KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lühimenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9005 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimo

§ 184

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Lily Sandel volikirja alusel Süüdistatav Villem Suursoo ID 39804225718; elukoht: xxx; kriminaalkaristused puuduvad, tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Eve Laine määratud korras RESOLUTSIOON KrMS §173 § 180, §§233-238, § 311-313 ja § 318, alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Villem Suursoo

§ 184lg 1 järgi ning karistada teda 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Villem Suursoole mõistetavat karistust ühe kolmandiku, s.o 6 kuu vangistuse võrra, mõistes talle karistuseks 1 aasta vangistust. 1 / 16

§ 73

lg 1 kohaselt jätta karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Villem Suursoo 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so 30.06.2021. Menetluskulud: Kr

MS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Villem Suursoolt menetluskulud –  sundraha summas 1460 eurot;  narkootilise aine ekspertiisi kulu 84 eurot;  joobeseisundi tuvastamise kulu 35 eurot;  Määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 219,60 eurot ja kohtumenetluses õigusabi eest makstud tasu 421,20 eurot. riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada Villem Suursoolt välja mõistetud menetluskulusid kogusummas 2219,80€ 30% võrra summani 1553,86€ ning ajatada Villem Suursoolt väljamõistetud menetluskulude, kokku 1553,86€ tasumine 12 kuuks, kohustades Villem Suursood alates kohtuotsuse jõustumisest tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks võrdsetes osades osamakseid riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni makseinfo alusel. Osamaksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Asitõendid Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos, aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu linn asuvad asitõendid:  T.S. nimele 11.01.

1. a saabunud turvaümbrik, valge paberileht, rohelist värvi kirjaümbrik, EKEI-st uuringuakti nr xxx alusel tagastatud pakendid; 21.01.
2. a saabunud paberist kirjaümbrik, kolm valget paberilehte, EKEI-st uuringuakti nr xxx alusel tagastatud pakendid; 29.01.
3. a saabunud turvaümbrik, paberist kirjaümbrik ning EKEI-st uuringuakti nr xxx alusel tagastatud pakendid;  L.T. nimele 22.02.
4. a saabunud turvaümbrik, kilest turvaümbrik, vaakumpakend ning EKEI-st uuringuakti nr xxx alusel tagastatud pakendid;  A.K. nimele 24.03.
5. a saabunud paberist kirjaümbrik, õnnitluskaart, läbipaistmatu valge fooliumpakend ning EKEI-st uuringuakti nr xxx alusel tagastatud pakendid;  Villem Suursoo elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud valge kokkumurtud paber, mille vahel rohelise taimse puru jäägid. hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Konfiskeerida

§-de 83 lg 4 ja § 191 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas ekspertiisi- ja uuringuaktide nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx alusel hoiul olev uuringust järele jäänud narkootiline aine (s.o kokku 4,52 grammi kokaiini, 26,07 grammi MDMA-d ja 20 LSD-ga immutatud marki), mis jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 2 / 16 Kriminaalasja materjalide juures olev CD-plaat, millele on salvestatud pankadele tehtud päringud ja saadud vastused, jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus süüdistataval esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise. II Poolte seisukohad 2. Prokuröri hinnangul on esitatud süüdistus tõendamist leidnud kaudsete tõendite kogumiga. Prokurör palus Villem Suursoo

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest KrMS § 238 lg 2 alusel arvata maha 6 kuud.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel taotles prokurör jätta Villem Suursoole mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata, kui Villem Suursoo ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu (kt lk 17-19). 4 / 16 3. Süüdistatav Villem Suursoo ei tunnistanud ennast süüdi

§ 184lg 1 järgi esitatud süüdistuses (kt lk 17).

4. Villem Suursoo kaitsja, Eve Laine on seisukohal, et kuriteo toimepanemine ei ole piisava kindlusega tõendatud. Seega palub kaitsja Villem Suursoo õigeks mõista. Kui kohus peaks jõudma vastupidisele seisukohale, palub kaitsja määrata isikule minimaalne karistusmäär ning vähendada sundraha ja määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul (kt 19-20). KOHTU SEISUKOHT III Villem Suursoo süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi 5.

