← Eesti

2-21-13004/8

Obsah (6)§ 29§ 22§ 108§ 30§ 150§ 23

2-21-13004 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2021. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-21-13004 Tsiviilasi

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad vähemalt 574 598,88 eurot. Võlgnikul likviidne pärandvara puudub. Võlgnikule kuulub OÜ L osalus suurusega 12 000 eurot, kuid äriühingule on tehtud kustutamishoiatus, käive puudud, majandusaasta aruanded on esitamata alates

  1. aastast ning äriühingu suhtes on täitmisel tsiviilasjas 2-19-109873 18.12.
  2. a tehtud lahend. Ajutine haldur hindab osaluse väärtusetuks, seega pärandvara arvel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused algasid sellest, et tsiviilasjad 2-19109837 ja 2-07-31217 lõppesid võlgniku jaoks negatiivse tulemusega. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud surm, seega muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Senise menetluse käigus kogutud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Pärandvaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, 2 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur palub

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 747,50 eurot (lisandub käibemaks 149,50 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Avaldaja ajutise halduri tasule vastu ei vaidle. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pärandvarast väljamõistmisele ajutise halduri Svetlana Pildeni kasuks 747,50 (lisandub käibemaks) eurot.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 584 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 429 eurot (lisandub käibemaks 85,80 eurot) hüvitada riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.