Obsah (13)

§ 180§ 182§ 183§ 159§ 115§ 127§ 8§ 76§ 100§ 101§ 161§ 113§ 108

Tsiviilasi nr 2-19-17639 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks 21.09.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n

§ 180

lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad

§ 182

lg 2 esimese lause järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

§ 180

lg 2 ja § 182 lg 2 esimese lause järgi läheb ettevõtte ülemineku korral omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata 9 Tsiviilasi nr 2-19-17639 korraga ja ühe tehinguga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-82-10, p-d 12 ja 13). TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga, mistõttu ei ole õige seisukoht, et ettevõte saab üle minna ainult ühel õiguslikul alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-105-09, p 12; lahend nr 3-2-1-82-10, p 13; lahend nr 3-2-1-113-11, p 47). Ettevõtte üleminekuga on tegemist juhul, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-82-10, p 16). TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud. Kohus selgitab, et ettevõtte üleminek tuvastatakse kriteeriumite kogumi ja nende koosmõju kaudu ning seejuures võib erinevates vaidlustes olla eri tüüpi ettevõtete puhul ettevõtte ülemineku kriteeriumitel erinev kaal (RKHKo 01.06.2011 nr 3-3-1-20-11, p 11). Ettevõtte ülemineku kriteeriumide universaalset ja alati ühtmoodi kohaldatavat kataloogi anda ei ole võimalik. Riigikohus on lahendi nr 2-16-5282 p-s 9 osutanud ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel ka Euroopa Liidu Nõukogu 12.03.2001 direktiivile 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta“. Selle direktiivi art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Sealjuures on otstarbekas hinnata vähemalt järgmiste kriteeriumite täidetust (Riigikohtu halduskolleegiumi praktika alates