§ 184

lg 1 järgi on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise mõiste on toodud NPALS § 2 p-s

1. Selle sätte kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.
2. Villem Suursoole heidetakse ette narkootilise aine sissevedu ja omandamise katset omandamise ja valdamise eesmärgil. Kokkuvõtlikult toimetas süüdistuse kohaselt Villem Suursoo postiteenuse osutajat kasutades kokku 5 lihtsaadetisega vahendlikult üle riigipiiri suures koguses narkootilist ainet täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.03.2018, mil peeti kinni viimane tellitud postisaadetis. Viies lihtsaadetises toimetati selliselt üle piiri kokku 4,52 grammi kokaiini, 26,07 grammi MDMAd ning 20 LSDga immutatud marki.
3. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas Villem Suursoo pani toime

§ 184lg 1 mõttes narkootilise aine käitlemise suures koguses.

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 11.01.2018 läbivaatuse aktist nr 18LA0616901-1 nähtuvalt kontrolliti Hollandist Eestisse lähetatud maksikirja. Saatjaks on märgitud The SoundLab Rueckertbaan 189 5042 AE Tilburg Nederland. Saajaks on märgitud T. S., aadress xxx. Maksikirja läbivaatusel tuvastati hõbedases vaakumpakendis valgesse paberisse keeratult valge pulbriline aine, mille kaal koos pakendiga oli 0,9g. Kontrollaparaat Thermo tuvastas valge aine kui cocaine hydrochloride. Saadetise läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluva ainega, mille sissevedu toimub vaid Ravimiameti sisseveoloa alusel. Valge pulbriline aine koos paber- ja kilepakendiga pakendati eraldi kilekotti ning suleti plommiga EST5591485 keemilistele uuringutele saatmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (kriminaaltoimik (krim t), lk 1-9). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 15.02.2018 uuringuaktist nr xxx nähtuvalt esitati uuringuks valge pulber paberpakendis, mis oli hõbedases kilepakendis suletud tõkendiga EST
2. Uurimistulemusena selgus, et pulber sisaldas 82% kokaiinhüdrokloriidi, mis omakorda sisaldab 89,3% kokaiini, seega sisaldus pulbris 5 / 16 0,16 g kokaiini. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja (krim t, lk 10).
3. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 23.01.2018 läbivaatuse aktist nr xxx nähtuvalt kontrolliti Hollandist Eestisse lähetatud maksikirja. Saatja andmed puudusid. Saajaks on märgitud T. S., aadress xxx. Maksikirja läbivaatusel tuvastati vaakumpakend valge pulbriga, mis kaalus koos pakendiga 3,6g ning 20 marki vaakumpakendis. Kontrollaparaat Thermo tuvastas valge aine kui cocaine hydrochloride. Saadetise läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluvate ainetega, mille sissevedu toimub vaid Ravimiameti sisseveoloa alusel. Valge pulbriline aine koos teises vaakumpakendis olnud markidega pakendati eraldi kilekotti ning suleti plommiga EST5591421 keemilistele uuringutele saatmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (krim t, lk 11-20). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 15.02.2018 uuringuaktist nr xxx nähtuvalt esitati uuringuks valge pulber kinnises kilepakendis ning 20 margiks perforeeritud paberitükki avatud kilepakendis, mis oli suletud pakendis tõkendiga EST
4. Uurimistulemusena selgus, et pulber sisaldas 88% kokaiinhüdrokloriidi, mis omakorda sisaldab 89,3% kokaiini, seega sisaldus pulbris 1,93 g kokaiini. Perforeeritud paberitükk sisaldab lüsergiinhappe dietülamiidi (LSD), mille protsentuaalset sisaldust paberitükil ei määrata. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ning LSD kuulub I nimekirja (krim t, lk 21).
5. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 31.01.2018 läbivaatuse aktist nr xxx nähtuvalt kontrolliti Hollandist Eestisse lähetatud maksikirja. Saatjaks oli märgitud Art futuure Company, Hoofdweg 245/H, 1057CW Amsterdam. Saajaks on märgitud T. S., Xxx. Maksikirja läbivaatusel tuvastati läbipaistev minigripkott valge tükilise ainega, milles aparaat Tactic ID tuvastas cocaine HCL. Koos pakendiga oli kaal 2,7g. Samuti tuvastati saadetises läbipaistvas kilepakendis beežikas tükiline aine, milles Tactic ID tuvastas MDMA, mis kaalus koos pakendiga 22,7 g. Saadetise läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluvate ainetega. Selliste ainete sissevedu toimub vaid Ravimiameti sisseveoloa alusel. Mõlemad ained pakendati eraldi kilekotti ning suleti plommiga EST 5591482 keemilistele uuringutele saatmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (krim t, lk 23-31). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 28.02.2018 uuringuaktist nr xxx nähtuvalt esitati uuringuks valge tükiline pulber soonsulguriga kilekotis ning beež kristalne aine kinnises kilepakendis, mis oli suletud pakendis tõkendiga EST
6. Uurimistulemusena selgus, et pulber sisaldas 92% kokaiinhüdrokloriidi, mis omakorda sisaldab 89,3% kokaiini, seega sisaldus pulbris 1,6 g kokaiini. Teine aine sisaldab 90% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, mis omakorda sisaldab 84,1% metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), seega sisaldus aines 15g MDMAd. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ning MDMA kuulub I nimekirja (krim t, lk 32).
7. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 27.02.2018 läbivaatuse aktist nr xxx nähtuvalt kontrolliti Hollandist Eestisse lähetatud maksikirja. Saatjaks oli märgitud PC Cloudless BV, Pierre 6 / 16 Cardino, Tweedenassaustraat 13/C, 1052 BK Amsterdam. Saajaks on märgitud L. T., Xxx. Maksikirja läbivaatusel tuvastati läbipaistev minigripkott valge tükilise ainega, milles aparaat tuvastas cocaine HCL. Koos pakendiga oli kaal 1,3 g. Samuti tuvastati saadetises läbipaistvas vaakumpakendis beežikas teraline aine, milles narkoaparaat tuvastas MDMA HCL, mis kaalus koos pakendiga 12,6 g. Saadetise läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluvate ainetega, mille sissevedu toimub vaid Ravimiameti sisseveoloa alusel. Mõlemad ained pakendati eraldi kilekotti ning suleti plommiga EST 5699183 keemilistele uuringutele saatmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (krim t, lk 35-44). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 02.04.2018 uuringuaktist nr xxx nähtuvalt esitati uuringuks pulber minigrip kotis märkega „1C“ ning kristalne aine kinnijoodetud vaakumpakendis märkega „10 MD“, mis oli suletud pakendis tõkendiga EST
8. Uurimistulemusena selgus, et pulber sisaldas 91% kokaiinhüdrokloriidi, mis omakorda sisaldab 89,3% kokaiini, seega sisaldus pulbris 0,83 g kokaiini. Teine aine sisaldab 88% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, mis omakorda sisaldab 84,1% metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), seega sisaldus aines 7,3 g MDMAd. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ning MDMA kuulub I nimekirja (krim t, lk 45).
9. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 27.03.2018 läbivaatuse aktist nr xxx nähtuvalt kontrolliti Saksamaalt Eestisse lähetatud maksikirja nr xxx. Saatjat ei olnud märgitud. Saajaks on märgitud A. K, Xxx. Maksikirja läbivaatusel tuvastati kinnikeevitatud pakendis beežikas tükiline aine kaaluga 5,2g, milles aparaat Thermo tuvastas MDMA hydrochloride. Saadetise läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluvate ainetega. Selliste ainete sissevedu toimub vaid Ravimiameti sisseveoloa alusel. Saadetis koos sisuga anti üle MTA uurimisosakonnale (krim t, lk 4749). Eelviidatud maksikirja ja selle sisu on vaadeldud MTA poolt ning selle kohta on koostatud 16.04.2018 ka asitõendi vaatlusprotokoll. Selles nähtub samuti antud kiri ja saaja aadress. Ümbriku sees on kokku murtud õnnitluskaart, mille vahel on läbipaistmatu kilepakend, milles on minigripkott ainega. Läbipaistev kott ainega pakendati minigripkotti, suleti tõkendiga FT0419451 ning saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti narkootilise aine ekspertiisi teostamiseks (krim t, lk 50-53). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.06.2018 ekspertiisiaktist nr xxx nähtuvalt esitati ekspertiisiks hallikasvalge teraline aine soonsulguriga kilekotis, mis oli suletud pakendis tõkendiga FT
10. Eksperdiarvamuse kohaselt sisaldas aine 92% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi ning selles sisaldus 3,77 g MDMAd. MDMD kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (krim t, lk 54).
11. Eelnevast järeldub, et kokku viie lihtsaadetisena telliti aadressile Xxx 4,52 grammi kokaiini, 26,07 grammi MDMAd ning 20 LSDga immutatud marki. Saadetised peeti kinni Eesti Vabariigis Maksu- ja Tolliameti poolt vahemikus 11.01.201824.04.
12. Eelnimetatud ainete näol on tegemist Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja 7 / 16 kuuluvate ainetega. Selliste ainete sissevedu toimub vaid Ravimiameti sisseveoloa alusel.
13. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et tellitud saadetised sisaldasid narkootilist ainet ning et nende kogus oli suur NPALS § 31 lg 3 mõttes, olles piisav tekitamaks joovet vähemalt 10-le inimesele. Kokaiini puhul on suure koguse piirmääraks (s.o aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt 10-le isikule) 0,65 grammi, MDMA puhul 1,4 grammi ning LSD puhul 10 immutatud marki ( krim t lk 142-144). LSD markide puhul lähtutakse eeldusest, et üks mark on piisav joobe tekitamiseks ühele inimesel, seega käesolevas asjas tuvastatud kogus võimaldanuks narkojoovet tekitada 20 inimesel. Antud põhimõtet on kinnitanud ka Riigikohus lahendis asjas nr 3-1-1-95-
14. Kokaiini on käesoleval juhul tuvastatud puhta ainena 4,52g, mis arvestades, et joobe tekitamiseks piisab 0,065 grammist, võimaldab eelmärgitud kogus narkojoovet tekitada 69-l inimesel. Arvestades, et MDMA puhul piisab joobe tekitamiseks ühele inimesele 0,14 grammist, võimaldab 26,07 grammi antud ainet tekitada joobe lausa 186 inimesele. Seega võimaldab 4,52 grammi kokaiini, 26,07 grammi MDMA-d ning 20 LSD-ga immutatud marki tekitada narkojoovet vähemalt 257-le inimesele nagu on välja toodud süüdistuses. See kogus ületab suure koguse alammäära enam kui 25-kordselt.
15. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-56-15 asunud seisukohale, et

