmeks võtma. Leiab, et see ei ole päris tavapärane jahijärelevalve, kui kahte jahimeest saadetakse kontrollima 7 keskkonnaametnikku, vaid see on karistusekspeditsioon. Rääkis sellest ka Keskkonnaameti peadirektorile, kes tema ees vabandas ja palvele sisejuurdlus teha vastati, et seda nad algatada ei saa. Sel õhtul järelevalvet teostanud ametnikud olid pärit üle Eesti erinevatest piirkondadest. Tema ise võttis kolmest sel päeval toimunud

t osa vaid õhtusest, Muhu

t ei tea. R.ga sõitsid koos Tallinnast Muhule, seal toimunud jahil osales R. üksi. Koos sõitsid Saaremaale, R. kütitud siga oli autos. J. ja K.ga kohtusid Loona mõisa juures, kus kirjutasid jahinimekirjale alla. Tegid seda väljas, mäletab, et oli külm ja tuuline, kuna pastakas ei tahtnud hästi kirjutada. Jahinimekiri jäi J. kätte, kelle olid valinud jahi juhatajaks ja tema kätte jäid metssea ja hirve laskmise load, mille numbrid olid kantud jahinimekirja. Peatumismärguannet ei mäleta, üks auto oli risti ees ja inimesed seisid neil lihtsalt ees. Ei tea, kas R. relv oli enne juba laetud kui hakkas siga tulistama ega seda, kas pärast lasu mitte sooritamist ja liikuma hakkamist ka relva tühjaks laadis, tunnistaja sõitis autoga ja tegeles sellega. R. poolne aken oli irvakil, tema poolne aken kinni. Suheldi läbi kinnise akna, karjuti nende peale näidata dokumente, hoida käsi paigal, karjuti mõlemalt poolt ja ei olnud aru saada mida nad peavad tegema. Tema vastas, et tema ei ole jahi juhataja, temal ei ole nimekirja, inspektorid võiksid seda teada, et nimekiri on juhataja käes. Ei mäleta, kas ütles jahi juhataja nime. R.d ei pandud puhuma, vestles inspektorite ja politseiametnikega, ta oli täiesti kaine. Tunnistaja A. J. selgitas kohtuistungil, et teab, et asjas on küsimus K. R.le väljastatud metssea jahilubades, et kas need olid väljastatud enne seda juhtumit. Nii tunnistaja kui R. on Muhu

eltsi liikmed. Perioodil 28-30 jaanuar jahil ta ei osalenud, aga saab tunnistada seda, et selle loa andis välja enne seda. R. teatas, et tabas metssea ja saatis ka maha kantud loast koopia. Originaal on temale teadaolevat Keskkonnaametis, tema seda kätte saanud ei ole. Tagasi jõudis ainult teine luba, mis oli välja antud ja on realiseerimata. Väljastas R.le load 28.01.2021, kes käis neid välja võtmas Muhu

eltsis, teavitas 29.01 õhtul, et üks luba on realiseeritud, teine jäi üles ja, et on selleks korras Muhu saare peal lõpetanud jahi pidamise. R. tuli lubadele kindlasti üksi järgi 28.01. Sellest juttu ei olnud, mis realiseeritud loa alusel lastud seast sai. Igal grupil on oma nahastamiskoht, üldist kasutamiskohta pole, R. kuulub Koguva gruppi, kelle nahastamiskoht on Rootsivere külas tema teada, Muhumaal. Tema teada igal küttijal on õigus otsustada, kus

aaki puhastab, põhikiri ei näe ette kuhu konkreetselt viima peab. xxx

eltsiga on R.l tema teada nii palju seost, et on kuulnud, et kuulub sinna nimekirja, rohkem ei tea. Menetlusalune isik K. R. selgitas kohtus, et on Muhu kodanik, elab Muhus ja on viie Eesti

eltsi liige, osades asutajaliige, on ka mandril veel kahes

eltsis ja Saaremaal kolmes kokku. Tal on söödaplats Muhus, Muhul on eesti kõige suurem riiklik tellimus üldse, selleks aastaks tuleb küttida 855 siga ja kogu Saaremaal tervikuna peab 1000 siga küttima, et see katku piiramises oma rolli täidaks. Selle söödakoha jaoks võtab pidevalt jahilubasid. Tollel päeval, kui tulid uuesti Saarde tagasi, nädalas 3-4 korda sõidab Tallinnasse töö asjus ja tuleb õhtuks tagasi, tuli temaga ka K. jahile kaasa, kes läks tema äia juurde, kui ise läks vaatama, mis toimub. Tal õnnetus see siga küttida, mille tulemusena selle sea loa maha märkis ja neil on isegi Muhus selline korraldus kuna arv nii suur, et peavad märkima peale ka väga täpselt positsioneerimiskoordinaadid, seda sellel põhjusel, et kui juhuslikult juhtub midagi sellist, et on katkuline, siis teataks hakata vastavaid abinõusid tarvitusele võtma. Õnneks Muhu saarel positiivseid katku tulemusi ei ole, on ainult olnud läbipõdemise näitudega vereproovid. Selle sea otsustas ta tõesti sealt endaga kaasa võtta Saaremaale, sest läksid sinna edasi jahti pidama. Kaks päeva olid ette nähtud suured ühisjahid, mandri pealt tuli ka palju rahvast sinna, oli päris kindel, et midagi kütivad. On kaks aspekti, üks väga lihtne on see, et Muhu pundil seal Koguval 19 on ühe inimese kodus tehtud selline võimalus, kus saab sea taliga üles tõmmata, aga see on tal mitte köetavas ruumis ja tõesti oli talv ja miinus, siis eelistad seda võimalust kui saad minna teise kohta, kus saad seda valges ja mugavas teha. See nö OÜ xxx, mis on Kihelkonna xxx ja ühisnahastamise või soolestamise ruumid, need on väga kaasajastatud, seal on kõik ruumide koristamise ja pesemise võimalused, on suurepärane ja hästi valgustatud ruum. Teine põhjus on see, et kui nad järgmine päev saavad saakloomasid, siis nad saadavad need alati minema, kokkuostjad tulevad, viivad ära suurulukid enamuses ja selle sea puhul, kuna see oli kult, oli tal selge kavatsus, et laseb sellest teenuse teha, millest ta Rannarootsist, kuhu sai ära saadetud koos teiste loomadega järgmine päev, sai metssea kotlette. Need on need kaks põhjust, miks ta selle sinna kaasa võttis. Sõitsid ja temal oli

