KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- november 2021 Kohtuasja number 1-11-11804 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Valdek Lubja (isikukood 36702286026) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- septembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Valdek Lubja kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- septembri 2021 määrus muutmata ja Valdek Lubja kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses Valdek Lubjale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Valdek Lubjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul ühele järgmistest Rahandusministeeriumi arveldusarvetest: EE891010220034796011 (SEB Pank AS), EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või EE932200221023778606 (Swedbank AS). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Valdek Lubja, 111-11804, menetluskulu“. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohus jättis
- septembri 2021 määrusega Valdek Lubja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. V. Lubja kannab vangistust alates
- maist 2011 kuni
- juulini
- Formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud ning vabanemisel saab V. Lubjale majutusteenust koos nõustamisega pakkuda MTÜ Uus Põlvkond. Vangistusest on V. Lubjal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimased neli on
- aastast töökohustuste rikkumise eest. V. Lubja selgituste kohaselt ei pakkunud vangla talle sobivamat ja tasuvamat tööd. Vabanemisel puudub V. Lubjal kindel töökoht ja sissetulek, tal on võlgnevusi üle 21 000 euro ning vabanemisfondis veidi alla 900 euro. V. Lubja motivatsioon võlgade tasumiseks on vähene, kuna vanglas ei ole tema sõnul võimalik selleks piisavalt teenida. Puudub informatsioon, et keegi saaks V. Lubjat majanduslikult toetada, kuid tal on võimalik võtta end vabaduses Eesti Töötukassas arvele, et taotleda töövõimetuspensioni ja leida endale töökoht. Rehabilitatsioonikeskusesse vabanemisel tagaks talle esmase ülalpidamise MTÜ Uus Põlvkond. Paraku näitab V. Lubja suhtumine, et vähetasustatud tööd ei soostu ta tegema ning ta on töö otsimisel väga valiv. Ka rehabilitatsioonikeskustes viibides tuleb tal leppida paljuski vähetasustatud või koguni ühiskondliku tööga elukohaga kindlustamise eest. Allumatus ja isikliku kasu eelistamine seab rehabilitatsioonikeskuses hakkamasaamise kahtluse alla. Murekohaks on ka V. Lubja alkoholi tarvitamine. Kuigi kuritegusid on ta pannud toime alkoholijoobes, sealhulgas viimase vägivallakuriteo, ei näe ta ise alkoholi tarvitamises probleemi ega soovi osaleda vangistuses sotsiaalprogrammides. Oma süüd toimepandud kuritegudes ta pisendab ja õigustab oma toimimisviisi. Ka maakohtu istungil märkis ta, et kannatanu hakkas teda kütusevarguses süüdistama ja kakluse käigus siis juhtuski. Samas nähtub kohtuotsusest, et tegu polnud ühise joomingu käigus tekkinud tüli ja kaklusega, vaid V. Lubja sisenes kannatanu elukohta öösel, peksis voodis lamavat kannatanut korduvalt torutangidega näkku ja lahkus, peale mida kannatanu suri saadud vigastustesse. Kuigi teo tingis tõesti see, et kannatanu oli süüdistanud V. Lubjat bensiinivarguses ega lubanud tal oma garaažis bensiini hoida, oli tegemist siiski jõhkra ja etteplaneeritud mõrvaga. Arvestades V. Lubja eelnevat elukäiku ja käitumist vangistuses ei ole kohtul veendumust, et vabaduses soovib V. Lubja tõesti oma eluviise korrigeerida. Ka tema rehabilitatsioonikeskusesse pääsemise soov näib olevat pigem kantud eesmärgist suurendada võimalusi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldus ja rehabilitatsioonil viibimine eeldavad motiveeritust, reeglitest ja korraldustest kinnipidamist – V. Lubja puhul midagi sellist aga näha ei ole. V. Lubja on manipuleeriva käitumisega ja on oma tahtmist mitte saades valmis minema kehtestatud reeglitega vastuollu. Ei ole alust arvata, et V. Lubja käitumiskontrollile allutamine ja temale erinevate lisakohustuste määramine oleks uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks piisav. Seetõttu tuleb V. Lubjal karistuse kandmisega jätkata.