§ 184lg 1 (ei teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis ega alates 1.

jaanuarist

1. a kehtivas redaktsioonis) ei anna narkootilise või psühhotroopse aine käitlemistegude ammendavat loetelu. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata. Käesoleva aja narkokuritegevuse trende arvestades on narkootilise aine tellimine posti teel ilmselgelt üks aktiivsemaid narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise avaldumisvorme. Kasutades postiteenuse osutajat, toimetatakse vahendlikult ühest riigist teise keelatud ainet ning olenevalt sellest, kas saadetis jõuab isikuni või peetakse see kinni, pannakse selliselt toime kas sissevedu ja omandamise katse või omandamine ja valdamine.
2. Kõnealused kirjad neis sisaldunud narkootiliste ainetega jõudsid käesoleval juhul ületada riigipiiri, kuid ei jõudnud adressaadini Maksu- ja Tolliameti poolt läbivaatusel kinnipidamise ning nendes narkootiliste ainete sisaldumise tuvastamise tõttu. Narkootiliste ainete tellimine Saksamaalt ja Hollandist Eesti Vabariiki on narkootiliste ainete käitlemine NPALS § 2 p 3 mõttes, st tegemist on narkootiliste ainete lõpuleviidud sisseveoga postiteenuse osutaja vahendusel ja omandamise katsega

§ 25lg 1,3 mõttes.