1. juuni 2011 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-11, vt eelkõige p 11; Euroopa Kohtu praktika alates
2. märtsi 1986 otsusest kohtuasjas nr 24/85: Spijkers, ECLI:EU:C:1986:127, eelkõige p 13): − ettevõtte tüüp; − kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; − immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; − kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; − üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; − majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; − nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; − ettevõtja omandaja varasem tegevus; − üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Need tingimused on kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid, mistõttu ei saa neid hinnata eraldiseisvatena (Euroopa Kohtu
3. novembri 2015 otsus kohtuasjas nr C509/14: ADIF, ECLI:EU:C:2015:781, p 32, samuti
4. jaanuari 2011 otsus kohtuasjas nr C-463/09: CLECE, ECLI:EU:C:2011:24, p 34 ja neis viidatud varasem praktika; sarnaselt Riigikohtu
5. aprilli 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-12, p 12, ning
6. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p 17; vt kokkuvõtvalt Vutt, M. Ettevõtte üleminek. Kohtupraktika analüüs. Tartu 2010, kättesaadav Riigikohtu veebilehel, lk 9–10). Lähtuvalt Riigikohtu 12.06.2019 lahendist tsiviilasjas nr 2-18-2908 ei pea ettevõtte ülemineku jaatamiseks korraga olemas olema kõik eespool väljatoodud elemendid (p 12). Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et ettevõtte üleminekut soovitakse varjata, võib olla piisav tuvastada asjade ja õiguste tegelik üleminek ning sellest omakorda järeldada ettevõtte üleandja ja omandaja vastavat tahet. 10 Tsiviilasi nr 2-19-17639 Kohus selgitab ka, et Riigikohus on märkinud, et ettevõtte üleminekut eitav kostja peab oma vastuväiteid põhjendama ja tõenditega tõendama, paljasõnaline hageja väidete lauseitamine ei ole piisav (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-54-04 p 18, 19). Seega muutub varjatud ettevõtte ülemineku korral poolte tõendamiskoormis.
7. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on ettevõte üle antud võlgnikule. Ettevõtte üleminekut kinnitavad kohtu hinnangul järgmised asjaolud ja esitatud tõendid: Nii AMKOR INVEST OÜ kui ka Staadioni 8 OÜ (pankrotis) puhul on tegemist klassikaliste mikroettevõtetega, mille tegevus on olnud suunatud konkreetse kinnistu – Staadioni 8, Tallinn – arendamisele. Nii Staadioni 8 OÜ-s (pankrotis), kui AMKOR INVEST OÜ-s puudusid töölepingu alusel töötavad töötajad (I kd tl 34-36). Kostja III vastuväide, et Amkoril võisid olla muud tegevused või edasised plaanid, mis ei hõlmanud endas Staadioni tn 8 kinnistuga seonduvat ning et Amkor oli müügi järgselt endiselt maksevõimeline äriühing, kellel oli piisavalt vahendeid ning vara oma tegevuse jätkamiseks, on alternatiivse tegevuse osas tõendamata. Vastupidiselt on hageja esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et Staadioni 8 kinnistu võõrandamise eelselt on AMKOR INVEST OÜ tegevusalana märgitud „enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus“ (I kd tl 35p), Staadioni tn 8 kinnistu müügi aastal aga „enda kinnisvara ost ja müük“ ning AMKOR INVEST OÜ majandusaasta aruannetest nähtub, et äriühingu tegevus oli suunatud nii 2014.a, kui 2015.a-l, mil kinnistu müüdi, otseselt ja ainult Staadioni 8 tn kinnistu arendamisega, viidates asjaolule, et projekti kinnitamine on veninud ja ehitustegevust ei ole seetõttu võimalik olnud alustada, kuid eesmärgiks on kas hiljemalt 2015.a alustada ehitustegevusega või arendus müüa, 2015.a majandusaasta lõpus arendus müüdi ning 2016.a aruandest alternatiivse võimaliku tegevusega jätkamist ei nähtu (I kd tl 65-81). Kostjad ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks AMKOR INVEST OÜ edasine kinnisvaravaldkonnas olev tegevus, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et AMKOR INVEST OÜ-l olid vahetult Staadioni 8, Tallinn kinnistu müügi eelselt ja järgselt muud tegevused, mis ei hõlmanud endas Staadioni tn 8, Tallinn kinnistuga seonduvat ja mistõttu tuleks AMKOR INVEST OÜ-d käsitleda tegevusala suhtes laiemalt. AMKOR INVEST OÜ tegevusaruannetest lähtuvalt oli ehitustegevuse alustamise viibimine tingitud asjaolust, et projekti kinnitamine venis ja seetõttu polnud võimalik ehitustegevust alustada (mh I kd tl 66). Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et ehitusluba väljastati Staadioni 8, Tallinn kinnistule 13.04.2015.a. (I kd tl 39). Staadioni 8 OÜ (pankrotis) esmakande aeg on 06.08.2015.a. Staadioni 8 OÜ (pankrotis) puhul on välja toodud tegevusalana „enda kinnisvara ost ja müük“ (I kd tl 34). Staadioni 8 OÜ (pankrotis) asutati vahetult enne AMKOR INVEST OÜ ja Staadioni 8 OÜ (pankrotis) vahelise kinnistu müügilepingu sõlmimist 17.08.2015.a., millega Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võttis üle AMKOR INVEST OÜ ja Versobank AS-i vahelise laenulepingu, mis oli sõlmitud 05.09.2014 ning tasus AMKOR INVEST OÜ-le 720 000 eurot (I kd tl 28-33). Kostjad I ja II tõid oma hagivastuses välja, et M. B. oli varasemalt Amkori laenukohustust isiklikult käendanud ja jäi seda ka edaspidiselt tegema, sest kostja III ei olnud nõus vastasel juhul tehingut tegema (II kd tl 4). Kostjad I ja II tõid ka välja, et kohustus kostja III ees võeti üle pragmaatilis-majanduslikel põhjustel, kuna kinnistu ostuhinna tasumiseks oli Staadioni 8 OÜ-l (pankrotis) vajalik võtta pangast laenu ja seada laenu tagatiseks hüpoteek ning kuivõrd kostja III oli varasemalt kinnistuga seoses Amkorile laenu juba andnud, oli kõige 11 Tsiviilasi nr 2-19-17639 optimaalsem tehing struktureerida selliselt, et kinnistu soetamise raames võetakse laen üle ja ülejäänud osas tasutakse ostuhind rahas. Kuna sellise struktuuri puhul puudus vajadus hüpoteekide muutmiseks, vähenesid oluliselt notarikulud ja riigilõivud (II ld tl 4). Hageja tõi välja ka, et kostjad I ja II ning M. B. ise andsid Staadioni 8 OÜ-le (pankrotis) tagatisena laenuna piisava rahasumma kinnistu omandamiseks (II kd tl 80). Kostjad ei ole antud väitele vastuväiteid esitanud. Eelpooltoodust nähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et 17.08.2015.a müügilepingu alusel läksid AMKOR INVEST OÜ-lt Staadioni 8 OÜ-le (pankrotis) üle kinnistu asukohaga Staadioni 8, Tallinn, AMKOR INVEST OÜ ja Versobank AS-i vahel sõlmitud laenuleping, mille tagatiseks oli seatud hüpoteek Staadioni 8, Tallinn kinnistule, kehtima jäi M. B. isiklik käendus antud laenulepingule, mille eest M. B.le 17.08.2015 müügilepingus tasu ette ei nähtud. Hageja toob välja, et AMKOR INVEST OÜ poolt Staadioni 8 OÜ-le (pankrotis) üle antud Staadioni 8, Tallinn kinnistu moodustas sisuliselt kogu Amkori vara, kuivõrd Amkordile ei kuulunud kinnistu ülemineku hetkel rohkem kinnistuid ega muud avalikest registritest nähtavat vara ning tõendab väidet kinnistusraamatu väljavõtte ja AMKOR INVEST OÜ kehtivate seoste väljavõttega äriregistrist – I kd tl 63-64). Kostjate hinnangul ei oma Amkori „muu vara puudumine“ peale kinnistu tähtsust ning AMKOR INVEST OÜ-d ei sa pidada pärast Staadioni 8 kinnistu müüki nö tühjaks äriühinguks, kuivõrd Amkorile laekus Staadioni 8, Tallinn kinnistu müügist 720 000 eurot, mis vastab turutingimustel kinnistu müügile (II kd tl 5, 70p-71). Kostjate hinnangul on seeläbi ümber lükatud hageja väide ettevõtte ülemineku kohta, kuivõrd Amkor ei ole võlgnikule üle andnud kogu varakogumit. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on oma 15.06.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11 öelnud, et ettevõtte ülemineku eelduseks ei ole üleandja kogu majandustegevuse lõppemine. Oluline on teha kindlaks see, kas kostjale läks üle selline vara, millega seotud tegevuse tööandja lõpetas ja mida kostja jätkas (p 15). Seega ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ei pea olema üleandev ettevõte pärast üleandmist varatu. Kohtu hinnangul ei ole siinkohal asjakohased kostja III väited selle kohta, et AMKOR INVEST OÜ ei kasutanud Staadioni 8, Tallinn asuvat kinnistut tulu teenimise eesmärgil (II kd tl 70p), viidates Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-85-12, milles Riigikohus leidis, et ettevõttena ei ole võimalik käsitada varakogumit, mis ei osale majandustegevuses. Seda isegi juhul, kui tegemist on äriühingu ainukese varaga (p 15). Seejuures toob kostja III välja, et Staadioni tn 8, Tallinn kinnistu võõrandamine toimus turutingimustel ja kostjad ei ole välja toonud, et Amkor 17.08.2015.a müügitehingust tulu ei teeninud. Kostjad ei ole tõendanud, et AMKOR INVEST OÜ-l puudus igasugune vastava kinnistuga seotud majandustegevus või üldse mingisugunegi reaalne tegevus. Vastupidiselt on hageja tõendanud AMKOR INVEST OÜ majandusaasta aruannetega, et AMKOR INVEST OÜ jätkas
8. ja 2015.a tegevust müügi eesmärgil ostetud kinnistu Staadioni 8 arendusega (I kd tl 65-76p) ning eesmärgistatud tegevust tõendab ka 13.04.2015.a väljastatud ehitusluba antud kinnistule (I kd tl 39). Eelpooltoodust nähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas andis AMKOR INVEST OÜ Staadioni 8 OÜ-le (pankrotis) üle sellise vara (käesoleval juhul Staadioni 8, Tallinn kinnistu, kinnistuga seotud laenulepingu ning 13.04.2015 väljastatud ehitusloa), millega seotud tegevuse AMKOR INVEST OÜ lõpetas ja mida Staadioni 8 OÜ (pankrotis) jätkas ehk Staadioni 8, Tallinn kinnistu arendamisega. 12 Tsiviilasi nr 2-19-17639 AMKOR INVEST OÜ esmakande aeg on 11.12.2009, asutajaks M. B., osanikeks alates 21.05.2012 võrdsetes osades M. B. ja TRIPLE J LIMITED ja juhatuse liikmeks teiste hulgas ka M. B.. (I kd tl 35-36) Staadioni 8 OÜ (pankrotis) asutaja oli I. K., kes oli asutamisel ka osaühingu ainus osanik. Alates 06.10.2016 oli Staadioni 8 OÜ (pankrotis) ainuomanik M. B., kes oli antud äriühingu ainus juhatuse liige alates 01.02.2017.a. (I kd tl 34-34p). Hageja toob välja I. K.i ja M. B. varasemad majanduslikud seosed ning väidab, et M. B. kasutas I. K.i võlgniku asutamisel nö variisikuna, et mitte muuta oma isiklikku seost selle äriühinguga liiga ilmselgeks ning seeläbi leiab hageja, et võlgnik pidi kinnistu ostmisel olema teadlik sellel lasuvast hageja nõudest ning sellest, et M. B. on eesmärgipäraselt tegutsenud hageja kahjustamise eesmärgil. (I kd tl 97-102p) Kostjate I ja II vastuväite kohaselt ei ole hageja oletuse kinnituseks esitatud tõendid asjakohased ning Amkori ja Staadioni 8 OÜ (pankrotis) omanike struktuur ei oma üldse tähtsust, samas ei eita kostjad I ja II, et M. B. ja I. K. on pikaaegsed tuttavad (II kd tl 5-5p). Kostja III toob välja, et hageja väited selle kohta, et nii Amkori, kui võlgniku tegevust viis ellu ning juhtis M. B. on täielikult oletuslikud ja tõendamata ning hageja ei ole tõendanud, et võlgnikul või I. K.il pidi olema teadmine sellest, millistel motiividel Amkor Staadioni tn 8 kinnistu müügilepingu sõlmis (II kd tl 71-71p). Kostjad I ja II toovad välja, et umbes aasta aega pärast müügitehingut soovis I. K. Staadioni 8 OÜ (pankrotis) äriprojektist väljuda ehk kinnistu Amkorile tagasi võõrandada, kuivõrd pärast Amkorilt kinnistu soetamist langesid ära I. K.i poolt planeeritud rahastusallikad, millega plaaniti tasuda Staadioni 8 OÜ (pankrotis) jooksvaid laenukohustusi kostja III ees ning et selleks otstarbeks oli Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võtnud kostjatelt laene, olid kostjad muutunud Staadioni 8 OÜ (pankrotis) suurvõlausaldajateks ning Staadioni 8 OÜ (pankrotis) müük kostjatele või nendega seotud isikutele oli selles valguses loogiline. Tehing struktureeriti nii, et varasem müügitehing pöörati tagasi selliselt, et I. K.i võõrandas 06.10.2016.a oma osaluse Staadioni 8 OÜ-s (pankrotis) M. B.le. Väidetavalt inimlikel põhjustel ununes kandeavaldus juhatuse muutmise kohta koheselt teha ning Staadioni 8 OÜ (pankrotis) tegi seda alles 31.01.2017.a.(II kd tl 4p). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11 leidnud, et asjaolu, et ettevõtte üleandja ja omandaja juhtorganite liikmed ja omanikud on samad, võib olla ettevõtte üleminekut kinnitavaks argumendiks (p 10). Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-20-11 öelnud, et kolleegiumi hinnangul ei olnud selles asjas määravaks, et äriühingute juhatuse liikmed olid varasemalt äripartnerid (p 11). Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja poolt tõendanud äriühingute juhtorganite liikmete kattuvus M. B. isiku näol. Kohtu hinnangul on mõneti olulisem see, kes oli Staadioni 8 OÜ (pankrotis) osanik ja juhatuse liige pankroti väljakuulutamise eelselt, mitte asutamisel. Seejuures on nii hageja poolt tõendatud, kui kostjate I ja II poolt omaks võetud, et I. K. ja M. B. olid ka tuttavad ja äripartnerid. Küll ei ole kohtu hinnangul tõendatud hageja väide, et I. K. pidi olema teadlik, millistel motiividel müüb Amkor Staadioni 8 kinnistu ning et M. B. eesmärk oli hagejat kahjustada. Kohtu hinnangul on ettevõtte võimaliku ülemineku hindamisel oluline analüüsida muuhulgas ka juhtorganite liikmete kattuvust lähtuvalt Riigikohtu varasemast praktikast, kuid seejuures ei lähtu kohus võimaliku ülemineku hindamisel juhtorganiste liikmete kattuvusest primaarse hindamiskriteeriumina. Hageja on viidanud asjaolule, et Staadioni 8 OÜ (pankrotis) asutamisel registreeriti antud äriühing aadressile Lootuse pst 80a, Tallinn ning ka pärast M. B. äriühingu ainuosanikuks saamist 06.10.2016 ega juhatuse liikmeks saamist 01.02.2017 ei ole äriühingu aadress äriregistri andmetes muutunud (I kd tl 34-34p). 13 Tsiviilasi nr 2-19-17639 Kostjad ei ole antud väitele seisukohti ega tõendeid, mis tõendaksid vastupidist esitanud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 öelnud, et ainuüksi selle tuvastamine, et isik I kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui isik II, et isikute töötajad kattuvad osaliselt, isikute ärinimed on sarnased ning isikud on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust

§ 182kohaldamiseks.

(p 11). Kohtu hinnangul on hageja poolt väljatoodud asjaolu äriühingu aadressi mittemuutmisest olukorras, kus muutus äriühingu ainuosanik ja juhatus, puudusid töölepingu alusel töötavad töötajad ja tegevus oli suunatud konkreetse kinnistu arendamisele, täiendavaks argumendiks, mis tõendab AMKOR INVEST OÜ poolt M. B. ja Staadioni 8 OÜ (pankrotis) poolt I. K.i olulist seotust, kuid omab kaalu ettevõtte võimaliku ülemineku hindamisel kogumis, mitte eraldiseisva argumendina. Kohtu hinnangul on eelpooltooduga mh välja toodud üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasuse – mõlema äriühingu, nii AMKOR INVEST OÜ, kui Staadioni 8 OÜ (pankrotis) tegevus oli seotud Staadioni 8, Tallinn kinnistu arendamisega. Hageja on esitanud tõendid, millest lähtuvalt oli AMKOR INVEST OÜ tegevus suunatud Staadioni 8 kinnistu arendamisele, seejuures võõrandati Staadioni 8 OÜ-le (pankrotis) kinnistu, millele oli samal aastal väljastatud ehitusluba. Kostjad I ja II tõid hagivastuses välja, et pärast kinnistu omandamist selgus, et erinevate planeeringualaste küsimuste tõttu ei ole kohene ehitustegevus mõistlik ning kuigi eeldati, et tegemist on kiire muudatusega ja sellega asuti tegelema, siis erinevatel põhjustel jäi kõik toppama (II kd tl 4). Kostja III hinnangul ei ole ettevõtte ülemineku seisukohast tähtis, kas ning kuidas asus võlgnik pärast müügitehingut Staadioni 8 kinnistut kasutama lähtudes asjaolust, et kostja III ei hinda Staadioni 8, Tallinn kinnistut majandusüksusena. Kohus kostja III seisukohaga ei nõustu ning viitab, et ettevõtte võimaliku ülemineku hindamisel on vajalik mh anda hinnang ka nii üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasusele, kui ka majandustegevuse jätkuvusele ja selle võimaliku vahepealse katkemise puhul katkestuse ajale. Kohus peab vajalikuks siinkohal selgitada, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661). Majandusüksus tähendab inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (Euroopa Kohtu otsus C151/09, p 26). Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud (

§ 180lg).

