Obsah (6)

§ 424§ 184§ 65§ 68§ 76§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2021, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-21-6856 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla ja Orvi Koik

§ 424lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.

oktoobril 2021 kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi tehtud otsus Apellant kaitsja Silvi Erro Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Jevgeni Pronin ik 39008307014; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati karistati Viru Maakohtu 24.11.2017 otsusega

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 418 lg 1 järgi 5 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, vabastati tingimisi enne tähtaega ning karistusest on kandmata 1 aasta 7 kuud 2 päeva vangistust RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Pronini kaitsja Silvi Erro apellatsioon läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooni esitamiseks saab taotleda Riigikohtult kaitsja määramist riigi õigusabi korras. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tegi 11. oktoobril 2021 otsuse, millega tunnistas J. Pronini süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud vangistust 4 kuuni.

§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendas kohus J.

Proninile mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.11.2017.a otsusega kriminaalasjas 1-17-7033 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 7 kuu 2 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 2 päeva vangistust. Liitkaristusest luges kohus

§ 68lg 2 alusel kantuks 3 päeva.

Maakohus mõistis J. Pronini süüdi selles, et too juhtis 09.10.2021 kell 11:40 paiku Tallinnas Sitsi tänaval tahtlikult sõiduautot Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri näit 1,02 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l mõõtetulemus 0,92 mg/l)), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. Kohus leidis, et J. Proninit tuleb karistada vangistusega. Rahalise karistuse mõistmise välistas kohtuotsuse kohaselt see, et J. Proninil puudub ametlik töökoht ja sissetulek. Lisaks on J. Pronin kriminaalkorras karistatud ja praeguse kuriteo on ta pannud toime katseajal, kui oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kohus nõustus prokuröriga, et kuriteo asjaoludest tulenevalt on võimalik karistada J. Proninit sanktsiooni keskmisest määrast väiksema vangistusega. Kuna J. Pronin pani kuriteo toime katseajal, kui ta oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, mõistis kohus liitkaristuse, liites mõistetud karistusele eelmise karistuse ärakandmata osa. Kuigi prokurör oli taotlenud J. Pronini vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja J. Pronin oli avaldanud valmisolekut üldkasulikku tööd teha, ei asendanud kohus J. Pronini vangistust üldkasuliku tööga. Kohus leidis, et

§ 76lg 8 ei võimalda J.

Pronini vangistust üldkasuliku tööga asendada. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Pronini kaitsja Silvi Erro, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Proninile mõistetud karistuse osas ning J. Pronini karistamist kergema karistusega, mis poleks reaalne vangistus. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus karistaks J. Proninit rahalise karistusega või asendaks vangistuse üldkasuliku tööga. Kaitsja tõdeb, et Riigikohtu praktika kohaselt on kohtuotsuse tühistamiseks alust siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist mh siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide kohaldamisel kaalutlusvea.

§ 424lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Riigikohtu praktika kohaselt võib juhul, kui karistusseadustiku eriosa norm näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, mõista karistuseks vangistuse üksnes juhul, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Kohus leidis prokuröriga nõustudes, et J. Proninit ei saa karistada rahalise karistusega, sest J. Proninil puudub ametlik töökoht ja sissetulek. J. Pronin selgitas kohtuistungil, et töötab ametlikult ühes firmas, kuid selle nimi ei tule meelde. Samuti rääkis J. Pronin, et kavatseb minna tööle Bolti. Kriminaaltoimikus on erinevates protokollides ja süüdistusaktis märgitud J. Pronini kohta, et ta on töötu. Kohus leidis, et seega puuduvad J. Proninil rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Veel pidas kohus oluliseks seda, et J.Proninit varem kriminaalkorras karistatud ja praeguse menetluse esemeks oleva kuriteo on ta pannud toime katseajal, kui ta oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Sellele vastuseks väidab kaitsja, et J. Pronin töötab Y OÜ-s. Ta ei osanud kohtus öelda firma nime, milles ta töötab, kuna polnud kindel, kas Äriregistrisse on tehtud kanne ettevõtte ümbernimetamise kohta. Apellatsiooni koostamise ajaks on teada, et kanne on tehtud ning firma kannab nime Y OÜ (RK XXXXXXXX, juhatuse liige X). Kohtuistungil avaldas süüdistatav Jevgeni Pronin soovi teha üldkasulikku tööd. Samuti tegi prokurör ettepaneku asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kuid kohus ei nõustunud prokuröri ettepanekuga ja süüdistatava taotlusega, viidates

§ 76lg 8 sätetele.

