Obsah (4)

§ 76§ 184§75§ 5

1-19-7623 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-7623 (19240100052) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Marj

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387 kohus määras: Jätta Kirill Narvet vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrus edastada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla esitas 06.10.2021 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu Kirill Narveti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.03.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-197623 tunnistati Kirill Narvet süüdi

§ 184lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Karistuse alguseks loeti 05.07.

1. Kohtuotsus jõustus 15.09.
2. 1 1-19-7623
3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.03.2020 otsusest tunnistati Kirill Narvet süüdi selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 alates veebruarist 2019.a kuni kinnipidamiseni 05.07.2019.a käitles edasiandmise eesmärgil suures koguses kokaiini sisaldavat narkootilist ainet, e omandas seda uurimise poolt tuvastamata isiku käest ning hoidis enda juures ning oma elukohas – xxx asuvas korteris kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 05.07.2019.a. Isiku läbivaatusel 05.07.2019.a leiti Kirill Narveti seljas olnud džempri taskust tükiline pulber massiga 7,98 grammi, mis sisaldab 4,63 grammi kokaiini; elukoha - xxx asuva korteri 05.07.2019.a toimunud läbiotsimise käigus leiti 38,14 grammi kaaluv ainetükk, mis sisaldab 27,6 grammi kokaiini. Vastavalt eksperdi hinnangule piisab leitud narkootilisest ainest narkootilise joobe tekitamiseks umbes 269 – 3223 inimesele. Oma tegudega Kirill Narvet pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kinnipidamisasutuses Kirill Narveti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates isik on kõrgohtlik avalikkuse (risk ühiskonnas) suhtes. Oht võib seisneda narkootilise aine levitamises ühiskonnas ja seeläbi rahvatervise kahjustamises. Samuti võimaliku vägivalla kasutamises majandusliku kasu saamiseks. Oht on kõige tõenäolisem kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist, suhtleb kriminaalse taustaga isikutega, on alkoholijoobes või kui esinevad majanduslikud raskused. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toet a isiku ennetähtaegset vabastamist. 4. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Kirill Narveti tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt

§ 76

lg 5 ettepaneku määrata Kirill Narvetile katseaeg kuni 05.01.2024 ning käitumiskontroll 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Kirill Narvetile järgmised kohustused:

§75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - antud kohustus aitaks ära hoida võimalikke sõltuvusprobleeme;

§ 75

lg2 p 7 - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega;

§ 75

lg 2 p 8 – osalema sotsiaalprogrammis maandamaks riske, mis on seotud suhete ja elustiili ning mõtlemise ja käitumisega;