Olemuselt on ettevõte seega individuaaltunnustega varakogum. Seega on ettevõtte ülemineku hindamisel oluline tuvastada, milline varakogum moodustas ettevõtte, mille kaudu AMKOR INVEST OÜ tegutses. Kohus on varasemalt tuvastanud, et AMKOR INVEST OÜ-le kuulus vahetult enne 17.08.2015.a toimunud müügitehingut kinnistu asukohaga Staadioni 8, Tallinn, millega oli seotud AMKOR INVEST OÜ ja Versobank AS vahel 05.09.2014.a sõlmitud laenuleping ning AMKOR INVEST OÜ tegeles nii majandusaasta aruannetest, kui 13.04.2015.a antud kinnistule väljastatud ehitusloast nähtuvalt Staadioni 8, Tallinn kinnistu arendamisega, mille eesmärgiks oli hiljemalt 2015.a alustada ehitustegevusega, paralleelselt sellega korterite müügiga või arendus müüa. 17.08.2015.a müüs AMKOR INVEST OÜ Staadioni tn 8, Tallinn kinnistu Staadioni 8 OÜle (pankrotis), mille kohta on kostjad välja toonud, et tehing toimus turutingimustel. Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud, et AMKOR INVEST OÜ ei teeninud Staadioni tn 8 kinnistu müügist tulu. Kostjate vastuväide, et juhul, kui iga kinnisasi moodustaks eraldi ettevõtte, ei julgeks keegi enam kinnistuid osta (II kd tl 5; 133), on kohtu hinnangul utreeritud ning ei lähtu käesoleva vaidluse asjaoludest. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et Staadioni 8, Tallinn kinnistu oli muutunud majandusüksuseks ja antud kinnisvara oli rakendatud tulu teenimise eesmärgil. 14 Tsiviilasi nr 2-19-17639 Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus hinnata ka majandustegevuse jätkuvust, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest nähtub, et Staadioni 8 OÜ (pankrotis) soovis Staadioni 8 kinnistu omandamise järgselt jätkata arendustegevust sealt, kus AMKOR INVEST OÜ tegevus kinnistu arendamisel pooleli jäi. Hageja tõi välja, et Staadioni 8 OÜ (pankrotis) nimi viitab sellele, et äriühing on loodud just ja ainult selle kinnistu arendamiseks (I kd tl 11). Kostja III vaidleb hageja väitele vastu ning märgib, et see, kas võlgnik plaanis Staadioni 8 kinnistust teha majandusüksuse ning sellelt teenida tulu ei oma tähtsust olukorras, kus Amkor müüs võlgnikule kinnistu, mis ei olnud käsitletav majandusüksusena ning täiendavalt ei esine kostja II hinnangul ühtegi õiguslikku alust, millest tulenevalt hageja saaks väita, et võlgniku ärinimi tähendab automaatselt seda, et võlgnik plaanis tegutseda üksnes Staadioni 8 kinnistu arendamisega (II kd tl 133). Kohus nõustub kostjaga III osaliselt – ärinimi ei piira äriühingu tegevust konkreetse objekti ja/ või tegevusvaldkonnaga ning ärinime muutmine on tavapärane praktika. Küll aga on kohus eelnevalt põhjendanud, millest lähtuvalt ta hindab, et Staadioni 8, Tallinn kinnistut tuleb pidada ettevõtteks tervikliku majandusüksuse tähenduses. Kohus nõustub ka hagejaga, et Staadioni 8 OÜ (pankrotis) ärinimi viitab otsesele seosele kinnistuga, mille Staadioni 8 OÜ (pankrotis) omandas 11 päeva pärast äriühingu asutamist ning millega seotud tegevus oli Staadioni 8 OÜ põhiliseks tegevusalaks. Kostja III on viidanud asjaolule, et ärinimi ei piira äriühingu tegevusvaldkonda ainult Staadioni 8 kinnistu arendamisega, kuid ei ole välja toonud ka, et Staadioni 8 OÜ-l (pankrotis) oli täiendav tegevus, mis ei seondu Staadioni 8, Tallinn kinnistu arendamisega. Kohtul ei ole käesolevas asjas võimalik hinnata mitmeid elemente (mh nt organisatsiooni ülevõtmine, kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus, personali säilitamine), kuivõrd tegemist oli selliste äriühingutega, mille tegevuses nende tegevuse eripärast tulenevalt antud elemendid puudusid ning seetõttu on võrdluse käigus võimalik välja tuua asjaolu, et nii AMKOR INVEST OÜ-s, kui ka Staadioni 8 OÜ-s (pankrotis) nimetatud elemendid puudusid, mis viitab AMKOR INVEST OÜ ja Staadioni 8 OÜ (pankrotis) sarnasusele antud aspektis. Riigikohus viitab haldusasjas nr 3-3-1-45-12 Euroopa Kohtule, kes on leidnud, et ettevõtte ülemineku tõendamise otsustav kriteerium on asjaolu, kas üleantav majandusüksus säilitab oma identiteedi, mis tuleneb eelkõige sellest, et tema tegevus reaalselt jätkub. Üksnes asjaolu, et üleantava ettevõtte ning selle omandaja osutatavad teenused on sarnased, ei võimalda veel üheselt järeldada majandusüksuse üleminekut üksteisele järgnevate ettevõtjate vahel. Majandusüksuse identiteet on seotud ka muude elementidega, nagu selle personal, töö korraldus, tegevusmeetodid või kasutatavad töövahendid. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10 toonud välja, et ettevõtte üleminekut reguleeriva direktiivi 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitstavate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta“ mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi, st ressursside organiseeritud grupeeringu, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega, sõltumata sellest, kas see on tema pea- või kõrvaltegevus (p 16). Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on tõendatud 17.08.2015 müügitehinguga võõrandatud Staadioni 8, Tallinn kinnistu, kui majandusüksuse identiteedi säilimine lähtuvalt asjaolust, et Staadioni 8 OÜ (pankrotis) jätkas Staadioni 8 kinnistu arendustegevust etapist, kus AMKOR INVEST OÜ tegevus antud kinnistu arendamisel lõppes (kinnistule oli 13.04.2015.a väljastatud ehitusluba, Staadioni 8 OÜ 15 Tsiviilasi nr 2-19-17639 (pankrotis) asus tegelema ehitusloa muutmisega lähtuvalt asjaolust, et kohalikus omavalitsuses plaaniti kohustuslike parkimiskohtade arvu nõuet korteri pinnaühiku kohta vähendada (II kd tl 4). Kohtu hinnangul läks 17.08.2015.a kinnistu müügitehinguga AMKOR INVEST OÜ-lt Staadioni 8 OÜ-le (pankrotis) üle ressursside organiseeritud grupeering, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega, sõltumata sellest, kas see on tema pea- või kõrvaltegevus, kuivõrd 17.08.2015 müügilepinguga läksid AMKOR INVEST OÜ-lt Staadioni 8 OÜ-le (pankrotis) üle Staadioni 8, Tallinn kinnistu ja kinnistule antud ehitusluba, kinnistuga seotud laenuleping AMKOR INVEST OÜ ja Versobank AS-i vahel ja hüpoteek kinnistule ning AMKOR INVEST OÜ juhatuse liikme ja hilisema Staadioni 8 OÜ (pankrotis) ainuosaniku ja juhatuse liikme M. B. isiklik käendus. Hilisema tehinguga sai M. B.st ka Staadioni 8 OÜ (pankrotis) ainuosanik ja juhatuse liige. Kõikide nimetatud elementide funktsiooniks oli Staadioni tn 8, Tallinn kinnistu arendamine. Kohus nõustub hagejaga, et eranditult kõik ettevõtte elemendid, mis käesoleval juhul üldse olemas olid, anti Amkorilt Staadioni 8 OÜ-le (pankrotis) üle, millest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et Staadioni 8, Tallinn kinnistu säilitas võõrandamise järgselt oma identiteedi ehk kogumis kõikide ressursside organiseeritud grupeeringu, mille eesmärk oli tegeleda majandustegevusega ühtviisi nii AMKOR INVEST OÜ-s, kui Staadioni 8 OÜ-s (pankrotis). 17. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et Staadioni 8 OÜ (pankrotis) jätkas AMKOR INVEST OÜ tegevust sama kinnistuga seonduvalt, samal tegevusalal, sama ettevõtte tüüpi kasutades, sama identiteediga, samade isikute (küll ajalise viivitusega) ja vahenditega ning täpselt sama majandustegevust ehk Staadioni tn 8, Tallinn asuva kinnistu arendamist ning kohtu eeltoodud kriteeriumid ettevõtte üleminekuks on täidetud. Kohtu hinnangul näitavad kohtu eelnevalt välja toodud asjaolud ning hageja poolt esitatud tõendid, et ettevõte on üle antud läbi 17.08.2015.a kinnistu müügilepingu. 18.

§ 182

lg 2 alusel lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 183

lg 1 kohaselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuse eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelistes suhetes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.