ündmus selleks päevaks toimunud, oli ühe looma tabanud. K. oli väga nagu änksi täis, et lähme teeme veel jahti ja ta helistas seal kõigile ja selline võimalus oli, võtsid juurde A. J., A. K., Loonas kohtusid, kus selle nimekirja moodustasid, see oli kõik K. initsiatiiv ja tema tahtmine. See üks üsna tavaline protseduur, kus jahimehed õhtusel ajal sõlmivad selleks nimekirja, et minna metssea jahile, metssiga on üks neist ulukitest, kes on pimeda uluk, kes viibib pimedas ainult, kui sõralisi võib kohata varavalges ja valges, siis metssiga on pimeda aja loom ja sellepärast on ka need seadused või need korraldused ja võimalus on jahimeestel selle katku pärast, et metssigu tohib küttida mistahes viisil põhimõtteliselt selleks, et see arvukus alla viia. Sellest on ka need võimalused, et võib autost lasta, võib kasutada lisatuld, need on riikliku tellimuse täitmiseks ette nähtud võimalused. Saaremaal on see üsna tavaline, Muhus ka, muidu neid numbreid lihtsalt kätte ei saa. K. oli roolis, tema oli paremal pool, mis tähendab seda, et neil on vaikimisi tava, et kummal pool loom on, sellel on õigus lasku sooritada sest, et metsiga erinevalt sõralistest on hästi tundlik ja närviline selle koha pealt, üks närvilisemaid loomi, see reageerimisaeg, kui sa peaksid juhi kohalt hakkama välja hüppama, tegelema ja kaotad 2 sekundit ja see positsioonikaotus on olemas. Seekord oli samaoodi, kahjuks oli see siga tema pool, K. mõistes kahjuks, et tema pidi selle positsiooni kiiremini realiseerima, K. ei jõudnud isegi relva laadida, on päris kindel selles. On 25 aastat jahimees ja ei ole mitte kuskilt otsast nii osav relvaspetsialist, laskur, kui seda on jahikaaslane K., kes on mitmekordne Eesti meister jne aga teda tuntakse ka kiire inimesena. Äkki K. ütles, et stopp, mingid tuled tulevad neile peale, mõtles A.t ja neid, K. vaatas kohe, et midagi on nagu valesti, et on politsei hoopis. Ütles, et mis siis, K. otsustas, et läheme sõidame sinna ära, käivitas auto, sõitsid sinnapoole, nad olid 50m raadiuses, nad olid auto parkinud teele risti ette ja peatasid neid. Tema poole tuli inspektor E. T. esimesena, taskulamp oli käes, lasi tema peale, lasi siis autosse ja siis tema suust tuli esimesena selline hüüe: lahtine relv autos, hüüdis teistele oma kolleegidele, see oli aru saada, tal oli klaas lahti niipalju ja sellest hakkas pihta. Eelnevalt on istungil ekslikult öeldud, et keegi tema relva nägi, seda ei saanud keegi näha ja siis hakkas Timo Tamm K. poole peale minema, see kõik toimus niimoodi sekunditega, et proovi kuidas sa proovid rääkida, kõik käis hästi kähku. Ühe korra sai hoiatuse, et käed nähtaval, siis K. käest küsiti dokumente, hakkas ka enda dokumente esitama, hakkas põlvetaskust põlve peal klapiga taskust dokumente võtma, sel ajal vaatas T. läbi esiklaasi eestpoolt, seisis seal korraks ees, uuesti sisse, ta ei saanud aru vist, mis ta tegi, sai vist uue korralduse käed nähtavale, mida ta jälle tegi ja siis tegi selle eksliku vea ja hakkas piipu põlema panema, 20 aastat tõmbab piipu, tal on selline reflektoorne juba see asi, et natukene hakkab erutuma või ärrituma, siis kui piip on käepärast tõmbab seda ja siis T. pistis käe auto aknast sisse, avas ukse, tõmbas teda reaalselt välja sealt. Ta on 1,93, T. on 2 meetrit, hästi suur mees, reaalselt ikkagi väga heas füüsilises vormis, inimesel on taktikaline vest peal, püstol turritab puusal, menetlusalune isik oskas ainult küsimusi küsida, mis toimub, mitte midagi ei ole teinud sellist, mille peale peaks reageerima üldse. Paremal õlal elas seljas, ütles, et nüüd käed kapotile, jõudis selle peale küsida, kas tahab läbi otsida või midagi, kuuletuda, muidu kasutan jõudu, järgmine küsimus oli selles, et mis ta teinud on, miks selline asi on, et see on talumiskohustus ja siis korraks läks nagu tähelepanu lõpuks tema pealt hetkeks ära, hakkasid K.ga tegelema, sest K. istus seal autos, see oli kõik nii ruttu läinud. Korraldus oli seista paigal, mitte liikuda, siis K. oli ka välja tulnud sealt, vaadati menetlusaluse isiku dokumenti, kõikide dokumendid, kõik asjad üle, mis kaasas olid, siis T. küsis tema käest esimest korda, et kus jahirelv on. Ütles, et tema jahirelv on tagaistmel seal asjade all, siis nad läksid auto juurde seda vaatama, tal olid 20 tõesti tekid, padjad, ei saanud taha kuuti panna, sest seal oli külm ja märg talvisel ajal. Kõik riided, mis peavad soojas olema, need on salongis, muidu on seal kastis ja siis nad toimetasid sellega, et nad võtsid need relvad, ise ei näinud, küsis, et see on tema oma, ütles, et jah see on tema oma, K. oma viidi samamoodi minema. Siis T. ütles, et kavatseb auto läbi vaadata, tegi oma läbivaatust, küsis asjade kohta küsimusi, menetlusalune isik proovis vastata ja arvestades olukorda oli üllatavalt rahulik, vastupidiselt K.le, kes ärritus rutemini kogu selle asja peale, oli näha, et nende vestlus Tammega ei arenenud üldse hästi, K. on teadupärast jurist hariduselt ja tema oskab küsimusi esitada paragrahvide kaupa kui vaja on, mis õigused ja mis toimub. Pidi teda vahepeal lausa rahustama. T. vaatas auto läbi, võttis sealt veel teise relva, mis asjasse ei puutunud, kohvris võib relv olla seal autos taga ilusti,

