KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2558 Haldusasi X kaebus Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korrald

§ 119lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362 (millega muudetakse Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldust nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“) peale osas, mis sätestab arstitõendi esitamise kohustuse maski kandmise meditsiinilise vastunäidustuse korral. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada kõnealuse tõendi esitamise kohustus. Kaebaja esitas ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebaja sissetulekuks on peamiselt riiklikud toetused ning ta kasvatab kahte õppivat last (sünd. 2001 ja 2003), kellel on nagu kaebajalgi puue ja osaline töövõime. Kaebaja on heategevusliku sihtasutuse juhatuse liige, kuid ei saa selle eest tasu.
2. Tallinna Halduskohus jättis 09.11.2021 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta menetlusabi korras esialgse õiguskaitse taotlemisel riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1). 3-21-2558 Menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu arvesse võetav kaebaja sissetulek on kokku 3023,15 eurot (sh töövõimetoetus 1052,14 eurot; sotsiaaltoetused 221,96 eurot; kohaliku omavalitsuse üksuste makstud ühekordsed toetused 405 eurot; pensioniväljamaksed 1141,22 eurot; tasaarveldus sihtasutuselt, sularaha sissemakse, ülekanne ja riigilõivu tagastamine kokku 202,83 eurot). Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 112 lg 1 p 1 alusel saab eeltoodud sissetulekust arvata maha samal ajavahemikul tasutud eluasemekulud 640 eurot ja majandusliku seisundi teatises märgitud transpordikulud 200 eurot (4 × 50 eurot), samuti muud vältimatud kulutused 1720 eurot (4 × 430 eurot). Pärast mahaarvamiste tegemist on kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmine kahekordne kuusissetulek 231,58 eurot [(3023,15 – 640 – 200 – 1720) ÷ 4 × 2]. Seega ei ole menetlusabi andmine esialgse õiguskaitse taotluselt 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks

§ 112lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud.

Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas kaebajal on sellist vara, mille müügist oleks võimalik kanda menetluskulud (

§ 112lg 1 p 2), ning kaebajaga koos elavate pereliikmete sissetulekut, vara ja muid asjaolusid (Ts

MS § 186 lg-d 1 ja 2). MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada tema menetlusabi taotlus. Halduskohus on jätnud põhjendamatult arvestamata osade vajalike kuludega. Kohus luges kaebaja sissetulekuks mh Tartu Linnavalitsuselt saadud matusetoetuse 250 eurot, kuid jättis samas tähelepanuta kaebaja 30.08.2021 Tartu Krematooriumile tasutud 490 eurot. Augustis suri kaebaja isa ning tema ainsa lähisugulasena oli kaebajal kohustus ta väärikalt matta. Kohus ei ole kuludena arvestanud ka 24.10.2021 tasutud kohustusliku liikluskindlustuse makset 40,89 eurot. Kohus ei ole arvestanud sellega, et kogu kaebaja sissetulek kulub kaebaja enda ja tema kahe erivajadusega ülalpeetava lapse peale. Kuivõrd kaebajal saab iga kuu keskpaigaks raha otsa, ei ole tal võimalik riigilõivu tasuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (

§ 119lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).

Kuivõrd määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), puudub määruskaebemenetluses vajadus kaebajale menetlusabi anda.

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Määruskaebuse p-s 2 sisalduvad esialgse õiguskaitse taotluse täiendavad põhjendused on ringkonnakohtu hinnangul käsitatavad Tallinna Halduskohtu 09.11.2021 määruse resolutsiooni p 2 osalise täitmisena (st taotluse täiendav põhistamine) ning põhjenduste piisavust kontrollib halduskohus koos esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega, kui kaebaja tasub nõutava riigilõivu. 6.

§ 111

lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise esmaseks tingimuseks asjaolu, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena.