1. Kohtule esitatud seisukohtadest ja tõenditest lähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et hageja, AMKOR INVEST OÜ, Osaühing Valdor Holding ja Osaühing Planetplus sõlmisid 15.04.2010 notariaalse kokkuleppe pealkirjaga: „Eelmärke kustutamise avaldus; Kokkulepe hoonestusõiguse lõpetamise kohta; Kinnistu tagasiostuavaldus; Ostueesõiguse teostamisest ja ostueesõiguse kandest loobumise avaldus; Kinnistu müügileping; Täiendavad kokkulepped ja asjaõiguslepingud“, mille punktis 6.1.
2. leppisid hageja ja Amkor muu hulgas kokku, et kahe aasta jooksul pärast Staadioni tn 8 kinnistu suhtes detailplaneeringu kehtestamist ja ehitusprojektile ehitusloa väljastamist kohaliku omavalitsuse poolt kohustub Amkor võõrandama hagejale Lepingu esemeks oleva kinnistu korteriomanditeks jagamise tulemusel tekkiva korteriomandi (bürooruumi), mille üldpind on 150 m2, mille suurus võib muutuda +/- 3 m2 ja mis paikneb ehitise pargipoolses küljes, ning 3 parkimiskohta tasuta või hinnaga 1 kroon. Võõrandatav korteriomand ja parkimiskohad peavad olema koormamata kolmandate isikute õigustega ning hoonele peab olema väljastatud kasutusluba. Lepingu punktis 6.1.4 leppisid lepinguosalised kokku, et 16 Tsiviilasi nr 2-19-17639 juhul, kui Amkor ei täida tähtaegselt Lepingu punktis 6.1.3 nimetatud kohustust, on hagejal õigus nõuda Amkorilt leppetrahvi summas 1 000 000 krooni. (I kd tl 21) Pooled ei vaidle ka selle üle, et kinnistule asukohaga Staadioni 8, Tallinn väljastati 13.04.2015.a ehitusluba. Vaidlust ei ole selle üle, et AMKOR INVEST OÜ ega Staadioni 8 OÜ (pankrotis) ei ole 15.04.2010 lepingu punktis 6.1.
3. sätestatud tingimustele vastavat korteriomandit ja kolme parkimiskohta hagejale võõrandanud ega lepingu punktis 6.1.
4. sätestatud leppetrahvi hagejale tasunud. Eelpooltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et hagejal on nõudeõigus Staadioni 8 OÜ (pankrotis) vastu tulenevalt 15.04.2010 lepingust ning Staadioni 8 OÜ (pankrotis) vastutab lepingu täitmise eest solidaarselt AMKOR INVEST OÜ-ga, sealjuures eeldatakse, et omavahelistes suhetes on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja ehk Staadioni 8 OÜ (pankrotis). Leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue
5. Hagejal on leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue tulenevalt asjaolust, et Amkor ja Staadioni 8 OÜ (pankrotis) on rikkunud 15.04.2010 lepingu punktist 6.1.3 tulenevat kohustust anda hagejale tähtaegselt üle lepingus kirjeldatud korteriomand ja parkimiskohad. Korteriomandit ja parkimiskohti ei ole üle antud tähtaegselt ning selgunud on, et Staadioni 8 OÜ-l (pankrotis) ei ole enam võimalik kohustust täita lähtuvalt Staadioni 8 OÜ pankrotist, asjaolust, et pankrotimenetluse raames müüakse Staadioni 8, Tallinn kinnistu sundenampakkumisel (I kd tl 133-135) ning korteriomandi üleandmise nõue ei lähe kinnistuga kaasa. Hageja hinnangul ei saa olla vaidlust, et rikkumine on oluline ja ei ole vabandatav. Hageja nõuab kahju hüvitamist täitmise asemel korteriomandi ja parkimiskohtade väärtuse ulatuses ning täitmist asendava kahju hüvitisega koos üürikulu, mida hageja on pidanud kandma põhjusel, et võlgnik ei ole talle korteriomandit tähtaegselt üle andnud. Hageja hinnangul on kahju rikkumisega põhjuslikus seoses, sellise kahju tekkimine oli lepingupooltele ettenähtav ning kahju ärahoidmine oli hõlmatud vastava lepingulise kohustuse eesmärgiga. Ehitusluba väljastati 13.04.2015, hageja sai ehitusloa väljastamisest teada ehitusregistri vahendusel 01.05.2018 ning teavitas Amkorit ja Staadioni 8 OÜ-d (pankrotis) oma kavatsusest leppetrahvi nõuda 08.05.2018 kirjaga (I kd tl 38-42). Hageja hindab lõpliku kahju suuruseks seoses lepinguga lubatud korteriomandist ja parkimiskohtadest ilmajäämise tõttu 404 664,51 eurole ning hageja üürikulust tuleneva kahju suuruseks 19 869,12 eurot. Kostjad I ja II paluvad jätta leppetrahvi nõude rahuldamata ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudnud ega selle nõudmise kavatsusest teatanud. Kostjad I ja II toovad välja, et leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 13.04.2017.a, kuid hageja esitas teate leppetrahvi nõudmise kavatsuse kohta 08.05.2018 ehk rohkem kui 12,5 kuud pärast leppetrahvi õiguse tekkimist. Kostjad I ja II viitavad

§ 159

lõikele 2 ja Riigikohtu lahendile 3-2-1-28-08, milles lähtuvalt hindavad, et hageja on leppetrahvi nõudmise õiguse mõistliku aja ületamise tõttu kaotanud. Kostjate I ja II hinnangul ei ole usutav, et hageja märkas 2015.a väljastatud ehitusluba alles 2018.aastal ning viitab, et hageja 24.05.2017 üldkoosoleku punktis 9 räägitakse kõnealusest kontoripinnast ( II kd tl 66p). kostjad I ja II selgitavad ka, et kuivõrd hagejal ei ole müügilepingu p 6.1.3 tulenevat kehtivat nõuet, siis on alusetud ka kõik kahju hüvitamise nõuded ning isegi juhul, kui kohtu arvates on kahju nõude alused olemas, siis hageja poolt märgitud kahjuhüvitis ei ole olulises osas põhjendatud, kuna hageja ei saa nõude kahjuhüvitisena käibemaksu osa, kuna hageja on käibemaksukohuslane (II kd tl 68). Kostjate I ja II hinnangul saab eelpooltoodust lähtuvalt olla hageja kahjunõue olla korteriomandi ja parkimiskohtade pinnalt 17 Tsiviilasi nr 2-19-17639 maksimaalselt 338 912, 05 eurot ( 306 412,50 + 32 500). Kostjate I ja II hinnangul on hageja üürikulu nõue ülepaisutatud, sisaldades käibemaksu ning hõlmates üüriga ka tasu keldriboksi eest, mida müügileping ette ei näe. Kostjate I ja II hinnangul ei saa arvestada üüritasu kogu 2019.a aprilli eest, kuna Staadioni 8 OÜ pankrot kuulutati välja 22.04.2019.a ning seetõttu ei saa kahju väljamõistmisel hüvitis olla suurem kui 16 334,23 eurot (4x 675,20 + 19,73 x 691). Kostja III on seisukohal, et kuivõrd ei ole toimunud ettevõtte üleminekut Amkorilt võlgnikule, siis puuduvad hagejal igasugused nõuded (sh kahjunõue, viivisenõue, leppetrahvi nõue) võlgniku vastu. Kostja III hinnangul on eluliselt ebausutav, et hageja ei tundnud kontoripindade valmimise vastu mitte mingisugust huvi pea 8 aasta jooksul (alates 15.04.2010.a lepingu sõlmimisest). Kostja III hinnangul pidi hageja teadma juba oluliselt varem, et Staadioni tn 8 kinnistul ehitustegevust ei toimu ning hageja tähtaegselt kontoriruume kätte ei saa. Kostja III hinnangul pidi hageja lepingu rikkumisest ja leppetrahvi nõudeõigusest teada saama hiljemalt 01.08.2017 kui hageja kolis uuele üüripinnale. Kostja III hinnangul ei ole usutav hageja väide, et kuna hageja juhtorgani liikmed on tegelenud Kalevi staadioni renoveerimiseks rahastuse saamisega, siis ei olnud neil aega tegeleda „mitte veel aktuaalsete teemadega“. Kostja III hinnangul on äärmiselt ebausutav, et 2017. aastal ei pidanud hageja juhatuse liikmed Staadioni 8 projekti seisu aktuaalseks, kuivõrd kontoripindade valmimine oli vastavaks kuupäevaks hilinenud 5 aastat. Kostja III hinnangul oleks mõistlikult käituv isik uurinud uute kontoripindade valmimise seisu kohta vähemalt sel hetkel, kui tal tuli vanast kontoripinnast loobuda. Hagejapoolse vastupidise käitumise puhul oleks tegemist äärmiselt ebamõistliku ning hooletu käitumisega. Kostja III viitab samuti

§ 159

lõikele 2 ja Riigikohtu lahendile tsiviilasjas 3-2-1-28-08, olles seisukohal, et hageja on kaotanud õiguse nõuda võlgnikult leppetrahvi. Kahjunõude suuruse osas on kostja III jaoks ebaselge, miks hageja on korteriomandi väärtuse arvutamisel võtnud arvutamise aluseks keskmisest hinnast kallimaid arendusi viidates alternatiivsetele võrreldavatele müügikuulutustele (II kd tl 7577) ning nendest lähtuvalt hinnanud hageja väidetava kahju suuruseks seoses lepinguga lubatud korteriomandist ja parkimiskohtadest ilmajäämise tõttu 328 305 eurot (1930,93 x 150 + 3 x 13 000 – 195). 21. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-173-12, p 15 ja nr 3-2-1-130-15) leidnud, et