§ 75lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma 06.10.2021 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toeta samuti Kirill Narveti ennetähtaegset vabastamist, lisades, et Kirill Narveti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise elektroonilise valve alla küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi.
2. 07.10.2021 saabus kohtusse kaitsja Valeriy Gimaevi poolt saadetud Kirill Narveti vaie Viru Vangla 14.09.2021 käskkirjale nr 6-3/773-1, millest nähtub, et süüdimõistetu ei ole nõus distsiplinaarkaristuste määramisega ning palub tühistada talle määratud karistused. Kohtuistungil taotles kaitsja eeltoodud tõendi lisamist asja materjalide juurde ning tema kaitsealune toetas seda taotlust. Kohus rahuldas eeltoodud taotluse ja võttis asja materjalide juurde Viru Vanglale 07.10.2021 esitatud vaide. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
3. Süüdimõistetu Kirill Narvet teatas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. Ka tõi ta välja, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud andmed vastavad tegelikkusele. Enda edasist elukulgu nägi ta selliselt, et esiteks soovib minna tööle ning teiseks luua perekonna. Ka tõi ta välja, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisest oli talle kasu ning olles eelvangistuses 1 aasta ja 3 kuud, siis juba selle aja jooksul mõtles ta palju. Ta leidis, et absoluutselt ei esine ohtu, et vabaduses olles langeb ta uuesti narkootiliste ainete küüsi. Tema suhtlusringkonnas ei ole kriminaalkorras karistatud isikuid. Ta oli nõus kriminaalhooldusametniku arvamusega, mis on 2 1-19-7623 ära toodud iseloomustuses. Ka tõi ta välja, et tema Tallinna elama asumine on seotud varasemate sidemete katkestamisega xxx. Vennal sündis tütar, keda ta pole näinud ja ta tahaks veeta aega nendega. Elektroonilise valve kohaldamine ei takista töökohustuse täitmist. Peale
4. septembrit ei ole talle tööd kinnipidamisasutuses pakutud. See võis olla mingi vangla eksimus, et teda pandi graafikusse. Ka sooviks ta tagasi normaalsesse keskkonda ja tahaks ka näha enda vanaema elusana.
5. Kirill Narveti kaitsja Valeriy Gimaev avaldas kohtuistungil, et ta toetab Kirill Narveti vangistusest ennetähtaega vabastamist allutamisega elektroonilisele valvele. Kirill Narvet on inimene, keda on üks kord seaduse mõttes kriminaalkorras karistatud. Kuriteo toimepanemise asjaolud ei olnud nii suured, mis võiksid takistada Kirill Narveti enne tähtaega vabastamist. Kuna Kirill Narvetit ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks oluliselt väiksem. Kaitsealune on vangistuse jooksul õppinud riigikeelt ja positiivselt sooritanud eksami. Läbinud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Määratud distsiplinaarkaristused on Kirill Narvet vaidlustanud. Kirill Narvetil tõesti esines seaduslik alus tööst keeldumiseks. Kaitsealuses ei ole juurdunud vangla subkultuursed hoiakud. Kui võtta arvesse distsiplinaarkaristusi koos teiste andmetega, siis need ei saa kaaluda üles teisi positiivseid asjaolusid. Muud asjaolud räägivad Kirill Narveti ennetähtaegse vabastamise kasuks. Kaitsealune kolib uude keskkonda, kus uute kuritegude toimepanemise risk on madalam. Varem ei ole ta olnud kriminaalhoolduse all ja tema on see isik, kellele anda selline võimalus. Vangistus on oma mõju avaldanud. Edaspidi on võimalik tema käitumist kriminaalhoolduse kaudu parandada. Kuna Kirill Narvetit on esimest korda karistatud kriminaalkorras, siis tema edaspidine vangistus võib mõjuda talle kahjulikumalt kui tema vabastamine. Tõenäolisem on vangla subkultuuriliste hoiakute puudumine. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et Kirill Narvetit ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutamisega elektroonilisele valvele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.03.202020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7623 tunnistati Kirill Narvet süüdi

§ 184lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Karistuse alguseks loeti 05.07.

1. Kohtuotsus jõustus 15.09.
2. 12.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 3 1-19-7623 Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§-s 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriume. Käesolevaks ajaks on Kirill Narvet talle mõistetud karistusajast (4 aastat 6 kuud) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, kuna ta on ka nõustunud alluma elektroonilisele valvele.

1. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et Kirill Narveti avaldatud elukoht xxx vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Tegemist on kinnipeetava tädipojale A N kuuluva korteriga (kinnistusraamatusse päring 09.09.2021), mis on kolmetoaline ja heas seisukorras. Tädipoeg A N ja tema elukaaslane J V kinnitasid, et nad annavad oma nõusoleku ja lubavad kinnipeetaval elada aadressil xxx peale vabanemist. Seega on Kirill Narvetil vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
4. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 15.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 16. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

17. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega 4 1-19-7623 kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 18. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et Kirill Narvet individuaalse täitmiskava alusel läbis vangistuses perioodil 12.10.2020 kuni 15.05.2021 riigikeele B1 taseme õppe, eksamitulemus sooritatud positiivselt 91%-le. Alates 23.08.2021 osaleb riigikeele B2 taseme õppes.
2. 21.01.2021 kuni 05.03.2021 läbis sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Programmi läbiviija tagasisidest nähtub, et kinnipeetav oli juba enne programmi enamus probleeme enda jaoks lahti mõtestanud ja lahendused leidnud. Programm oli pigem üle kordamine ja kinnistamine. Arvab, et suudab himuga toime tulla, kuna on teinud enda jaoks selgeks probleemi olemuse ja seadnud kindlad eesmärgid. Kinnipeetav ei pea end sõltlaseks, on kindel, et suudab vajalikul hetkel narkootikumide tarvitamisest loobuda. Saab aru, et narkootikumide tarvitamine tekitas probleeme tema elus, on motiveeritud selle probleemiga tegelema.
3. Alates 24.08.2021 määrati Kirill Narvet tööle xxx. Reaalselt ta koristanud ei ole ning teda on distsiplinaarkorras karistatud seoses tööst keeldumisega.
4. Kinnipeetavale koostatud individuaalsest täitmiskavast nähtub, et Kirill Narvetil on veel läbimata sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mille tulemusena peaks isik omandama mitmesugused sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskused, sh ka oskuse arvestada teiste inimestega, mille mõjul muutuks ka tema suhtumine ühiskonda. Võttes arvesse kinnipeetava ohtlikkuse taset ning tema poolt toimepandud kuritegu, leiab kohus, et kõnealuse sotsiaalprogrammi edukas läbimine on Kirill Narveti puhul oluline kuritegelikust käitumisest loobumiseks, sh ühiskonnaohtlikke kuritegude toimepanemise vältimiseks.
5. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Nimelt on 14.09.2021 käskkirjaga määratud talle karistuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks nii 03.09.2021, 04.09.2021 kui ka 05.09.2021 seoses koristajana tööleminekust keeldumisega. 07.10.2021 saabus kohtusse kaitsja Valeriy Gimaevi poolt saadetud Kirill Narveti vaie Viru Vangla 14.09.2021 käskkirjale nr 6- 5 1-19-7623 3/773-1, millest nähtub, et isik ei ole nõus distsiplinaarkaristuste määramisega ning palub annulleerida talle määratud karistuse ning ettekande.
6. Kohus selgitab, et vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 64 lg-s 4 nimetatud käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta on haldusakt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg 1 tähenduses. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 1 kohaselt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Pole vaidlust, et vanglateenistuse distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 63/773-1 on Kirill Narvetile teatavaks tehtud ja selles pole märgitud hilisemat kehtivuse algusaega. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Kohtuasja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et vanglateenistuse käskkiri Kirill Narvetile distsiplinaarkaristuse määramise kohta oleks praeguseks kehtetuks tühistatud või et selle käskkirja kehtivus oleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse korras peatatud. HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. Seega tuleb kohtul Kirill Narveti ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel lähtuda sellest, et Viru Vangla määratud distsiplinaarkaristused, mis ei ole praeguseks kustunud, on kehtivad. Distsiplinaarkaristuse määramise faktilist ja õiguslikku põhjendatust on pädev kohtulikult kontrollima üksnes halduskohus (VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 4). Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendav kohus ei ole õigustatud kontrollima, kas süüdimõistetule on distsiplinaarkaristus määratud seaduslikult ja põhjendatult. Seega tuleb ka praeguses menetluses lähtuda sellest, et Kirill Narvetil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust VangS § 37 lg 1 rikkumise eest ehk selle eest, et ta ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. Kohtu hinnangul viitavad kehtivad distsiplinaarkaristused sellele, et süüdimõistetul on raskusi kehtestatud korrale allumisega kinnipidamisasutuses. Kui ta ei ole valmis kehtestatud korrale alluma rangelt kontrollitud keskkonnas, siis on äärmiselt keeruline uskuda, et Kirill Narvet allub sellele vabaduses olles. Samuti kinnitab isiku eeltoodud käitumine seda, et mõistetud vangistus ei ole veel saavutanud soovitud eesmärki.
7. Eeltoodust tulenevalt Kirill Narveti käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kahjuks allutamisega elektroonilisele valvele ja seda vaatamata sellele, et ta on edukalt osalenud riigikeele õppes ning läbis ühe sotsiaalprogrammi edukalt. Eeltoodu annab aluse asuda seisukohale, et Kirill Narvet on teel õiguskuulekuse suunas. Paraku aga pole võimalik ignoreerida kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis paneb kohtu kahtlema tema positiivsete muutuste järjepidevuses. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
8. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Kirill Narvet elama asuda aadressile xxx. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud elukohas olemas kõik vajalikud tingimused. Korter kuulub kinnipeetava tädipojale A N . Antud elamispinnal elab A N , tema elukaaslane J V koos ühise alaealise tütrega. A N ja J V on andnud enda nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud elukohas. A N sõnul tal on plaanis tulevikus osta veel üks korter, kus ta lubab kinnipeetaval elada. Enne vangistust elas süüdimõistetu xxx. Antud korter kuulub kinnipeetava emale. Antud korteris elas lisaks kinnipeetavale ka tema ema ja vanaema.
9. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et vangla andmetel puuduvad kinnipeetaval jooksvad nõuded, vabanemisfondis on 2000 eurot. Vangistuses oli isik 6 1-19-7623 määratud xxx, kuid reaalselt ei töötanud. Kinnipeetava lähedased on kinnitanud, et on valmis kinnipeetavat vajadusel materiaalselt toetama.
10. Kohus peab positiivseks ka seda, et võimaliku vabanemise korral on kinnipeetaval garanteeritud töökoht firmas P OÜ (xxx). Antud informatsiooni tegelikkusele vastavust kinnitas ettevõte juhatuse liige R R vanglaametnikuga telefonivestluse käigus 09.09.
11. a, vakantne töökoht on kohe olemas. Eeltoodu tegelikkusele vastavust kinnitas kohtuistungil ka Kirill Narvet. Seega on isikul vangistusest ennetähtaega vabanemise korral olemas nii ametlik sissetulek kui ka lähedaste tugi. Lähedased isikud olid Kirill Narvetil olemas ka enne rahvatervisevastase kuriteo toimepanemist ja seega paraku ei ole olnud nende olemasolu siiani tema õiguskuulekuse garantiiks.