- V. Lubja kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja V. Lubja vabastamist. Määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikul järgmised. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes, kuna hindas tõendeid ja asjaolusid valikuliselt ning jättis määruse nõuetekohaselt põhistamata. Kohtu põhjendused on formaalsed. Kohus jättis arvestamata V. Lubja puhul esinevad positiivsed asjaolud ega põhjendanud, miks ei peaks uskuma muutusi V. Lubja käitumises. Ka ei põhjendanud kohus, miks elu- ja töökoht ei taga õiguskuulekat käitumist vabaduses elektroonilise valve all. Kohus keskendus liigselt ja põhjendamata V. Lubja käitumisele enne vangustusse sattumist ning V. Lubja alkoholiprobleemile. Formaalselt kohaldas kohus karistusseadustiku § 74 lg 4, kuivõrd määruses puuduvad põhjendused, miks ära kantud karistus ei ole oma eesmärki täitnud. V. Lubja väljendas kohtuistungil väga selgelt oma kavatsusi ja selgitas, et ta tegi oma vangistusele eelnenud elust järeldusi. Ei ole põhjust kahelda, et V. Lubja suudab seekord hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu põhjendused ei ole piisavad, et veenduda vastupidises. Vaatamata V. Lubja iseloomustusest nähtuvatele asjaoludele, mis räägivad võib-olla V. Lubja kahjuks, saab siiski asuda seisukohale, et tema ennetähtaegne vabastamine koos käitumiskontrollile allutamisega on põhjendatud. V. Lubja vabanemiskohaks on MTÜ Uus Põlvkond ruumid ja V. Lubja on sellega nõustunud. Ei ole õige väita, et V. Lubja ei ole nõus tegema vabanemise järgselt vähetasustatud tööd. Juba ära kantud karistus ning tekkinud motivatsioon jätkata oma elu vabaduses õiguskuulekalt tagavad V. Lubja hakkamasaamise rehabilitatsioonikeskuses. Nõustuda ei saa maakohtuga, et murekohaks V. Lubja seaduskuulekuse seisukohalt on alkohol. V. Lubja karistus sai alguse
- mail 2011 ja alates sellest ajast ei ole ta alkoholi tarvitanud. V. Lubja ei tunnista 2
(4)enda alkoholiprobleeme. Selliseid probleeme ei ole õige järeldada pelgalt seetõttu, et kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Et V. Lubja ei ole osalenud sotsiaalprogrammides ja tal on tööga seotud distsiplinaarrikkumised, ei anna alust järeldada, et tema suhtumises ja mõttemaailmas ei ole toimunud muutusi paremusele. V. Lubja on väljendanud oma suhtumist kuritegudesse, kahetsenud juhtunut ning soovib oma elu täielikult muuta. Ära kantud karistus on olnud piisavalt pikk, et jõuda järeldusteni, kuidas edasi elada. Soov asuda rehabilitatsioonikeskusesse ei ole näiline, kuivõrd see on reaalne faktiline võimalus jätkata õiguskuuleka eluga. Ei saa kuidagi nõustuda maakohtuga, et V. Lubja sooviks ennetähtaegselt vabaneda selleks, et jätkata kuritegeliku eluviisiga. V. Lubja pikk karistus on täitnud oma eesmärgi ning tema käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine on piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Motivatsiooniallikaks on õiguskuulekas elu koos võimalustega ennast realiseerida ühiskonnale kasulikult. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida uute kuritegude ohtu. Kui see oht on piisavalt madal, saab süüdlase vabastada. Kui ta seda pole, peab vangistus jätkuma. Maakohtul on sellist retsidiivsusprognoosi püstitades ulatuslik otsustamisvabadus. Esimese astme kohtu otsustuse tühistamise saab tingida vaid ilmselge väärotsustus: ükskõik kas selline väärotsustus tuleneb iseenesest lubatavate ohutegurite ebaõigest hindamisest (mõnele tegurile antakse liiga suur kaal ja/või mõnda peetakse liiga vähetähtsaks) või sellest, et kohus on olulises ulatuses tuginenud sellistele asjaoludele (ohuteguritele), millele ta poleks tohtinud tugineda (nt võtnud arvesse kustunud karistusi või tõendamata asjaolusid). Millestki sellisest praegu rääkida ei saa.