see relv ei osalenud, võttis salve kuskilt, siis ta võttis padrunid vööga, küsis seal igasuguste asjade kohta küsimusi, tema vastas. Need asjad olid ära viidud, siis toimus seal mingi arutelu. Siis T. helistas J. H.le, tegi ülevaate, kõik oli tegelikult selleks hetkeks selgeks saanud, relvad, kõik dokumendid, kõik on korras, jahipidamise õigus oli olemas, K. nõudis jahipidamise edasijätkumist lausa. J. H. andis selge korralduse sellele T.le, et kõigil olla paigal, mitte midagi teha, tema tuleb, vaatab ka üle. Seda said pärast teada, et ta politsei kutsus, seal oli erinevad kaalutlused nagu aru sai. T. rääkis koha peal, et relvade pärast kutsuti politsei, aga istungil on erinevalt öeldud, et menetlusaluse isiku pärast, siis see on ekslik. Tegelikult telliti K.le hoopis seda politseid, sellepärast, et ta oli närviline, ta ei osanud seal võib olla adekvaatselt käituda, sai aru, et midagi teha ka ei ole. Kui tuli politsei, esimesena suunati K. juurde ja lasti temaga tegeleda hoopis, tema ise oli täiesti teisejärguline seal. See tumedapealine inspektor tegelikult temaga vestles ja suhtles ja rääkisid igasuguseid asju seal veel, muude asjade kohta ka. Ta tõesti ei tea, kas T. arvas, et K. oli napsu võtnud, K. pandi puhuma, 0 tuli välja ilusti. H. tuli politseiga samal ajal, oli 15 minuti kaugusel, siis ootas seal kuni politsei tuli, samal platsi peal, soovis uuesti auto läbi otsida täiesti arusaamatutel põhjustel, olid leidnud termosihikud, otsiti tol päeval veel mingeid autosid, neil ei olnud sellist asja, termosihik on relvaseaduse järgi keelatud asi Eestis, on hakanud viimasel ajal tekkima tõesti selline trend. Termosihikut tal ei olnud ja H. otsis uuesti auto läbi, tal küsimusi ei olnud, tõstis asju, vaatas seal iseseisvalt, siis nad vestlesid sellest Muhu seast. Muhu seaga oli väga lihtne lugu, kõik inspektorid teavad peast seda reeglit, et jahimehel peab olema ulukiluba esitada sellel ajal kui ta on selles ulukijahis, siis kui ta tabab selle uluki, siis teeb selle märke, et tabatud uluk ja kui ta viib selle kuskile soolestamisele, samamoodi on selle jahimehega koos, peab olema see ulukiluba esitada. Nad olid juba ammu teises

, uluk oli üldse teises kohas, seda ulukiluba tal ei pidanudki kaasas olema. Taskus oli ainult üks maha märkimata luba, selle ainsana esitas H.le, H. on ekslikult esitanud fakte, et esitas talle kaks, miks ta siis sellest teisest pilti ei teinud. Esitas jahiloa, sellest ta tegi pildi. Siis kui seal jahimajas ära käisid, sellega on täpselt sama lugu, et kui oleks luba kaasas olnud, sõiduaeg oli 15 min, oleks saanud igasuguseid märkmeid peale taha, kui oleks tahtmist olnud. Sõitsid sinna jahimajja, kolmekesi tulid, üks ei tulnud sinna sissegi. See on kõrghooaeg, jahimaja uksed on lahti, ei ole üldse lukus, seal käiakse kogu aeg sisse, välja. H. küsis, kelle loomad, vastas, et ta ka ei tea ja ei peagi teadma, seal on selline kodukord, et lased looma, paned vastavasse kohta pärast, kus vaja on, H. pildistas neid loomi seal sees, lauapeal soris, pildistas seal, läinud nad olidki, see kõik kestis 3-4 minutit maksimaalselt. Muhu loast niipalju, et järgmine päev olid päevases ühisjahis ja teda sattusid kontrollima uuesti täpselt samad inspektorid Tamm ja T. Ütles Tammele selle kontrolli ajal, et mis selle sea loaga, toob selle kuskile, mis teeb sellega, Tamm ütles, et ta ei tea. Nad käisid pärast tunnistusi andmas, Tammega rääkisid pikemalt sellest, Tamm andis H. kätte, H. andis korralduse, et helista Muhu jahipealikule, kes selle välja on andnud, et kontrolli, et kas talle on kaks luba üldse välja antud ja A. vastas telefonitsi, et on load väljastanud ja ütles, millal. Tamm tegelikult ütles, et kas ta tuleks ütlust andma, A. J. ütles, et tal vahetuse päevad, ta on xxx kiirabi autojuht ja juba järgmine päev oli uuesti H. korraldus. Tamm ootas kui Muhu