12. Iseloomustusest nähtub ka see, et töötamise registri andmetel on isik töötanud perioodil 19.07.2016-31.08.2017 C OÜ-s, perioodil 15.01.2019-27.03.2019 B W G OÜ-s. Samuti töötanud ühe aasta R betoonitöödel. Enda sõnul töötanud terve elu ametlikult ning tal puudusid materiaalsed probleemid. Vaatamata isiku väitele, et omas ka enne kinnipidamist töökohta ja sissetulek oli väga hea ning raha jagus ja sai kulutada vastavalt soovidele, nähtub süüdimõistvast kohtuotsusest, et kinnipeetaval ei olnud kinnipidamise hetkel 05.07.2019 töökohta ja tema varasemad sissetulekud on MTA andemetel olnud ebapiisavad. Ka nähtub süüdimõistvast kohtuotsusest, et narkoaine käitlemine toimus veebruarist 2019 kuni kinnipidamiseni 05.07.2019, st osaliselt ka ajal, mil isik töötas ametlikult B W G OÜ-s. Nimetatu viitab sellele, et ka ametliku sissetuleku olemasolu ei olnud isiku seaduskuulekuse garantiiks. Seega ei ole välistatud, et ka P OÜ-s töötamine ei mõjuta isiku käitumist ning ta jätkab kuritegude toimepanemist.
13. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem toetavad tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Tal on olemas püsiv elukoht, lähedaste toetus ning garanteeritud töökoht. Ka puuduvad tal võlgnevused ning vabanemisfondis olev summa on piisav aitamaks tal vabanedes vangistusest esialgu toime tulla. Samas puudub kohtul veendumus selles, et ametliku töökoha ja lähedaste toetuse olemasolu tagab seda, et Kirill Narvet ei jätka vabaduses olles narkokuritegude toimepanemist, sest tema senine elukulg näitab seda, et eeltoodu ei ole taganud tema seaduskuulekust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
14. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. Kirill Narveti iseloomustusest tuleneb, et kinnipeetaval on xxx, 2009 lõpetas N H . Vangistuses osaleb alates 23.08.2021 riigikeele B2 taseme õppes, alates 02.09.2021 osaleb xxx õppes. Vanglaametniku hinnangul on isik motiveeritud riigikeelt õppima. Paraku nähtuvalt kinnipidamisasutuse iseloomustusest on isikul varasemalt korduvalt nappinud õppimismotivatsiooni. Nimelt
15. aastal asus ta õppima T T , kuid õpe jäi esimesel aastal pooleli.
16. a asus õppima N K xxx erialale, kuid õpingud jäid pooleli.
17. a läks õppima E M , kuid ka seal jäid õpingud pooleli. Korduv õpingute pooleli jätmine viitab sellele, et isik ei ole enda tegemistes järjepidev. Seega tuleb kriitiliselt suhtuda kõikidesse isiku tulevikuplaanidesse, sh ka seaduskuuleka eluviisi juurde pöördumise osas.
18. Karistusregistri andmete kohaselt on Kirill Narvet kriminaalkorras karistatud ühel korral. Vaatamata sellele tuleb, tuginedes kriminaalasja materjalidele, nentida, et isiku teod näitavad tema ükskõikset suhtumist ühiskonnas aktsepteeritavate reeglite täitmisesse. Vestlusel tõi Kirill Narvet välja, et mõistab seadusi ja ühiskonnas kehtivaid reegleid ja saab aru nende vajalikkusest, sest vastasel juhul oleks kõik segamini ja ühiskonnas ei saaks toimida korrapärast elu. Samas seaduste ja reeglite mõistmine ja neist arusaamine ei takistanud tal ühiskonnaohtliku kuriteo toimepanemist. 7 1-19-7623
19. Nõustuda saab vanglaga selles, et Kirill Narveti kuritegude soodusteguriks on narkootiliste ainete tarvitamine. Meditsiiniosakonna andmetel isikul 31.08.
20. a diagnoositud sõltuvus remissioonis - tarvitas kokaiini harvem kui ükskord päevas. Samuti meditsiiniosakonna andmetel isik tarvitanud kanepit
21. a kuni
22. a märts (6-12 korda aastas). Kokaiini tarvitas esmakordselt
23. a, viimane tarvitamine enne kinnipidamist 05.07.
24. Tunnistab, et narkootikumide tarvitamisega (kokaiini tarvitamisega) esines probleeme ja sõltuvust. Käesoleva kuriteo, s.o