Ka Riigikohus on lahendis asjas nr 1-19-2627 kinnitanud, et narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik sissevedu on lõpuleviidud Eesti Vabariigi territooriumile jõudmisega, st riigipiiri ületamisega. Käesoleval juhul ületasid tellitud postisaadetised Eesti Vabariigi riigipiiri ning need võeti ära Eesti Vabariigi territooriumil Maksu- ja Tolliameti poolt, mistõttu sisseveo osas on tegemist lõpuleviidud kuriteoga. 1 Märgitud lahendi punktidest 20-31 nähtuvalt on Riigikohus pidanud lubatavaks, et olukorras, kus ekspert markides sisalduva puhta psühhotroopse aine kogust kindlaks ei määra, lähtutakse suure koguse tuvastamisel põhimõttest, mille järgi piisab ühest psühhotroopset ainet sisaldavast margist narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele inimesele. 8 / 16

1. Vaidluskoht käesolevas kaasuses on, kas kõnealused erinevad narkootilised ja psühhotroopsed ained tellis süüdistatav Villem Suursoo või ei ole antud narkootiliste ainete tellimine isikule piisava kindlusega omistatav. Kaitsja hinnangul ei ole see piisavalt tõendatud. Prokuratuur on aga seisukohal, et kaudsete tõendite kogumiga on isikule etteheidetav tegu siiski leidnud tõendamist.
2. Järgnevalt tulebki kohtul hinnata, kas olemasolevate tõendite pinnalt on kogumis võimalik jõuda jaatavale seisukohale just Villem Suursoo poolt narkootilise ja psühhotroopse aine tellimise osas.
3. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-114-13 p-s 9 kinnitanud aastatepikkust ja jätkuvalt kehtivat kaudtõendite kogumis hindamise põhimõtet. Nii on Riigikohus märkinud, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.
4. See, milliseid tõendeid konkreetne süütegu ja toimepanija endast välismaailma jätab, ei ole menetleja mõjutada ning sageli on viited teole just kaudsete tõendite vormis. See aga ei tähenda, et otseste tõendite puudumisel kaasneks reegeljuhtumil õigeksmõistmine. Esitatud tõendeid tuleb hinnata kogumis ning selgitada, kas sellest kogumist saab moodustada sellise tervikpildi, mis langeb kokku esitatud süüdistusega. Käesoleval hetkel on see kohtu hinnangul võimalik. Kohtu hinnangul on prokuratuuri esitatud kaudsete tõendite kogum piisav järeldamaks, et just Villem Suursoo pani toime talle etteheidetava kuriteo.
5. Prokuratuuril ei ole võimalik tõendada vastavate väljavõtetega narkootilise aine ostutehingut, mis on tehtud tumeveebis, kuivõrd sinna sisenemiseks kasutatav internetibrauser Tor ei säilita sealseid sirvimisandmeid. Sellest tulenevalt puudub võimalus tuvastada täpne aeg ja veebiaadress, kust keelatud aineid osteti. Tegemist on keskkonnaga, mis teadaolevalt ei salvesta selliseid andmeid ning kus on seetõttu hõlbus äritseda erinevate illegaalsete kaupadega. Seega antud tegevuste tõendamine selliste kuritegude puhul ongi arusaadavalt keeruline, mistõttu kuritegelikel eesmärkidel ka sageli tumeveebi kasutatakse. Samas on antud lünk ületatav teiste täiendavate tõendite esitamisega, mida on kohtu hinnangul kogumis piisavalt.
6. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kuulus pakkide Eestisse saabumise ajal Xxx linnas asuv korter xxxx.a sündinud N. S.ile (krim.toimik lk 56). Isiku 24.09.2019 ütluste kohaselt tema antud aadressil ei elanud, vaid on 17 aastat elanud samas majas, samas püstakus, korteris nr xxx. Trepikoda on kogu aeg lukus, paigaldatud on fonolukk. Vahepeal elas küll nende trepikojas perekond, kes jättis välisukse lahti, kuid nad kolisid eelmise aasta detsembris ära. Korteris xx elab juba vähemalt teist aastat tunnistaja lapselaps Villem Suursoo. Ka omaniku poeg R. S. elab Eestis viibides antud korteris, kus tal on oma tuba. Ta töötab juba 3-4 aastat Norras, käies Eestis 6 või 3 kuu tagant. Postkasti võti on korteris xxx olemas, kuid tunnistaja hinnangul sealsed elanikud isegi ei tea, kus. Postkasti tühjendab tema ja on toimetanud Villemile tulnud saadetised edasi. 9 / 16 R. nimele ei ole posti tulnud. Postkast on nii sügav, et sõrmedega sealt midagi kätte saada on võimatu. Et võõrastele nimedele oleks tulnud posti nende postkasti, ei ole olnud (kr t lk 120-122).