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4).” Käesoleval juhul on rikutud 15.04.2010 lepingust tulenevat kohustust võõrandada hagejale kahe aasta jooksul alates Staadioni 8, Tallinn kinnistule ehitusloa väljastamisest lepingutingimustes sätestatud kirjeldusele vastav korteriomand ja kolm parkimiskohta. Poolte vahel puudub vaidlus, et kirjeldatud korteriomandit ja kolme parkimiskohta antud kinnistul ei ole võõrandanud hagejale ei AMKOR INVEST OÜ ega Staadioni 8 OÜ (pankrotis). Kohus on eelnevalt tuvastanud asjaolud, millest lähtuvalt vastutab lepingu rikkumise eest Staadioni 8 OÜ (pankrotis) solidaarselt AMKOR INVEST OÜ-ga, seejuures eeldatakse, et omavahelistes suhetes on kohustatud isikuks Staadioni 8 OÜ ettevõtte omandajana. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena 18 Tsiviilasi nr 2-19-17639 võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, kuivõrd tulenes otseselt Staadioni 8, Tallinn kinnistu varasemast müügilepingust, mille pooleks oli ka AMKOR INVEST OÜ, kes lähtuvalt

§ 182

lõikest 2 pidi Staadioni 8 OÜ-le (pankrotis) üle andma muu hulgas ka Staadioni 8, Tallinn kinnistuga seotud ning AMKOR INVEST OÜ poolt kinnistu üleandmise ajal täitmata kohustuse hageja ees, mis tulenes 15.04.2010 müügilepingust. Sama lepingu punktis 6.1.4 nähti ette leppetrahvi maksmise kohustus juhul, kui AMKOR INVEST OÜ tähtaegselt ei täida lepingust tulenevaid kohustusi hageja eest summas 1 000 000 krooni. Hageja on esitanud leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude lähtuvalt asjaolust, et Staadioni 8 OÜ pankrot on välja kuulutatud, pankrotimenetluse raames müüakse Staadioni 8, Tallinn kinnistu sundenampakkumisel ning korteri üleandmise nõue ei lähe kinnistuga kaasa. Hagejale kahju tekkimise ja Staadioni 8 OÜ (pankrotis) poolt 15.04.2010 lepingus sätestatud ning 17.08.2015 üle antud kohustuse rikkumise vahel on kohtu hinnangul põhjuslik seos. Kostjad on välja toonud, et kuna hageja ei ole mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudnud ega selle nõudmise kavatsusest teatanud, tuleb leppetrahvi nõue jätta rahuldamata – ehitusluba väljastati 13.04.2015, leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 13.04.2017, hageja esitas teate lepetrahvi nõudmise kavatsuse kohta 08.05.2018.a. Kostjad toovad välja, et Riigikohtu praktikas (nt 3-2-1-28-08) on leppetrahvinõudest teatamise mõistlikuks ajaks peetud näiteks 3 kuud. Kostjate I ja II väitel pidi hageja saama ehitusloast teada koheselt selle andmisel 13.04.2015, kuid hiljemalt 24.05.2017 üldkoosoleku toimumise järgselt, kus tõstatati küsimus kõnealuse kontoripinna kohta (II kd tl 61-67). Kostja III hinnangul pidi hageja saama ehitusloa väljastamisest teada hiljemalt 01.09.2017, kui hageja kolis uuele üüripinnale. Kostja III oma väidet varasema teadasaamise kohta tõendanud ei ole.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11 välja toonud, et üldiselt aegub leppetrahvinõue nagu teisedki tehingulased nõuded kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest./---/ Sõltumata aegumisest tuleneb aga

§ 159

lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda

§-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta. /---/ Eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või ehitusettevõtjale ei pea teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid. Kohtu hinnangul ei ole hageja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudeõigus aegunud.

§ 159

lg-s 2 sätestatud mõistlik aeg on sisustamata õigusmõiste, mille hindamisel peab kohus hindama kõiki asjaolusid. Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta, kuivõrd 15.04.2010 lepingus sätestatud kohustused olid hageja ees täitmata. Kohtu hinnangul on usutav, et olukorras, kus kinnistul reaalne ehitustegevus puudus ja 15.04.2010 lepingust tulenev nõue võõrandada hagejale korteriomand ja kolm parkimiskohta oli tähtaegadest lähtuvalt seotud ainult ehitusloa väljastamisele järgneva aja osas, kuid ei sätestanud nt, 19 Tsiviilasi nr 2-19-17639 millise aja jooksul peab AMKOR INVEST OÜ ehitusloa kohalikult omavalitsuselt Staadioni 8, Tallinn kinnistule saama, ei olnud hageja teadlik ehitusloa väljastamisest enne 01.05.2018.a, mille on hageja hagiavalduses välja toonud (I kd tl 13). Hageja on palunud võlgnikult leppetrahvi ja kahju hüvitamist summas 424 533,63 eurot, mis sisaldab hüvitist korteriomandist ilmajäämise eest summas (2451,32 eurot/m2 x 150 m2) = 367 698 eurot, kolmest parkimiskohast ilmajäämise eest summas (3 x 13 000) = 39 000 eurot ja hüvitist hageja poolt kantud kontoriruumide üürikuluga summas 19 968,96 eurot. Et hüvitiste summad sisaldavad käibemaksu ning hagejal on võimalik tagasi saada 3% käibemaksust, lahutab hageja hüvitise nõude arvutamisel antud summa (2133,33 eurot) hüvitisenõude kogusummast. Hageja tõendab korteriomandi ja parkimiskohtade väärtuse hindamist võrreldavate müügikuulutustega (I kd tl 136-146), kontoriruumide üürimisega seotud kulusid üürilepingutega (I kd tl 43-54) ning käibemaksuga seotud andmeid Maksuja Tolliameti KMD koondandmete väljavõtetega (I kd tl 147-150). Kostjate I ja II hinnangul on hageja kahjunõude põhjendamisel võrdlevaid kinnistute hindasid ebaõigesti kajastanud, kuivõrd hageja ei saa nõuda hüvitisena käibemaksu osa, kuna hageja on käibemaksukohuslane (II kd tl 68). Kostjad I ja II toovad välja, et hagejal on käibemaksukohuslasena õigus kinnistu soetamisel tasutav käibemaks sisendkäibemaksuna (KMS § 29 lg 3 p 1) maksustamisperioodil tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata (KMS § 29 lg 1) või riigilt tagasi küsida (KMS § 34 lg 1). Kostjate I ja II hinnangul tuleks seetõttu arvestada hageja poolt esile toodud hindasid ilma käibemaksuta, millest tulenevalt oleks keskmiseks büroopinna ruutmeetri hinnaks 2042,75 eurot ning hageja maksimaalne kahjunõue saaks büroopinna eest olla 306 412,50 (2042,75 x 150) eurot ja parkimiskohtade eest 32 500 eurot (3 x 10 833). Kostjate I ja II hinnangul on hageja üürikulu nõue ülepaisutatud, sisaldades käibemaksu, hõlmates kulu ka keldriboksile, mida 15.04.2010 müügileping ette ei näe ning olles võtnud arvestusse üürikulu terve aprilli 2019.a eest olukorras, kus Staadioni 8 OÜ pankrot kuulutati välja 22.04.2019.a. Eelpooltoodust lähtuvalt ei saa kostjate I ja II hinnangul olla kahju väljamõistmisel hüvitis suurem kui 16 334,23 eurot (4 x 675,20 + 19,73 x 691). Kostja III jaoks on ebaselge, miks hageja on korteriomandi väärtuse arvutamisel võtnud aluseks keskmisest hinnast kallimaid arendusi, kuivõrd puuduvad viited sellele, et Staadioni 8 kinnistul oleks kellelgi olnud kavas arendada Premium-klassi elamut. Kostja III viitab alternatiivsetele äripindade müügikuulutustele, mille ruutmeetri hind on keskmiselt 1930,93 eurot ja antud müügikuulutuste kohaselt käibemaksu hinnale ei lisanud (II kd tl 75-77). Kostja III hinnangul saaks hageja väidetava kahju suuruseks seoses lepinguga lubatud korteriomandist ja parkimiskohtadest ilmajäämise tõttu olla üksnes 1930,93 x 150 + 3 x 13 000= 328 5000 eurot (summas sisaldub käibemaks 6 500 eurot parkimiskohtade eest). Kuna hagejal on võimalik saada tagasi 3% käibemaksust ehk 195 eurot, siis on lõplikuks kahju suuruseks seoses lepinguga lubatud korteriomandist ja parkimiskohtadest ilmajäämise tõttu 328 500 -195 = 328 305 eurot.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 115

lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse 20 Tsiviilasi nr 2-19-17639 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 161

lg 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kohus on eelnevalt tuvastanud ja puudub vaidlus, et 15.04.2010 müügilepingu alusel kohustus AMKOR INVEST OÜ võõrandama hagejale lepingus kirjeldatud korteriomandi ja kolm parkimiskohta 2 aasta jooksul alates Staadioni 8 kinnistule ehitusloa väljastamisest. Leping sätestas ka leppetrahvi suurusega 1 000 000 krooni juhul, kui AMKOR INVEST OÜ 15.04.2010 lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ei täida. Ehitusluba kinnistule väljastati 13.04.