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo panigi enda sõnul toime sõltuvuse tõttu, kuid mitte edasimüügi eesmärgil. Kohtul puudub veendumus, et käesolevaks ajaks on eeltoodud soodustegur uute kuritegude toimepanemiseks täielikult ära langenud. Välistada ei saa seda, et vabaduses olles isik satub uuesti narkootiliste ainete küüsi ja seda vaatamata sellele, et süüdimõistetu välistas kohtuistungil eeltoodud võimaluse. Seda seetõttu, et Kirill Narveti suhted narkootiliste ainetega iseloomustuse kohaselt on pikaajalised ja ta ei pea end sõltlaseks. Arvestades asjakohast kohtupraktikat, esineb suur tõenäosus, et Kirill Narvet jätkab vabaduses olles narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist, olles teadlik narkoainete hankimise viisidest.

1. Kohtuistungil avaldas isik, et eeluurimisel viibitud aeg mõjutas teda, pani teda mõtlema oma käitumise üle. Kohus ei kahtle eeltoodus, kuna karistusregistri andmete kohaselt tegemist on Kirill Narveti esimese kriminaalkorras mõistetud karistusega, mida tal on tulnud juba aastaid kanda vanglas. Seega pole põhjendatud asuda seisukohale, et tegemist on isikuga, keda pole võimalik vangistusega mõjutada ning suunata õiguskuulekale teele. Samas kehtivad distsiplinaarkaristused annavad aluse järeldada, et reaalselt kandmisele mõistetud karistus ei ole veel soovitud mõju saavutanud. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et 14.09.2021 käskkirjast nähtuvalt ei olnud Kirill Narvet järjepidev isegi distsiplinaarrikkumiste põhjenduste esile toomisel. Nimelt nähtub eelnimetatud käskkirjast, et 03.09.2021 Kirill Narvet keeldus tööle minemast seoses eelnevalt saadud jalatraumaga. 09.09.2021 esitatud kirjalikus selgituses leidis isik, et kuna ta alustas 03.09.2021 õpinguid puidupingi eriala õppes ja õpib riigikeelt ning tulenevalt VangS § 37 lõikest 2 punktist 2 ei ole ta kohustatud samal ajal töötama. Kohtu hinnangul vähendab eeltoodu koosmõjus eelnevalt tuvastatud lahkarvamusega narkosõltuvuse olemasolu osas Kirill Narveti seisukohtade usaldusväärsust edaspidise õiguskuulekuse osas. Samuti leiab kohus, et kinnipidamisasutuses koristustöödest keeldumine viitavad sellele, et Kirill Narvet ei soovi lõplikult katkestata kuritegelikke sidemeid.
2. Kohtu hinnangul ei saa seega kindlalt asuda seisukohale, et senini kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning on põhjendatud arvata, et Kirill Narvet muudab vabaduses olles enda kriminaalkorras karistatavat käitumismustrit. Seda ka seetõttu, et isikul on läbimata veel sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mille mõju isiku edasisele õiguskuulekusele pole põhjust alahinnata.
3. Kohus ei saa nõustuda vangla arvamusega selles, et käesoleval juhul esineb oht ka võimaliku vägivalla kasutamises majandusliku kasu saamiseks. Iseloomustusest nähtuvalt arvestati sellise arvamuse koostamisel isiku eelnevat elukäiku, mis on aga lubamatu, kuna karistusregistri andmete kohaselt on isikul üks kehtiv kriminaalkaristus, mis ei ole mõistetud röövimise eest. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb pidada riskifaktoriks narkootikumide tarvitamist.
4. Kohus peab positiivseks, et vaatamata pikaajalisele vangistusele on Kirill Narvetil säilinud sidemed oma lähisugulastega ning kohus ei kahtle ka selles, et tema soov vanaema elusana näha on siiras. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema A N , tädi, tädipoeg A N ja vanaema. Lähedased on valmis kinnipeetavat moraalselt toetama ja ootavad teda. Kinnipeetava tädipoja sõnade järgi ei olnud Kirillil kunagi alkoholiga ega narkootikumidega probleeme. A N sõnul hakkas kinnipeetav seadust rikkuma, kuna elas N , kus polnud head töökohta ning igal pool olid kahtlased sõbrad. Peale vanglast vabanemist hakkab elama T ning ei kohtu sõpradega, kellega võib pahandusi tekkida. Kohus nõustub sellega, et suhtlusringkond 8 1-19-7623 võib mõjutada isiku käitumist ning õigusrikkumiste toimepanemine on, lähtudes kohtupraktikast, tihti seotud ka töökoha puudumisest tingitud kehva majandusliku olukorraga. Samas valib iga inimene enda käitumismustri ise. Lähtudes toimepandud kuriteo iseloomust ning Kirill Narveti pikaajalisest narkoainete tarvitamise kogemusest ei saa kuidagi jõuda seisukohale, et kinnipeetava õigusvastase käitumise kurjajuur on hea töökoha puudumine. Ka N elavate lähedaste isikute olemasolu ei ole olnud Kirill Narveti õiguskuulekuse garantiiks, mistõttu puudub kohtul veendumus, et ka käesoleval ajal tema edasist seaduskuulekust suudavad jäädavalt mõjutada eeltoodud isikud või teise linna kolimine.
5. Kokkuvõtvalt jätab kohus süüdimõistetu Kirill Narveti hetkel vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos (selles osas, millega kohus eelpool nõustus) annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist, mida kinnitavad kehtivad distsiplinaarkaristused. Siiani ära kantud karistus pole veel soovitud eesmärki saavutanud, sest täitmata on ka kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Eeltoodud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu puhul esinevad positiivsed asjaolud. Seega jätab kohus süüdimõistetu Kirill Narveti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 9