eltsi pealik tuli töölt, soovis näha loaraamatut. Kui H.l oli kahtlus, et need load on tõesti äkki hiljem peale seda sündmust välja antud, poleks saanud seda tagantjärgi mingil moel teha, siis seda saab loa raamatu kaudu kontrollida, et kas need load, mis neil olid, olid tegelikult kõrvuti välja antud, see on nagu vene ajal kopeeri kaudu, jääb nagu jälg täpselt üks ühele sellest loast, mis välja kirjutatakse, kontsud jäävad. Loomulikult Tamm sai 21 veenduda, et kõik oli korras ja kõik oli õige. Tal on sama arvamus sellest asjast, et kui meil on 15 tuhat jahimeest, kõik nad on väljastatud relvalubadega, tal endal on 10 relva, relvadega sõidetakse kogu aeg ringi. Kui Keskkonnaameti inspektor näeb relva, siis ta ei tohi mitte midagi nagu valesti aru saada, peab normaalselt suhtuma, oleks öelnud ilusti, et näen lahtist relva autos, palun tulge autost välja, teostan turvakontrolli või midagi sellist, kõik oleksid sellele allunud, ei oleks mingit küsimust sellega olnud. Midagi läks väga valesti seal. Kindlasti kohe ei olnud tal seal süüteos ette heidetud relval salves 3 padrunit ja seda salve sinna kinnitatud. Sellesse relva ei ole võimalik sisestada salve. Selle relva külge ei käi salv, kui oleks nendega koos neid relvi üle vaadatud, oleks kõigil palju lihtsam seal olnud, oleks mingigi fikseering tehtud, oleks pildid tehtud sealsamas, kõik see tegevus tehti enne ära ja siis hakati pärast mõtlema, kuhu mida veel juurde näidata ja mis pilte teha. Tema ei tea, kus padrunid olid kontrollimise ajal, kuna teda ei olnud juures, ta sai relva tagasi pärast seda kui politsei oli ära käinud. Relva pani kiirelt tagaistmele, kuna oli just tahtnud siga lasta ja ei oleks olnud sünnis olla relv süles kui politsei oleks vastas olnud. Lukk oli taga asendise tõmmatud, ei tea, kus padrunid olid, ei tea, kas padrunid olid padrunipesas, tema seda relva ei näinud sellest hetkest kui ta autost välja tõmmati. Enne jahipidamist laadis padrunid rauda, sellele püssile paneb otse rauda, salve ei ole. See jahitulirelv on ühe lasuline, teoreetiliselt on võimalik kinnitada ka rohkem kui üks padrun aga mitte rauda, on üheraudne. Padrunid saad panna peale, vedru on vastas, mis teda surub ja pealt lükkad lukuga. Padruni paned käega, need Blaser 93 on sellist tüüpi. H. küsis lastud sea jahiluba, vastas, et seda ei ole kaasas ja peab olema jahimajas. Jahimajas ei tulnud luba jutuks ja sellepärast järgmine päev küsis, kas toob selle kuhugi. Ei tea, mis oli jahimajja mineku eesmärk, neile ei antud selgitusi. Tl 37 fotol olev relv on tema relv, Blaser, see padrun ei ole rauas, see on selle vedru peal, kaliibriga 7,63 Remington Magnum. Kahe istme vahel on K. relv, arvab, et kasutas samuti 7mm Magnumit, relvatootjat ei tea. Relv mis oli taga relvakastis on tema relv, jäänud sinna eelmisest päevast, kuna käis Tallinnas lasketiirus, poolautomaat, millega teeb trenni. Sõiduki omanik on ettevõte, vastutav kasutaja menetlusalune isik ja tema asjad vedelesidki autos. Laskeharjutuste tegemiseks oleval poolautomaatsel relval on 3 salve. Tagaistmel olnud jahirelv on ühelasuline, ei ole poolautomaat, korraga läheb ainult üks rauda. Kaitsjad kohtulikes vaidlustes leidsid, et väidetav

§ 58

rikkumine ei ole tõendatud, kuna relva võtmine, viimine ja vaatlemine ei ole kontrollitav, käesolevas asjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et K. R. jahirelva 9/123158 küljes oleks olnud salv, milles oli kolm padrunit nagu väärteoprotokoll seda kajastab. Samuti ei ole kaitsjate hinnangul tõendatud

§ 59süüteo toimepanemine, kuna asjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et R.