1. Müügileping Staadioni 8, Tallinn kinnistu võõrandamiseks Staadioni 8 OÜ-le (pankrotis) sõlmiti 17.08.
2. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et antud müügilepinguga läks üle ettevõte sh ka 15.04.2010 müügilepingust tulenevad kohustused. Vaidlus puudub, et AMKOR INVEST OÜ ega Staadioni 8 OÜ (pankrotis) ei ole hagejale Staadioni 8, Tallinn kinnistule korteriomandit ega kolme parkimiskohta võõrandanud. Eelpooltoodust lähtuvalt on hagejale tekkinud kahju, mille hüvitamist ta nõuab täitmise asemel, kuivõrd lähtuvalt asjaolust, et Staadioni 8 OÜ pankrot on välja kuulutatud 22.04.2019 ning Staadioni 8, Tallinn kinnistu müüakse pankrotimenetluse raames, ei ole võlgnikul võimalik hagejale lepingus kirjeldatud korteriomandit ja parkimiskohti üle anda. Eelpooltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks hageja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuet. Hageja on hüvitise suuruse arvestamisel võtnud aluseks äripindade müügikuulutused kv.ee kinnisvaraportaalist 2017.a, 2019.a ja 2018.a valminud majades asukohtadega Staapi 12, Tallinn (Põhja-Tallinna linnaosa), Tartu mnt 84A (Kesklinna linnaosa), Vesivärava 50 (Kesklinna linnaosa) ja Uus-Sadama 11 (Kesklinna linnaosa), keskmise ruutmeetri hinnaga 2451,32 eurot. Kostja III hinnangul on hageja lähtunud keskmisest kallima hinnaga arenduste ruutmeetrihindadest ja toob võrreldavate alternatiividena välja kolm 2007.a valminud majas asuvat büroopinda asukohaga Lastekodu 25, Tallinn (Kesklinna linnaosa), mille keskmine ruutmeetrihind on 1930,93 eurot, seejuures ei sisalda antud hind käibemaksu. Hageja tõi täiendavalt välja kolm äripinna müügikuulutust – kaks kuulutust 2017.a valminud majas Staadioni 1, Tallinn (Kesklinna linnaosa) ja üks kuulutus 2015.a valminud majas Staadioni 4, Tallinn (Kesklinna linnaosa) (II kd tl 105-107), mille keskmine ruutmeetrihinnad on vastavalt 3091,82 eurot, 2841,85 eurot ja 3374,78 eurot ning millega hageja tõendab, et ei võtnud hüvitise arvutuse aluseks kõrgemaid Staadioni 8 kinnistuga võrreldavaid büroopindade hindasid. Kohtu hinnangul on leppetrahvi ja hüvitise nõuete arvutustel aluseks võetud võrreldavate äripindade keskmine ruutmeetrihind põhjendatud. Hageja on toonud nii hagiavalduse lisadena, kui täiendava seisukoha lisadena välja kuulutused, mis on võrreldavad Staadioni 8 kinnistuga selle asukoha ning võimaliku valmimisaasta poolest. Kostja III poolt väljatoodud kuulutused kirjeldavad kitsamalt äripindade müüki vaid ühel kinnistul, mis on asukoha poolest võrreldav Staadioni 8 kinnistuga, kuid, mille ehitusaasta (2007.a) on oluliselt vanem Staadioni 8, Tallinn kinnistul asuva elamu 15.04.2010 hinnanguliselt lepingujärgsest valmimisajast ehk 2 aastasest perioodist alates ehitusloa väljastamisest (2015-2017.a). Kostjad I ja II on välja toonud, et hageja ei saa nõuda kahjuhüvitisena käibemaksu osa, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Hageja toob välja, et kuna ta saab sisendkäibemaksu maha arvata üksnes 3% ulatusest, siis on ülejäänud 97% käibemaksust hageja kahjuks ning maksuvaba käibe osakaalu ulatuses maksumaksa kogukäibes ei saa maksumaksja sisendkäibemaksu maha arvata ega seda mingilgi moel tagasi nõuda või tasaarvestada. Hageja toob välja ka, et tema põhitegevuse puhul on käibemaksu lisamine keelatud (KMS 21 Tsiviilasi nr 2-19-17639 § 16 lg 1 p 3) ja võimalik pole ka vabatahtlik maksustamine. Kui hageja poleks üldse käibemaksukohuslasena registreeritud või ennast registrist maha võtaks, siis oleks kahju igal juhul ka selle 3% võrra suurem. Hageja on tõendanud Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega, et tal oli 2018.a õigus sisendkäibemaksu maha arvata üksnes 2,19% ulatuses ning 2019.a jätkub sama trend (I kvartal 3,07%). Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja on esitanud korrektse hüvitise arvutuskäigu lähtuvalt asjaolust, et hüvitise suuruse arvutamisel lahutab ta hüvitise nõudest 3% hüvitises sisaldunud käibemaksu summast. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitise suurus korteriomandist ja kolme parkimiskohast ilmajäämise eest 404 664,51 eurot. Kostjad I ja II on välja toonud, et hageja arvutab aprilli 2019.a eest üürikulu valesti lähtuvalt asjaolust, et hageja on arvutustes lähtunud kogu aprilli 2019 kulust, kuid Staadioni 8 OÜ pankrot kuulutati välja 22.04.2019.a. Kohus nõustub kostjatega I ja II ja leiab, et põhjendatud on nõuda hageja üürikulude hüvitamist 2019.a aprillis 22 päeva eest. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on põhjendatud hüvitise suurus hageja poolt kantud üürikulude eest summas (4 x 846,24 + 19 x 829,2 + 608.08 – 3% käibemaksust) = 19629,35 eurot. Viivise nõue
3. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest tsiviilasjas nr 2-18-7904 (21.05.2018) kuni Staadioni 8 OÜ pankroti väljakuulutamiseni 22.04.2019 seadusjärgses määras. Hageja on otsustanud lihtsuse ja selguse huvides üürikulu puudutava nõude osas nõuda viivist üksnes sellelt põhinõude osalt, mis oli asjas nr 2-18-7904 hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud (10 793,52 eurot). Põhinõude suurus, millelt hageja viivist nõuab on 404 664,51 + 10 793,52 = 415 458,03 eurot, periood, mille eest hageja viivist nõuab on 21.05.201822.04.2019 ning määr on seadusjärgne määr. Hageja viivisenõue on kokku 30 686,98 eurot. Kostjad I ja II viitavad

§ 113

lõikele 1, mille kohaselt on viivist võimalik nõuda vaid juhul, kui viivitatakse rahalise kohustuse täitmisega. Kuivõrd kostjate I ja II hinnangul on hageja rahalised nõuded tervikuna alusetud, siis on alusetud ka viivise nõuded.(II kd tl 7) Kostja III eraldi viivisenõude osas omapoolset seisukohta või tõendeid ei esitanud. Kohus lähtub kostja III üldistatult esitatud seisukohast, millest lähtuvalt puuduvad hagejal igasugused nõuded Staadioni 8 OÜ (pankrotis) vastu. (II kd tl 72)

