KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7470 Kohtu

§ 19

lg 1 p 4 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest puudutatud isik on avaldaja lihtliige, mitte juhatuse liige või muu põhikirjaga ettenähtud organi liige MTÜS § 31 mõttes ning volitused lepingulisele esindajale vajaliku avalduse kohtusse koostamiseks ja ühistu kohtus esindamiseks ei pea tingimata andma ühistu üldkoosolek. Lisaks ei nõustunud avaldaja ka kohtu seisukohaga, et korteriühistu põhikirja punkti 6.23 alapunkt 7 on vastuolus seadusega. 10. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik jäi enda maakohtus väljendatud seisukoha juurde ning selgitas tuginedes Riigikohtu praktikale,

§ 19

lg 1 p 4 eesmärgiks on kaitsta mittetulundusühingut selle esindajate omavolilise tegevuse eest ning tagada, et mittetulundusühing osaleks menetluses üksnes üldkoosoleku otsuse alusel ning et mittetulundusühingu esindaja esindusõigus sisaldaks nii üldiseid juriidilise isiku esindaja volitusi tulenevalt TsÜS §-st 34 ja MTÜS § 27 lg-st 1 kui ka täiendava üldkoosoleku otsuse olemasolu, millega konkreetselt seda juhatuse liiget volitatakse esindama mittetulundusühingut kohtuvaidluses tulenevalt MTÜS § 19 lg 1 p-st

1. Ilma üldkoosoleku otsuseta ei saa juhatuse liiget pidada volitatud isikuks TsMS § 217 lg 4 ja TsÜS § 34 lg 4 mõistes, kuna MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja § 27 lg 6 on TsÜS § 34 ja TsMS § 222 suhtes juhatuse liikme esindusõigust sätestavateks erinormideks.
3. mail
4. a esitas avaldaja seisukoha, milles leidis, et puudutatud isiku viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjakohane. Lisaks esitas avaldaja üldkoosoleku otsuse, millega korteriühistu liikmed otsustasid kinnitada juhatuse otsuse pöörduda puudutatud isiku vastu kohtusse selleks juhatuse poolt ühistu nimel juristile Juri Kononovile esindusõiguse andmise ja kiitsid heaks nimetatud esindaja poolt tsiviilasjas nr 2-20-7470 tehtud menetlustoimingud. Avaldaja palus kõnealuse tõendi võtta tsiviilasja juurde.
5. Puudutatud isik esitas
6. detsembril
7. a vastuse kohtunõudele, milles jäi enda varasema seisukoha juurde ning märkis avaldaja üldkoosoleku otsuse kohta, et sellest ei tulene mistahes õiguslikke tagajärgi selles esinevate puuduste tõttu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
9. Maakohus jättis avaldaja avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel, sest avaldaja ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu vastavalt MTÜS § 19 lg 1 p-le
10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga järgmistel põhjendustel.
11. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse mh juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Ringkonnakohus selgitab,

§ 19

lg 1 p 4 3 alusel on vajalik üldkoosoleku otsusega esindaja määramine juhul, kui õigusvaidlust peetakse mittetulundusühingu juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega. Nimetatud sättes on muu põhikirjaga ettenähtud organi liikme puhul tegemist MTÜS §-s 31 sätestatud muu organiga ehk organiga, kes määratakse teatud tehingute tegemiseks lisaks juhatusele ning mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. Muu põhikirjas ettenähtud organi puhul ei ole tegemist üldkoosolekuga ning seega ei kohaldu MTÜS § 19 lg 1 p 4 juhul, kui õigusvaidlust peetakse mittetulundusühingu liikmega.

1. Käesolevas vaidluses on korteriühistu esitanud avalduse korteriühistu liikme vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Niisiis on tegemist õigusvaidlusega, kus puudutatud isikuks on korteriühistu liige. Seega ei ole KrtS § 20 lg 1 viite kaudu põhimõtteliselt asjakohane MTÜS § 19 lg 1 p 4 käesoleval juhul kohaldatav, sest puudutatud isik ei ole korteriühistu juhatuse ega muu põhikirjaga ettenähtud organi liige. Ka muul alusel pole korteriomanikuga õigusvaidluse pidamiseks vajalik korteriomanike otsus. Puudutatud isiku viidatud Riigikohtu
2. veebruari
3. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-10 ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohane, sest nimetatud lahendis oli mittetulundusühing esitanud nõude ühingu juhatuse liikme vastu.
4. Kuivõrd avaldaja lepinguline esindaja esitas koos
5. mai
6. a avaldusega maakohtule avaldaja seaduslike esindajate poolt allkirjastatud volikirja, mis kehtib tähtajatult, ei olnud maakohtul avalduse läbi vaatamata jätmiseks alust.
7. Eelnevast tulenevalt ei võta kohus tsiviilasja materjalide hulka TsMS § 238 lg 1 p 1 ja 2 alusel avaldaja
8. mail
9. a esitatud üldkoosoleku otsust, kuivõrd avaldaja on tõendanud esindajate volitust volikirjaga ning üldkoosoleku otsuse esitamise vajadus puudub.
10. Ülalmärgitud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja tagasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4