§ 112

lg-s 1 on sätestatud füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt arvatakse menetlusabi taotleja sissetuleku arvutamisel tema keskmisest kuusissetulekust maha sundkindlustuse maksed, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75% ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 115 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot, millest 75% on 438 eurot.

§ 116lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate 2

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatud alust keelduda menetlusabi andmisest, siis on võimalik

§ 116lg 2 ja Ts

MS § 186 lg 1 alusel arvestada menetlusabi taotleja perekonnaliikmete sissetulekut ja muid asjaolusid (nt Riigikohtu 08.05.2019 määrus nr 2-17-16878, p 10; 16.11.2015 määrus nr 3-3-1-35-15, p 11.4; 12.03.2014 määrus nr 3-3-1-82-13, p-d 10–11). 8. Taotleja sissetuleku hindamisel

§ 112

lg 1 p 1 alusel tuleb võtta arvesse eelmisel neljal kuul saadud nii püsivaid kui ka ühekordseid sissetulekuid. Taotleja sissetulekuna arvestatakse seejuures ka sellist sissetulekut, millele ei saaks täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 järgi sissenõuet pöörata, sest TsMS § 186 lg 2 esimene lause sissetulekule ei kohaldu (nt Riigikohtu 13.02.2013 määrus nr 3-2-1-152-12, p-d 13–14). Peretoetust taotleja majandusliku seisundi hindamisel ei arvestata (nt Riigikohtu 08.05.2019 määrus nr 2-17-16878, p 13). Samas puudub alus matusetoetuse arvestamata jätmiseks. 9. Eelnevast tulenevalt oli X taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu arvesse võetav sissetulek kokku 3513,15 eurot (sh töövõimetoetus 1052,14 eurot; sotsiaaltoetus 221,96 eurot; kohaliku omavalitsuse üksuste makstud ühekordsed toetused 405 eurot; pensioniväljamaksed 1141,22 eurot; tasaarveldus sihtasutuselt 152,83 eurot; sularaha sissemaksed 510 eurot; ülekanne 20 eurot; riigilõivu tagastamine 10 eurot). Ringkonnakohus arvestab kaebaja sissetulekute hulka ka 27.08.2021 tehtud 490 euro suuruse sularaha sissemakse, mille halduskohus on jätnud arvestamata. 10.

§ 112

lg 1 p 1 alusel saab eeltoodud sissetulekust arvata maha samal ajavahemikul tasutud eluasemekulud 637,21 eurot, majandusliku seisundi teatises märgitud transpordikulud 200 eurot (4 × 50 eurot) ja liikluskindlustuse ühekordse makse 40,89 eurot, samuti muud vältimatud kulutused 1752 eurot (4 × 438 eurot). Isegi kui lisada nendele kuludele matusekulud 490 eurot (makse Tartu Krematooriumile), on kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmine kahekordne kuusissetulek ikkagi 196,53 eurot [(3513,15 – 637,21 – 200 – 40,89 – 1752 – 490) ÷ 4 × 2 = 196,53] ning kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmine ei ole

§ 112lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud.

Seega puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas taotlejal on sellist vara, mille müügist oleks tal võimalik kanda menetluskulud (

§ 112

lg 1 p 2), samuti ei ole tarvis analüüsida taotlejaga koos elavate pereliikmete sissetulekut, vara ja muid asjaolusid (TsMS § 186 lg-d 1 ja 2).

1. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
2. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Tallinna Halduskohus andis 09.11.2021 määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja, mis hakkas kulgema kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse avaliku e-toimiku kaudu kätte 16.11.2021, mistõttu oli viimane päev riigilõivu tasumiseks 01.12.
3. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Kuivõrd kaebajalt ei saa eeldada, et ta otsiks aktiivselt võimalusi riigilõivu tasumiseks enne tema menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamist, tuleb halduskohtul anda kaebajale esialgse õiguskaitse taotluselt nõutava riigilõivu tasumiseks täiendav tähtaeg. (allkirjastatud digitaalselt) 3