lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara puudub ning kohustusi vähemalt 16 473,23 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu
Ajutine haldur selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud 3 (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub 11 töötunni eest tasuks määrata 1284,80 eurot, millele lisandub käibemaks 256,96 eurot, kokku 1541,76 eurot. Kohus tutvunud ajutise halduri koostatud aruande, tasutaotluse, avaldaja vastuväidete ja ajutise halduri seisukohaga leiab, et avaldaja alahindab halduri tööle kulunud aega ja vähendab põhjendamatult töömahtu. Dokumentide koostamiseks ja muudele toimingutele kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes võlausaldaja arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Aruandes on selgelt kajastatud, millisele informatsioonile tuginedes on aruanne koostatud, milliseid päringuid on ajutine haldur teinud ja millised olid päringu tulemused. Ajutisel halduril ei ole kohustust lisada aruandele kõikide päringute vastuseid, mis aga ei tähenda, et ajutine haldur poleks nendega tutvunud või neid aruandes kajastanud. Kohus hinnates ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, leiab, et halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Halduri tunnitasu määr 116,80 eurot ei ületa kehtestatud piirmäära. Vastavalt
lõikele 5 ei saa kohus määrata ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, kuna kohus määras deposiidi suuruseks 1500 eurot, mis on avaldaja poolt ka makstud. Seega saab kohus määrata ajutisele haldurile deposiiti tasutud summa arvelt 1500 eurot väljamaksmise, kuid seda ületava summa osas jääb tasu taotlus rahuldamata. Ajutise halduri tasu väljamaksmist nii deposiiti tasutud summast kui ka riigi vahenditest ei näe pankrotiseadus ette. Seega jääb 41,80 eurot ajutisele haldurile välja maksmata. Kohus jätab vastavalt
lg-le 5 rahuldamata avaldaja nõude deposiidi tagastamiseks, kuivõrd sellest tasutakse ajutise halduri tasu. Tulenevalt
lg 2 kolmandast lausest lahendatakse pankroti väljakuulutamine hagita menetluses. Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172 lg 1, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Hagita asjas kannab üldreeglina menetluskulud avaldaja. Kuna ajutine haldur on jõudnud aruandes järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis asub kohus seisukohale, et pankrotiavalduse esitamine oli põhjendatud, mistõttu kõikide menetluskulude võlausaldaja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Seega jätab kohus osa menetluskuludest s.o riigilõivu, võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti tasutud summa ning osaliselt menetlusega seotud õigusabikulud, võlgniku kanda. Kõik ülejäänud avaldaja poolt kantud menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Kohus mõistab võlgnikult välja avaldaja kasuks pankrotiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, ajutise halduri tasu ja kulutuste 4 katteks deposiiti tasutud summa 1500 eurot õigusabikulud, mis on seotud avalduse esitamisega 1 tunni ulatuses tunnitasuga 115 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.