jättis jahiloale nr KU 404628 õigeaegse märkme tegemata, etteheide on tehtud kahe jahiloa osas, millega justkui nõutakse, et märke oleks pidanud tegema kahele jahiloale. Asja materjalide hulgas on pilt märkmetega jahiloast nr KU 404628, Keskkonnaamet aga vastavast loast ühtegi märget, fotot ega jäädvustust teinud ei ole. Kaitsjad leiavad, et ka menetluslikult on tehtud antud asjas palju vigu, nimelt valitseb menetluse piiritlemisel ülisuur ebaselgus, menetlejatel endal puudus selge arusaam, mida menetleti. Vastavalt tunnistajate ütlustele saab teha järelduse, et hetkel kui E. T. nägi autos lahtisi relvasid, saadi aru, et sellega on toime pandud rikkumine ja sellest momendist käis VTMS § 31 lg 1 järgi väärteomenetlus. Samuti ei tutvustatud menetlusalusele isikutele tema õigusi ja kohustusi ning ei järgitud nõudeid tõendite kogumiseks. Olulisemate rikkumistena tuuakse välja isikule tema õiguste ja menetlustoimingute eesmärkide mitte selgitamist, relva hoiule võtmise ja selle vaatluse korral protokolli mitte koostamist ning sõiduki läbiotsimise/vaatluse puhul menetlusaluse isiku mitte kaasamine ja selle kohta protokolli mitte koostamine. Kaitsjad taotlevad tühistada kohtuvälise menetleja

