Obsah (12)

§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2021. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-104856 Tsiviilasi O

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

1. 28.10.2021 edastas hageja kohtule avalduse hagist loobumise kohta koos vastuväidetega kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja ei põhjendanud kohtule hagist loobumise avaldust, kuid kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.
2. 28.10.2021 kirjaga palus kohus kostjal esitada kohtule seisukoha hageja hagist loobumise avaldusele hiljemalt 01.11.
4. 01.11.2021 esitas kostja seisukoha hagist loobumisele, mille kohaselt ei vaidle kostja hagist loobumisele vastu, kuid jääb enda taotluse juurde hüvitada kostjale põhjustatud menetluskulud vastavalt 27.10.2021 esitatud menetluskulude nimekirjale.
5. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on kohtule teatanud, et ta loobub hagist, puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tsiviilasjas nr 2-21-104856 lõpetada. 8.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 173

lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 2 Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 10.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Juhindudes

§ 168lg 2 ja lg 4 sätestatust jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

11.

§ 174

lg 1-2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 12.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

13. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. 27.10.2021 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjale on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt:  20.07.2021 menetlusdokumendi koostamine: kostja vastuse koostamine, kliendiga kooskõlastamine, täiendamine, vormistamine ja menetlusse esitamine, sh hagiavalduse ja lisade analüüs ning e-toimikule juurdepääsu taotlemine 3 h 06 m;  07.09.2021 dokumendi analüüsimine: 06.09.2021 kohtunõudega tutvumine; sellega seonduv e-kirjavahetus kliendiga 0 h 24 m;  17.09.2021 kommunikatsioon: suhtlus küsimuses, kas kohtunõudele vastuseks on vaja midagi teha 0 h 06 m; 3  21.10.2021 dokumendi analüüsimine: kohtu 20.10.2021 korraldava määrusega tutvumine; kliendi teavitamine edasisest menetlusest 0 h 12 m;  21.10.2021 dokumendi koostamine: menetluskulude nimekirja koostamine 0 h 12 m. Käesolevas tsiviilasjas on kostja kandnud õigusabikulusid 4 h ulatuses s.o 576 eurot koos käibemaksuga.
2. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu ja leiab, et arvestades antud asja keerukust, mis on väga lihtne vaidlus ning kostja seisukohti, siis peab hageja põhjendatuks kostja esindaja õigusabi kuludest mitte enam kui 1,5 tundi ajakulu. Kõik ülejäänu on põhjendamatu ja toretsev kulu. Hageja on nõus kostja esindaja tunnitasu määraga 120 eurot ning peab seda igati mõistlikuks.
3. Kohus on seisukohal, et kostja 20.07.2021 õigusabikulu seondub hagiavaldusele vastuse koostamise ja kohtule esitamisega, perioodil 06.09.2021 kuni 17.09.2021 on kostjale õigusabi osutatud seoses 06.09.2021 kohtunõudega, milles kohus täitis eelmenetluse ülesandeid, mh kvalifitseeris nõude õigusliku aluse, selgitas pooltele tõendamiskoormist ja määras kostjale tähtaja kuni 17.09.2021 kohtunõudes osundatud täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi. 21.10.2021 õigusabi seondub 20.10.2021 määrusega, milles kohus määras pooltele lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kuni 27.10.2021, kompromissläbirääkimiste pidamiseks kuni 01.11.2021 ning teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud üksnes 1,5 h ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja kostja poolt 20.07.2021 esitatud hagivastuse, 06.04.2021 kohtunõude ja 20.10.2021 määruse sisu, samuti 27.10.2021 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ning lepingulise esindaja esindusõiguse teostamisel kliendiga konsulteerimise vajadust, nõustub kohus kostja õigusabitoimingute mahu vajalikkuse ja põhjendatusega kokku 4 h ulatuses.
4. Mis puudutab kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, siis selles osas märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (

1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka näiteks 156 eurot koos käibemaksuga (
2. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu. Kohus peab kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 144 eurot (koos käibemaksuga), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 4 Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Tuginedes eeltoodule ja

§ 174

lõikele 10 on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. 18. Kohus rahuldab kostja õigusabikulude avalduse 576 euro ulatuses koos käibemaksuga (4 h x 144 eurot/h). 19.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

20. Kohus selgitab hagejale, et

§ 150

lg 2 p 2 alusel menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule avaldus juhindudes

§ 150

lg 4 ning

§ 150lg-s 6 sätestatust.

21.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja tühistamine

1. 20.10.2021 määrusega teatas kohus, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus
2. novembril
3. Kuna kohus võtab käesoleva määrusega vastu hageja hagist loobumise ja lõpetab menetluse tsiviilasjas nr 2-21-104856, tühistab kohus lahendi avalikult teatavaks tegemise aja 12.11.
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 5