7. Üldjoontes sama kinnitavad ka korteriomaniku poja, R. S.i 24.03.2020 antud ütlused. Tunnistaja märkis, et käib Norras tööl, kus viibib minimaalselt 8 nädalat korraga. Eestis viibides elab xxx korteris, kus elab aastaringselt ka tema õepoeg Villem Suursoo alates 2015 või 2016 aastast. 2018 jaanuar-märts perioodil oli Eestis vaid jaanuari teise pooleni umbes. Eestisse xxx aadressile ei mäleta tunnistaja, et oleks midagi tellinud. Korteri postkasti ta üldiselt ei kontrolli. Vaid siis, kui näeb, et postkast on täis, võtab ära. Isiklikku võtit ei ole, kuid korteris asub üks võti, teab kus. Tavapäraselt tühjendab postkasti tunnistaja ema N. S.. Kortermaja välisuks on tavaliselt lukustatud ning avatav kiibiga ning ka postkasti uks on lukustatud. Mäletab, et üks kord leidis krt xxx postkastist võõrale isikule adresseeritud saadetise. Nimi oli vale ja pani selle postkastide peale. Saaja aadressi ei vaadanud. Välisriikidest ei mäleta, et ise endale midagi tellinud oleks. Kui soovib midagi nt Aliexpressist, palub õel tellida, kuna tema saab alati kätte. Kui tunnistaja Eestist ära läheb, siis ei saa ta asju kätte (krim t lk 123-125).
8. Tunnistaja M.B. ütlustest nähtuvalt elas antud korteris püsivalt Villem Suursoo ning aeg-ajalt ka tema onu R. S.. M.B. elas xxx õppimise ajal perioodil 2016-2019 pühapäevast kuni reedeni xxx ühiselamus. Reedest kuni pühapäevani xxx olles viibis poiss-sõber Villemi juures. Antud aadressile on tellinud vaid ühe Aliexpressi postipaki. Reeglina sinna midagi ei tellinud ning pakid saadeti kas postkontorisse või tema kodusele aadressile. Vahepeal tellis ka Villemile sealt asju, mistõttu märkis Aliexpressis aadressiks Villemi elukoha. M.B. kinnitas, et tema postkasti ei kontrollinud, seda tegi talle teadaolevalt Villem, vahest ka Villemi ema või vanaema. Võtme asukohta ta samuti ei teadnud. Võõrastele nimede adresseeritud kirju Villemi korteris tunnistaja näinud ei ole (krim t lk 126-128). Et M.B.le on antud aadressile mõned pakid saabunud, sh Hiinast, nähtub ka postiteenuse osutajale esitatud teabenõude vastustest (krim t lk 6980).
9. Süüdistatav antud teo toimepanemist ei tunnista ning kohtuistungil ütlusi ei andnud. Kohtueelses menetluses ei ole ta samuti osanud rohkemaga selgitada, miks kõnealused 5 kirja tema aadressile saabusid, kui et keegi tahab talle mingit jama tekitada. Oma arvuti parooli ei olnud isik nõus avaldama ning bitcoinide ostmise kohta märkis, et kunagi 5 euro väärtuses ostis, kuid need läksid kaotsi, kui unustas õige koodi (krim t lk 150).