1. mai 2021 otsus ja teha samas asjas otsus, millega lõpetatakse väärteomenetlus VMS§ 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu ning hüvitatakse K. R.le menetluskulud. Alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega lõpetatakse väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p1 alusel otstarbekuse kaalutlusel ja jäetakse K. R. menetluskulud tema enda kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuvaidlustes, et K. R. poolt jahiloa mahamärkimise tegemata jätmine on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Samuti on leidnud tunnistajate ning menetlusaluse isiku ütlustega tõendamist, et sõiduki peatamise hetkel 22 oli K. R. jahitulirelv sõiduki tagaistmel laetud. Väärteo lühikirjelduses on sulgudes märgitud, et relvale kinnitatud padrunisalves oli kolm padrunit, kuid menetleja peab seda informatiivseks tekstiks, mis ei oma süüteokoosseisu täitmise kontekstis tähtsust. Väärteokoosseisud on täidetud, süüd välistavad asjaolud puuduvad ja K. R. on etteheidetavate süütegude toimepanemises süüdi. Kaitsjate tõstetatud küsimusele, millisel hetkel algas väärteomenetlus, vastab kohtuväline menetleja, et väärteomenetlust alustati K. R.le kutse väljastamisega ja kõik sellele eelnevad toimingud teostati riikliku järelevalve raames. Kohtuvälise menetleja esindaja samas möönab 08.02.2021 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli mitte vastavust KrMS § 83, 84 ja 87 kirjeldusele ja nõuetele. Tunnistajate ütluste lisaks olevad fotod ei ole lubamatud tõendid vastavalt KrMS § 63 lg 1 ja VTMS §
2. K. R.le tutvustati õigusi ja kohustusi kutse andmisel, kui V. selgitas, et õigused ja kohustused on kutse pöördel ning kuna R. ei olnud väärteotoimingutele allutatud, ei olnud õiguste ja kohustuste ettelugemine ning nendest arusaamisest kindlaks tegemine vajalik. Kohtuväline menetleja taotleb jätta K. R. kaebus täies ulatuses rahuldamata ning Keskkonnaameti otsus muutmata, menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kaitsja Tedder lisas repliigi korras, et esimese episoodi puhul ei olnud väide salvest lakooniline vaid väga spetsiifiline, räägiti salvest ja kolmest padrunist ning Keskkonnaamet on omaks võtnud, et mingit salve ei olnud. Samuti ei saa Keskkonnaamet siiani aru, millisele loale nad arvavad, et K. R. oleks pidanud märke tegema, öeldakse vaid, et ühele või teisele loale jäi märge tegemata. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud üle tunnistajad ja menetlusaluse isiku ning kaitsjate ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Esmalt peatub kohus kaebuses toodud etteheidetel menetlusõiguse kohaldamisel. Kaitsjate hinnangul valitseb antud kohtuasjas menetluste, ehk järelevalvemenetluse ja väärteomenetluse, piiritlemisel suur ebaselgus. Nii kohtuvälise menetleja esindaja kohtus kui tunnistajad V., P. ja T. peavad väärteomenetluse alguseks K. R.le väljastatud kutse esitamist ning enne seda käis järelevalvemenetlus, tunnistaja T. ütluste kohaselt teostati järelevalvet ja toimingud tehti KorSi alusel. Samas väärteo protokolli ja otsuse koostanud tunnistaja Timo Tamm andis kohtus ütlusi, et väärteomenetlus hakkas pihta kui rikkumine ilmsiks tuli, ehk see, et jahitulirelv on laetud ja tema otsustas algatada K. R. suhtes väärteomenetluse. K. P. aga ei tea, millal väärteomenetlus algas. Kohus peab kummastavaks olukorda, kus sündmuskohal viibivad Keskkonnaameti ametnikud saavad erinevalt aru, millise menetlusega on tegu ja milliseid toiminguid läbi viiakse ja milliseid peab teostama. Kõik sündmuskohal viibinud isikud on öelnud, et kohapeal ei koostatud mitte ühtegi dokumenti ega protokolli. Ometi näeb korrakaitse seadus (edaspidi KorS) ka järelevalve menetluses ette selgitamiskohustuse (KorS § 11, HMS § 36), isiku taotlusel küsitlemise protokollimise (KorS § 30 lg 1), dokumentide nõudmise ja vastuvõtmise protokollimise üldise asjaajamiskorra alusel (KorS § 30 lg 4) ning vallasasja läbivaatusel on 23 valdajal õigus juures viibida, sellest peab valdajat teavitama ja selle protokollimine on kohustuslik (KorS § 49 lg 2, 3, 6). Sündmuskohas kõigi tunnistajate ütluste kohaselt dokumente nõuti ja autole ning relvadele vaatlus teostati, kuid kuna ühtegi dokumenti ei koostatud, siis selgelt ei ole järgitud ka KorSis ettenähtud nõudeid. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt ei tutvustatud K. K.le ja K. R.le kordagi ka nende õigusi ja kohustusi, ei haldusmenetluses ega väärteomenetluses. Õiguste ja kohustuste tutvustamise kohustus vastavalt VTMS § 5, § 19 lasus tunnistajal Tamm hetkel kui ilmnesid väärteo tunnused ja ta alustas esimese menetlustoiminguga ning tal oli VTMS § 31 kohaselt kohustus alustada ja läbi viia väärteomenetlus. Kohus siinkohal nõustub kaitsjatega, et väärteomenetluse alguseks oli hetk kui Keskkonnaameti menetlejad leidsid, et sõidukis on relvad lahtiselt ning laetult ja see ei ole lubatav, misjärel tuleb menetlustoimingute teostamisel järgida väärteomenetlusele kohalduvaid norme. Vastavalt VTMS § 58 lg 1 sättele alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga ning väärteomenetlus on alanud, kui väärtegu menetlema pädev ametnik asub tegema toiminguid, kontrollimaks tal tekkinud kahtlust, et toime on pandud väärtegu (31-1-2-06). Kui järelevalvemenetluses tuvastatakse süüteo toimepanemisele viitavad tunnused, alustatakse vastavalt kas väärteo- või kriminaalmenetlust, mis aga ei takistaks muus osas järelevalvemenetluse edasist läbiviimist. Seega kui ametnikud tuvastasid rikkumise, siis selle kontrollimiseks tehtavad toiminguid viiakse läbi juba kohaldatava menetlusseadustiku norme järgides, käesoleval juhul väärteomenetluse seadustiku normidest lähtuvalt. Keskkonnaameti ametnikud ei viibinud sündmuskohal vaba aega veetmas, vaid teostasidki just nimelt jahindusalast järelevalvet, s.t neil oli eesmärk tuvastada võimalikke rikkumisi. Seega pidid nad ka valmis olema selleks, et tuleb kohaldada nii korrakaitse- ja järelevalve meetmeid kui ka arvestada väärteo või kuriteo tunnustele vastava käitumise tuvastamisega, mille menetlemiseks tuleb kohaldada vastavalt kas väärteomenetluse või kriminaalmenetluse norme. Sama viidatud sätte, s.o VTMS § 58 lg 2 kohaselt esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt VTMS §-le