Apellant ei nõustunud kohtu arvamusega ja leiab, et on võimalik kohaldada

§ 74

lg 5, mis sätestab, et kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Apellant juhib kohtu tähelepanu, et samalaadse kuriteo eest pole J. Proninit varem karistatud. 06.11.2020 vabastati J. Pronin Viru Maakohtu määrusega 1-17-7033 tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja elektroonilise valve ajal polnud J. Pronininil ühtegi rikkumist.gitud Kaitsja leidis, et J. Proninit võib karistada karistusega, mis ei ole seotud reaalse vangistusega, sest J. Pronin on teinud vajalikud järeldused, J. Pronin on kuritegu siiralt kahetsenud, ta on loonud pere, ta soovib töötada ja elada edaspidi õiguskuulekalt.

1. J. Pronin on esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab apellatsiooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium on üksmeelel, et apellatsiooni põhjendused ei anna ilmselgelt alust apellatsioonis esitatud taotluste rahuldamiseks. Seega on apellatsioon perspektiivitu.
3. Kaitsja märgib apellatsioonis, et Riigikohtu praktika kohaselt on kohtuotsuse tühistamiseks alust siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist mh siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide kohaldamisel kaalutlusvea. Apellatsioonist ei nähtu, et maakohus oleks teinud J. Proninile karistuse mõistmisel kaalutlusvea.
4. Apellant on vaielnud vastu maakohtu seisukohale, et J. Proninit ei ole mõtet karistada rahalise karistusega, sest tal puudub sissetulek. Viidates maakohtu otsuses märgitule, et J. Pronini istungil väidetu kohaselt ta töötab ametlikult, kuid ei mäleta firma nime, väidab kaitsja, et J. Pronin töötab Y OÜ-s. See väide ei ole piisav maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas tühistamiseks ning J. Pronini karistamiseks rahalise karistusega. Maakohus ei ole üksnes nentinud, et J. Pronin ei oska öelda, mis nime kannab ettevõte, milles ta töötab (märkimata ei saa jätta, et istungiprotokollis on märgitud „töötas“), vaid kohus luges selle väite ebausaldusväärseks. Kohus asus otsuses seisukohale, et töötamise väite lükkab ümber toimikus olevates tõendites märgitu, et J. Pronin on töötu. Sellest tegi kohus järelduse, et J. Proninil pole sissetulekut, millest rahalist karistust tasuda. Pelgalt väide, et J. Pronin töötab Y OÜ-s, ei kummuta maakohtu järeldust; esitatud väide peab olema tõendatud. Nimelt võib kohus vastavalt KrMS § 60 lg-le 1 tugineda kriminaalasja lahendamisel ainult sellistele väidetele, mis on tõendatud. KrMS § 62 p 4 kohaselt on kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud tõendamiseseme asjaolu. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluse sätete järgi, ei saa enam uusi tõendeid esitada, mis tähendab, et väidet Y OÜ-s töötamise kohta peaks kinnitama mõni toimikus olev tõend. Ühelegi sellisele tõendile ei ole apellant viidanud. Kui apellatsioon tugineb väidetele, mille kohta menetluses tõendeid esitatud ei ole, on ilmne, et kohtul ei ole võimalik apellatsioonis esitatud väidetele tugineda ega apellatsiooni taotlust rahuldada.
5. Ilmselgelt põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et J. Pronini vangistuse saab

§ 74lg-st 5 tulenevalt asendada üldkasuliku tööga.

Kaitsja tugineb sättele, mis ei ole J. Pronini puhul kohaldatav.

§ 74

lg 5 reguleerib liitkaristuse mõistmist juhul, kui uue kuriteo on toime pannud isik, kelle vangistus on jäetud kohtuotsusega

§ 74lg 1 alusel täitmisele pööramata.

Maakohtu otsuses on märgitud, et J. Pronin pani kuriteo toime katseajal, mida kohaldati tema

§ 76lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamisel.

Sellele ei ole apellatsioonis vastu vaieldud. Vastupidi: apellant kinnitab, et J. Pronin vabastati 06.11.2020 Viru Maakohtu määrusega 1-17-7033 tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Seetõttu on tema puhul kohaldatav

§ 76lg 8, millele on viidanud maakohus.

Nagu maakohtu otsuses märgitud, pööratakse

§ 76lg 8 kohaselt liitkaristus pööratakse täitmisele.

Selle karistuse üldkasuliku tööga asendamise võimalust karistusseadustik ette ei näe. 8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg 3 alusel ilmselgelt põhjendamatuna läbi vaatamata. Allkirjastatud digitaalselt