10. Villem Suursoo ütlused selle kohta, et keegi tahab talle jama tekitada, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad. Arvestades antud ainete kallist hinda, mille kohta prokurör märkis näitena, et 1 gramm kokaiini maksab turul keskmiselt 150€, on äärmiselt väheusutav, et mingist vanast vaenust ajendatuna telliks keegi sedavõrd palju ja kallist narkootilist ainet süüdistatava elukoha-aadressile. Seejuures märkides veel saaja nimedeks võõrad isikud, mitte süüdistatava, kellele sooviti nö „jama tekitada“. Nagu eelpool analüüsitud, oli tegemist oluliselt seaduse mõttes suurt kogust ületava narkootilise aine kogusega. Kui eesmärk olnuks kellegi süüdi lavastamine narkokuriteos, oleks sama eesmärk saavutatav ka oluliselt väiksema koguse narkootilise aine tellimisega ja madalamate rahaliste kuludega. Pigem viitab korduv ja sedavõrd suur aine kogus tellimisele enda tarbeks ja seega ka soovile see aine siiski kätte saada. 10 / 16 Eelduslikult on kõige parem võimalus lukustatud trepikoja lukustatud postkastist saadetis kätte saada isikutel, kellel on kindel juurdepääs trepikotta ja postkastile.
11. Kui hinnata kaitsja tõstatatud versiooni sellest, et keegi kolmas sh postiljon võis antud aine enda tarbeks tellida, märgib kohus, et ka seda antud asjaolude taustal ei saa pidada eluliselt usutavaks. Kui keegi kolmas isik soovinuks tellida narkootilisi aineid võõrale aadressile, saanuks ta seda teha oluliselt lihtsamaid viise kasutades. Eelkõige mitte tellides kallihinnalisi aineid lukustatud postkasti, milline asub lukustatud trepikojas, mida kontrollivad erineva intensiivsusega regulaarselt mitu inimest. Maksu- ja Tolliameti 09.04.2018 vaatlusprotokolist koos piltidega ilmneb, et xxx kortermaja on x-korruseline ning xxx trepikoja välisuks on suletud ja sisse saab uksekoodi sisestamisel. Trepikojas on 15 korterit numbritega xxx. Pruunid postkastid on valmistatud plekist, lukustatavad ning profiilis trapetsi kujuga. Pealmisel osal on avad posti panekuks ja postkastid on küllaltki sügavad (krim t lk 117-119). Kui keegi kolmas või kolmandad isikud soovisid konspiratiivsuse huvides keelatud aineid tellida võõrasse postkasti, on antud xxx korter selleks äärmiselt ebamõistlik valik. Eri intensiivsusega kontrollisid postkasti süüdistatav, R. S. ning korteri omanik N. S.. Tõenäosus kellelgi kolmandal sinna saabuv saadetis märkamatult kätte saada on imeväike ning eeldaks väga suurt pingutust jälgimise ja erinevate tõkete ületamise näol. Kuigi vaatlusprotokollis märgitud „küllaltki sügav“ on suhteline, kinnitas ka korteri omanik N. S., et pealt avast sõrmedega midagi kätte saada ei ole võimalik. Eelnevat arvestades olekski oluliselt lihtsam ja otstarbekam kolmandatel isikutel kasutada sellisel juhul postkasti, mis on nt juurdepääsetav tänavalt, lukustamata või mis ei oleks nii sügav ning kuuluks ka mõne elukoha juurde, kus ei elata püsivalt sees ega kontrollita seda regulaarselt. Arvestades narkootiliste ainete hindu ei ole eluliselt usutav, et võetakse sedavõrd suur risk ja kallis saadetis tellitakse ilma vastava eeltööta juhusliku kolmanda isiku aadressile lootuses, et ehk õnnestub tellijal see enne kätte saada, kui tegelikel elanikel see kõrvaldada. Ka postiljoni puhul, kellel oleks juurdepääs kirjadele enne nende postkasti panemist, tekib küsimus, miks pidanuks isik tellima konkreetsed ained just vaid ühele kindlale aadressile, mitte näiteks erinevatele tema teeninduspiirkonna aadressitele, eesmärgiga suurendada võimalike kahtlusaluste ringi.
12. Arvestades seda, kui piiratud oli juurdepääs xxx korteri postkastile, ei ole usutav, et keegi menetluses tuvastamata kolmas on Villem Suursoo elukohta tellinud narkootilisi aineid. Kohtu hinnangul tegi tellimused siiski keegi, kellel oli piisav kindlus saadetiste kättesaamise osas. Saadetiste kättetoimetamisel lähtutakse märgitud aadressist, mistõttu ei ole oluline, kas kirjale on märgitud nimi peale või mitte või kas see on välja mõeldud. Kõnekas on, et kõige olulisem info kirjal, aadress, on viiel korral olnud saadetistel sama, so Villem Suursoo elukoha-aadress, mis on olnud igati korrektne ning võimaldanuks saadetiste toimetamist sinna.