3. Seega juhul, kui sõidukis avastati n.ö laetud relv(ad), pidanuks alustatama väärteomenetlust ja selgitama K. R.le tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi. K. R. selgituste kohaselt anti talle pärast sõiduki läbivaatust ja relvade tagastamist kätte kutse menetleja juurde ja kutsele olid märgitud ka menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Seejuures olid kõik ametnike toimingud selleks ajaks lõppenud. Samas avastati rikkumine, mis kajastus ka väärteoprotokollis esitatud süüdistusena, kohe sõiduki kinnipidamise järgselt. Seega pidanuks menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi selgitama koheselt. Seejuures on omaksvõetud kohtupraktika seisukohal, et õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega „lugege läbi ja kirjutage alla“ (3-1-1-6-07). Käesoleval juhul ei küsitud ka allkirja, kuivõrd tegemist oli kutsega. Seega sisuliselt jäeti menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused VTMS § 58 lg 2 sätestatud ajahetkel selgitamata, jättes need sisuliselt üldse selgitamata, andes menetlusalusele isikule enesele võimaluse soovi korral lugeda kutse pöördele märgitud õigusi ja kohustusi. Asjaolule, et sündmuskoha vaatlus oli esimeseks menetlustoiminguks, millega alustati väärteomenetlust, viitab üheselt kohtu arvates ka see, et vaidlusaluses sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud: „Keskkonnaameti Saaremaa büroo inspektor, juhindudes VTMS §-de 47, 49 ja 50 ning KrMS § 83, § 84 ning § 87 nõuetest, teostas sündmuskoha vaatlust“. Seega sai menetleja ise üheselt aru, et ta on alustanud väärteomenetlust, kuivõrd juhindus protokolli koostamisel asjaomastest menetlusnormidest. Kuigi vaatlusprotokoll on koostatud 10 päeva möödudes tegelikust sündmusest, ei saanud menetleja alles protokolli kirjalikult vormistama hakates tagantjärele avastada, et ta oli 10 päeva tagasi alustanud väärteomenetlust. Kuivõrd sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud väärteomenetluse normide kohaselt, oli sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatud asjaolude osas järelevalvemenetlus juba lõppenud. Kohus leiab, et juhul, kui menetleja teostab menetlustoiminguid, on ta ise nende toimingute eesmärgist ja kohalduvatest menetlusnormidest teadlik nii toiminguid teostades kui ka toimingu protokolli hiljem kirjalikult vormistades. Seega peaks ta olema teadlik ka menetleja kohustusest tutvustada menetluse alustamisel ka menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi. Tehes need õigused ja kohustused teatavaks 24 kõigi toimingute lõppedes kutset edastades, on kohtu arvates menetleja oma kohustuste täitmisega lootusetult hiljaks jäänud ning sellega on rikutud ka menetlusaluse isiku õigusi, vähemalt kaitseõigust. Järgnevalt annab kohus hinnangu menetluses kogutud tõendite lubatavusele. Kaitsjad leiavad, et väärteotoimikus olevad Keskkonnaameti poolt hangitud materjalid, antud juhul fotod, mis on lisatud tunnistajate ülekuulamise protokollidele (tl 4, 5, 18, 19, 35-42) ei ole lubatavad ja seda põhjusel, et need ei vasta VTMS § 314 lg 1 ja VTMS § 31 lg 11 p 1-3 nõutele. Heidetakse ette seda, et fotodelt ei ole nähtav millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestised loodud ning, et menetleja tõendid peavad vastama seaduses ettenähtud nõuetele hetkel, kui need luuakse. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on tegemist menetluses ülekuulatud tunnistajatega, mitte menetlejatega, kelle tehtud foto, film või teabesalvestis võib väärteomenetluses olla iseseisvaks tõendiks VTMS § 314 lg 1 mõttes ja KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõend ka tunnistaja ütluste lisana esitatud foto. Seega ei ole rikutud ka KrMS § 64 lg 3 sätestatut, st menetlustoimingu osalejale tehnilise vahendi kasutamise ja selle eesmärgi teavitamise kohustust, kuna tunnistajate poolsete fotode tegemise puhul ei olnud tegemist ei menetleja ega ka menetlustoiminguga. Seega kohus loeb eelviidatud toimikulehtedel olevad tunnistajate ütlustele lisatud fotod lubatavateks tõenditeks. Iseasi on aga see, kas nendel fotodel on tõendamiseseme mõttes piisavalt tõenduslikku teavet. 08.02.2021 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisade puhul (tl 20-30) leiab kohus, et tõend ei ole lubatav ja seda alljärgnevatel põhjustel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli on märgitud, et vaatluse juures viibisid K. P., N. V., E. T., J. H., V. V., J. K., D. A., K. K., K. R. ja K. K. Samuti on protokolli märgitud, et sündmuskoha vaatluse juures viibijatele selgitati, et neil on õigus viibida vaatluse juures ning teha selle kohta avaldusi ja märkusi, mis protokollitakse ja selle lõigu all on allkirjade kohad, kuhu vaatluse juures viibinud isikud peaksid andma allkirja selle kohta, et neile on nende õigust juures viibida ja avaldusi teha, selgitatud. Samas on õigustega tutvumise kohta andnud allkirja vaid üks isik. Väärteoasjas ei ole küll käekirja ekspertiisi tehtud, kuid kohus visuaalselt hinnates märgiks, et allkiri on väga sarnane J. H. allkirjaga, millised on antud ka tema ülekuulamise protokollile (tl 14, 16). Samuti ütlesid kõik tunnistajad ja menetlusalune isik kohtus, et neile sündmuskohal ei selgitatud, et neil on õigus viibida vaatluse juures ning teha selle kohta avaldusi, märkusi, mis protokollitakse. Ka Keskkonnaameti esindaja kohtuistungil tõdes, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud tagantjärgi, sellel puuduvad juuresviibijate allkirjad, kellegi õigusi ja kohustusi ei tutvustatud ning kohapeal ühtegi menetlusdokumenti ei koostatud. Protokolli lk 2 eelviimases lõigus on märgitud, et vaatluse käigus vaadeldakse isikute jahitulirelvi koos politseiametnike D. A. ja K. K.ga, kuid kohtus andsid mõlemad politseiametnikud ütlusi, et nemad toimingutesse ei puutunud, jahitulirelva ei näinud ega vaadelnud, kuid täpsustavate küsimuste peale vastasid, et D. A. vaatles kahte relva, kuid pole kindel, kelle relv see oli, K. K. omakorda kinnitas, et vaatas relvi, kui relvalube kontrollis ja tegi ühest relvast ka pildi, kuid samal ajal ühtegi relva ei vaadanud ega tuvastanud. Seega ka patrullpolitseinike jaoks ei olnud selge, kas ja millise vaatluse juures nad viibisid või mitte. Samuti on sama 29.01.2021 sündmuse kohta K. K. osas 09.04.2021 koostatud väärteoasja nr 940021000107 väärteo otsuse lk 4 ülemises osas öeldud, et kohtuväline menetleja ei ole koostanud sündmuskoha vaatlusprotokolli. Samas on väärteoasjas leiduv sündmuskoha vaatlusprotokoll koostatud kaks kuud enne K. osas tehtud otsust. Seejuures nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli kirjeldavast osast üheselt, et sõiduki juhiistmel oli K. K., kes esitas oma isikut tõendava dokumendi, suuruluki jahiloa, laskekatse tunnistuse ja väikeuluki jahiloa. Seejuures nähtub protokollist ka seda, et K. K. esitatud dokumentide kehtivust kontrolliti erinevate andmebaaside kaudu. Lisaks sellele kirjeldati samas protokollis ka K. K.le kuuluvat jahirelva. Seega on K. K.le pühendatud sündmuskoha protokollis tegelikult rohkem teksti kui K. R.le, kuid väidetavalt K. K. osas sündmuskoha vaatlusprotokolli siiski ei koostatud. Seega jääb arusaamatuks miks pidi K. K.t selles protokollis üldse puudutama ja K. K. dokumentide, lubade ning relva kontrollimist kajastama. Kuivõrd sõiduki peatamise kohas läbi viidud sündmuskoha vaatluse protokollis kajastatakse seda, et lisaks dokumentide 25 kontrollile paluti K. R.l ette näidata ka sõiduk ning sõiduki salongist tuvastatakse padrunivöö ning sõiduki pagasiruumist relvakotti paigutatud poolautomaatne tulirelv, millistest viimane toimetati Keskkonnaameti sõidukisse, pidanuks neid esemeid ka vaatlema, kuid sündmuskoha vaatlusprotokollis andmed vaatluse kohta puuduvad nagu puuduvad ka fotod protokolli märgitud esemete kohta. Küll on protokolli kohaselt vaadeldud isikute jahitulirelvi, kuid protokolli juures on vaid foto K. K. vintraudsest jahipüssist ja K. K.t puudutavatest dokumentidest ning K. K.t puudutavate andmete andmebaasidest väljatrükid olukorras, kus K. K. osas sündmuskoha vaatlusprotokolli ei koostatud. Seejuures koostati see protokoll K. R. osas, kuid protokolli juures on K. R.d puudutava lisana vaid foto sõiduki registreerimismärgist, ID-kaardist ja väljatrükid infosüsteemidest