- Tuleb lähtuda põhimõttest, et mida raskemaid kuritegusid süüdimõistetult karta on, seda suurem peab tema vabastamiseks olema tõenäosus, et kuritegusid aset ei leia. Oodatavate kuritegude iseloomu saab prognoosida eelkõige juba toime pandud kuritegude põhjal – inimesed kipuvad tihtipeale käituma nii, nagu nad juba varem käitunud on. V. Lubja on karistusregistri kohaselt sooritanud kaks kuritegu: kelmuse ja mõrva. Kelmus pole kuigivõrd raske kuritegu. Teisiti on aga mõrvaga: sellest raskemat kuritegu olemas ei ole. Liiatigi tunnistati V. Lubja süüdi KarS § 114 p 4 järgi, st tapmises vähemalt teist korda ehk V. Lubja oli juba ennegi tapnud. Seetõttu on V. Lubjalt ka edaspidi karta peale kelmuste ka (üli)raskeid vägivallakuritegusid. See aga tähendab seda, et V. Lubja saab vabastada üksnes juhul, kui tema kuritegevusvaba elu tõenäosus on väga kõrge. Ringkonnakohus soostub maakohtuga, et nii see ei ole.
- Esiteks ei saa öelda, et V. Lubja oleks vanglas end ülimalt eeskujulikult ülal pidanud: nt väga hästi käitunud või teinud suuri pingutusi enese muutmiseks (nt osalenud aktiivselt vanglas võimaldatavates rehabiliteerivates programmides, vanglas töötavate professionaalidega (nt psühholoogidega) suheldes, end (oma probleemide vallas) täiendades (nt lugemise näol), religiooni praktiseerima hakates vms). Suisa vastupidi: V. Lubja on erinevatest programmidest keeldunud ja pannud toime terve hulga distsipliinirikkumisi.
- Suur uute kuritegude oht on alkohol: kuriteod (sh mõrva) pani V. Lubja toime purjus olles. On tõsi, et vanglas viibimise tõttu on V. Lubja olnud üle kümne aasta kaine. Samas aga oli tema alkoholiprobleem väga tõsine – ja see võib uuesti vallanduda. Kuidagi ei kõnele V. Lubja kasuks ka see, et ta ise selle probleemi tõsidust ei adu: tema hinnangul tal alkoholiga probleeme ei ole. Seetõttu pole ka alust loota, et V. Lubja selle probleemiga vajaduse tekkel tegelema asub.
- Kaebuses välja toodud positiivsed aspektid eelöeldut ei väära. Esiteks ei olegi neid positiivseid aspekte kuigivõrd palju: eeskätt võib välja tuua võimaluse minna rehabilitatsioonikeskusse ja teiseks V. Lubja enda lubadused mitte enam kuritegusid toime panna. Pole teada, kuivõrd tugevasti V. Lubjat rehabilitatsioonikeskuses toetataks. Pole aga alust eeldada, et see toetus saaks olema 3
(4)väga tugev – suuresti peaks V. Lubja siiski omaenda jõul hakkama saama. Sellesse ringkonnakohtul aga piisavalt tugevat usku ei ole: just tulenevalt V. Lubja eelnevast elust, alkoholiprobleemist ja sellest, et V. Lubja pole vanglas olles kuigivõrd tõsiseid pingutusi teinud. V. Lubja lubadustele saab aga omistada vaid väga väikse kaalu: isegi kui V. Lubja praegu siiralt usub, et ta saab vabaduses hakkama, võivad eelnevalt märgitud tegurid siiski tuua endaga kaasa uued õigusrikkumised, sh vägivaldsed kuriteod (ja suisa tapmise).
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- septembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 60 minutit ning määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Kokku soovib ta selle eest tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatuks ei saa pidada maakohtu määrusega tutvumisele kulunud aega. Arvestades maakohtu põhjenduste mahtu, ei saanud nendega tutvumine võtta aega kauem kui 30 minutit. Kuna määruskaebuse koostamisele kulunud aega võib pidada põhjendatuks, tuleb kaitsja põhjendatud ajakuluks lugeda kokku 90 minutit. Sellele vastavaks tasuks on 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Selles ulatuses tuleb kaitsja taotlus rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu V. Lubjalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)