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras, kuivõrd võlgnik on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud: kohtu hinnangul on põhjendatud hageja viivisenõue summas 30 686, 98 eurot. 22 Tsiviilasi nr 2-19-17639 Kohustuse lõppemise vastuväide

1. Kostjad I ja II tõid hagivastuses välja, et Amkori juhatuse liige M. B. eeldas heauskselt, et 15.04.2010 müügilepingus ettenähtud Amkori kohustus seoses Staadioni tn 8 kinnistuga on lõppenud. Kostjate I ja II väitel sõlmiti hageja juhatuse liikme P. K.i ja M. B. (kes samaaegselt esindas ka Amkori) vahel suuline kompromisskokkuleppe, mille kohaselt omandas M. B. hagejalt 2 800 000 krooni eest maatüki asukohaga Kesktee 29 / Saku tee 2, Tallinn ning selle eest vastu hageja loobub 15.04.2010 müügilepingu p 6.1.
2. kokku lepitud kohustuse nõudmisest. Kostjate I ja II väitel olid hagejal olulised majanduslikud raskused ja pooled hindasid kompromissi vastastikkuseid sooritusi suuresti samaväärseteks (ca 180 000 eurot). M. B. ja tema äripartneri Aleksei Nikolajevi algne huvi oli soetada nimetatud maatükk eeldusel, et kinnistamisel saab maatüki sihtotstarbeks „ärimaa“, tasudes enne kinnistu erastamismenetluse lõppu perioodil 12.10.207-10.12.2007 kolme maksega kokku 1 000 000 krooni, mille nõudeõiguse loovutas Aleksei Nikolajev 2009.a sügisel M. B.le. Tallinna Linnavalitsus andis 10.03.2010.a välja korralduse, millega otsustati hagejale kuuluv maatükk asukohaga Kesktee 29 / Salu tee 2, Tallinn erastada ning korralduse kohaselt määrati maatüki sihtotstarbeks mitte „ärimaa“, vaid „üldkasutatav maa“. Kostjate I ja II hinnangul ei saanud eraisikul olla huvi omandada 178 952,62 euro eest kinnistu, mille turuväärtus üldkasutatava sihtotstarbega maatükina oli maksimaalselt 9 765 eurot ning sellega on kostjate I ja II hinnangul tõendatud hageja juhatuse liikme P. K.i ja M. B. vahel nimetatud tingimustel kompromissi sõlmimine. Kostjad I ja II möönavad, et juriidiliselt olnuks korrektne 15.04.2010 müügilepingus sätestatud Amkori kohustuse lõppemise kohta sõlmida ka notariaalne kokkulepe, kuid see jäi sõlmimata.
3. Hageja hinnangul on kostja väide kohustuse lõppemise kohta lähtuvalt P. K.i ja M. B. vahel suuliselt sõlmitud kompromisskokkuleppest vale ning tõendamata. Hagejale teadaolevalt sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis sellise kokkuleppe olemasolu tõendaks. Hageja hinnangul püüavad kostjad I ja II tõendada, et M. B. omandas hagejalt Kesktee 29 / Salu tee 2, Tallinn kinnistu turuhinnast kõrgema hinna eest ja et hageja majanduslik seis aastatel 2009-2010 ei olnud kiita. Hageja hinnangul ei puuduta need väited hageja nõuet, sest neist lähtuvalt ei ole võimalik tõendatuks lugeda, et M. B. ja P. K. sõlmisid suulise kokkuleppe hageja nõude lõpetamise kohta Amkori vastu seoses Staadioni 8 kinnistuga. Hageja toob välja ka, et M. B. algatas 2011.a kinnistu sihtotstarbe muutmise elamumaaks, mis 2017.a on ka õnnestunud ning seetõttu on hageja hinnangul kohatu kostjate jutt hagejalt ebamõistlikult kõrge hinna eest avalikuks otstarbeks mõeldud maa ostmisest. Hageja toob välja ka, et kostjate I ja II poolt väljatoodud lepingu suuline sõlmimine P. K.i ja M. B. vahel on eluliselt ebausutav, kuivõrd ebaselgeks jääb, kes oli väidetav lepingu pool, kas M. B. või Amkor ning kas tegemist oli lepinguga kolmanda isiku kasuks või muud tüüpi lepinguga. Täiendavalt toob hageja välja, et P. K.il ei olnud sellise kokkuleppe sõlmimiseks volitusi, lähtuvalt asjaolust, et hageja põhikirjast lähtuvalt otsustab kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise üldkoosolek ning juhatuse liikmed võisid esindaja seltsi juhatuse otsuste alusel, mis võeti vastu kohalviibivate juhatuse liikmete lihthäälteenamusega ning juhatusse pidi kuuluma 7-13 liiget. Juhatuse otsused sellise kokkuleppe sõlmimiseks puuduvad. Samuti ei ole vastavasisulisest kokkuleppest teadlik hageja praegune juhatuse liige A. T.. Hageja toob välja ka, et kostjate I ja II poolt kirjeldatud leping oleks olnud tühine ka vorminõuete täitmata jätmise tõttu, kuivõrd korteriomandi üleandmise kohustust sätestav 23 Tsiviilasi nr 2-19-17639 15.04.2010 leping on sõlmitud notariaalses vormis ning puudub kokkulepe selle kohta, et lepingut võiks muuta mõnes teises vormis.
4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lõike 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel puudub vaidlus, et 15.04.2010 hageja, AMKOR INVEST OÜ, Osaühing Valdor Holding ja Osaühing Planetplus vahel sõlmitud kokkulepe „Eelmärke kustutamise avaldus; Kokkulepe hoonestusõiguse lõpetamise kohta; Kinnistu tagasiostuavaldus; Ostueesõiguse teostamisest ja ostueesõiguse kandest loobumise avaldus; Kinnistu müügileping; Täiendavad kokkulepped ja asjaõiguslepingud“ on notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 77 lõike 3 kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti ning lg 2 kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Pooled ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuks poolte kokkulepe selle kohta, et 15.04.2010 lepingut on võimalik muuta mõnes teises vormis. TsÜS § 34 lõikest 2 lähtuvalt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Hageja on kohtu ette toonud enda põhikirja, mille punktist 17.7.12 nähtub, et üldkogu pädevuses on otsustamine kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine. Põhikirja punkt 18.
5. kohaselt juhib seltsi tegevust ja esindab seda juhatus ning punktist 18.
6. lähtuvalt võivad seltsi juhatuse otsuse alusel õigustoimingutes esindada kõik juhatuse liikmed. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu hageja üldkogu otsust ega juhatuse otsust, mis seonduks kostjate I ja II väljatoodud asjaoludega kompromisskokkuleppe sõlmimise osas hageja juhatuse liikme P. K.i ja M. B. vahel ning millest lähtuvalt olnuks P. K.il õigus hageja nimel kostjate I ja II poolt väljatoodud sisuga kompromisskokkulepet sõlmida. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et tõendatud ei ole hageja juhatuse liikme P. K.i ja M. B. vahel kokkuleppe sõlmimine, millest lähtuvalt oleks M. B. saanud eeldada, et 15.04.2010 müügilepingus ettenähtud Amkori kohustus hageja ees seoses Staadioni tn 8 kinnistuga on lõppenud. Kui vastavasisuline kokkulepe oleks ka suuliselt sõlmitud, oleks see tühine, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud tõendeid, millest nähtuks poolte kokkulepe 15.04.2010 lepingu muutmise muu vormi osas ning tõendatud ei ole, et hageja juhatuse liikmel P. K.il oli õigus kostjate I ja II poolt väljatoodud sisuga kompromisskokkulepet sõlmida hagejat esindades.
7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja tunnustab Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet 400 000 euro ulatuses I järgu nõudena (PankrS § 153 lg 2) ja 54 980,84 euro ulatuses II järgu nõudena (PankrS§ 153 lg 1 p 2).
8. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata kohtuotsuses käsitlemata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. 24 Tsiviilasi nr 2-19-17639 Menetluskulude kindlaksmääramine
9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
10. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
11. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 25