ja KKIMOBK. Ühtegi fotot K. R. sõidukis avastatud ja K. R.le kuulunud relvadest protokollile lisatud ei ole. Kuna kohtu hinnangul on sündmuskoha vaatlusprotokoll mitte lubatav tõend, on selleks koheselt ka lisaks olevad fotod. Kohus peab vajalikuks märkida, et protokolli lisaks olev fototabel ei ole korrektselt vormistatud vastavalt VTMS § 314 lg 1 ja VTMS § 31 lg 11 p 1-3, ehk fotodelt ei nähtu millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on need loodud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et 08.02.2021 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisade puhul on tegemist lubamatu tõendiga ja arvab selle sündmuskoha vaatlusprotokolli väärteoasja tõendite kogumist välja. K. R.le heidetakse ette seda, et ta viibis 29.01.2021-30.01.2021 Saaremaa vallas xxx jahipiirkonnas jahil, sõites kaasreisijana mootorsõidukis VW Amarok reg.märk xxxxxx LoonaViki teel, hoidis sõidukis jahitulirelva nr 9/123158 laetuna (relvale kinnitatud padrunisalves oli kolm padrunit) ja sellega rikkus

eaduse § 32 alusel vastu võetud jahieeskirja § 7 lg 1, mille kohaselt peab transpordivahendis jahirelv olema laadimata. Jahieeskirja § 7 lg 3 kohaselt loetakse laadimata jahirelvaks relva, millel pole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves. Jahieeskirja § 7 lg 2 kohaselt peab transpordivahendis jahirelv olema laadimata ning püssikotis või kabuuris, välja arvatud jahipidamisel paadist ning vahetult enne lasu sooritamist metsseajahil seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist. Kohus ei nõustu kohtuvälise esindaja seisukohaga, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses väärteo kirjelduses sulgudes kirjutatud „relvale kinnitatud padrunisalves oli kolm padrunit“ on vaid informatiivne ja tegemist ei ole olulise ebatäpsusega. Väärteo kirjeldusest saab üheselt järeldada, et isikule heidetakse ette just seda, et jahitulirelv oli laetud ning relva laetust on sisustatud täpsustusega, et relvale oli kinnitatud salv kolme padruniga. Seega on tegemist süüteokoosseisu sisustava asjaoluga, mille esinemise puhul on süüteokoossseis kohtuvälise menetleja seisukohast lähtudes täidetud ning kohus sellest ka lähtub. Asjaolu, et jahitulirelvale oli kinnitatud salv, kinnitas tunnistaja T. oma kohtus antud ütlustes, kus ütles, et kontrolli alustades nägi kohe tagaistmel lahtist tulirelva, millel oli lukk tagumises asendis ja lukukojast oli näha padruneid. Selgitas veel, et jahitulirelva 9/123158 padrunisalve näitas ette R., mis oli jahitulirelvale kinnituv salv, milles oli 3 padrunit, sinna mahtus veel padruneid ja salve pikkus oli umbes 5-7 cm. Tunnistaja V. andis ütlusi, et nägi R. relva välja võtmist tagaistmelt, selle relvalukk oli lahti ja padrun nähtav, padrunisalve osas ei oska hinnangut anda. Tunnistaja Tamm mäletab relva, mis tagaistmel oli, seda numbriga kokku viia ei oska ja ei mäleta, kas nägi salve või mitte. Samuti nähtub tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustest, et sõidukis olnud relvi liigutati Keskkonnaameti sõidukisse ja vaadeldi. Kogu selle tegevuse kohta ei ole aga koostatud mitte ühtegi nõuetele vastavat dokumenti relvade vaatlusest. Tunnistaja E. T. ülekuulamisprotokollile on lisatud fotod, mis on väidetavalt tehtud käesoleval sündmuskohal, kuid tunnistaja K. P. ütluste kohaselt tegi pildi hoopis tema. Fotol 3 (tl 37) on näha relv, mida on pildistatud läbi autoakna, kvaliteet ei ole hea ja täpselt ei saa aru, milliste omadustega relva on pildistatud. Küll on näha, et relva lukk on tagumises asendis ja lukukojas on näha padrunit. Menetlusalune isik samas kohtuistungil kinnitas, et tegemist on tema relvaga. Samuti fotodel nr 5 j