13. Kohtu hinnangul ei ole alust omistada antud kirjade tellimist teistele kõnealuse korteriga seotud isikutele. 11 / 16
14. Tihedaid kokkupuuteid narkootikumidega ei ole materjalidest nähtuvalt ühelgi tunnistajal ega ka süüdistataval. Ainsa narkootilise ainena kanepi proovimist või tarvitamist varasemalt on tunnistanud M.B. ja Villem Suursoo. Samas oli M.B. ütluste kohaselt tegemist ühekordse proovimisega ning viited vastupidisele materjalides puuduvad. Villem Suursoo avaldas ekspertiisi tegemisel, et on mõned kuud tagasi tarvitanud kanepit, kuid uriiniproovist narkootilisi või psühhotroopseid aineid siiski ei leitud (krim t lk 147) ning ka isiku karistusregister ei kajasta vastavaid rikkumisi (krim t lk 146). Materjalidest ei ilmne, et süüdistatav oleks regulaarne narkootikumide tarvitaja. Kuigi varasemat kanepi tarbimist süüdistatava poolt ei saa pidada märkimisväärseks antud teo toimepanemise tõendamisel, võib kanepi kui Eesti Vabariigis keelatud aine tarbimisest siiski järeldada mõnevõrra leebemat suhtumist õigusrikkumistesse.
15. Arvestades konkreetse teo spetsiifikat ning nõutavat orienteerumist IT-valdkonnas, puudub alus kahtlustada antud kuriteo toimepanemisel eakat korteriomanikku ehk süüdistatava vanaema N. S.i. Samuti puudub alus arvamaks, et antud aadressile võis nimetatud narkootikumid tellida süüdistatava onu R. S., kes viibib suurema osa ajast Eestist eemal ning palub tellida isegi Aliexpressi pakid õel viimase elukohta, et ta need kindlasti kätte saaks. Sedavõrd kallite ja täpse saabumise kuupäeva osas raskesti prognoositavate saadetiste tellimine elukohta, kus elatakse mitme kuu pikkuste intervallide tagant, ei ole eluliselt usutav. Ka puudub nii N. kui R. S.il igasugune kokkupuude narkootiliste ainetega, nagu eelpool märgitud.
16. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et Villem Suursoo elukoha aadressile edastati Saksamaalt ja Hollandist narkootilised ained juhuslikult või saadetud narkootilised ained olid tellitud kellegi teise poolt kui süüdistatav Villem Suursoo.
17. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-8-10 p 11-13 märkinud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Riigikohus on varasemaski praktikas asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi’st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab sarnaste juhtumite arv ning seegi, et tuvastatud on kõigi tegude vahetu toimepanemise sarnasus.
18. Käesolevas asjas on kokku lausa viiel korral tellitud Hollandist ja ühel korral Saksamaalt erinevaid narkootilisi aineid, milleks olid MDMA, LSD ja kokaiin. Seejuures kolmel korral on saadetud ühes pakis kahte erinevat narkootilist ainet. Saadetised on adresseeritud ühele ja samale aadressile xxx. Kasutatud on erinevaid 12 / 16 eestipäraseid ja laialtlevinud nimesid nagu T. S. (Rahvastikuregistris 33 vastet), L.T. (16 vastet) ning A. K (21 vastet) (krim t lk 59-67). Eelnev annab aluse arvata, et tegemist on olnud ühe konkreetse tellijaga olenemata sellest, et nimeliselt on need adresseeritud erinevatele isikutele.
19. Villem Suursoo elukoha-aadressile saadetud lihtkirjad (suurusega 150 x 225 mm, vt foto tl 4; suurusega 110 x 220 mm, foto tl 13; suurusega 230 x 140 mm, foto tl 25; suurusega 225 x 140 mm, foto tl 38 ning suurusega 115 x 175 mm foto tl 50) edastatakse vastavalt AS Eesti Post „Universaalse postiteenuse tüüptingimuste“ punktis 4.1.1.
20. sätestatule (krim t lk 81-83) saajale kuuluva postkasti kaudu. Kuna ümbrikus sees oli vaid minigripkotikesed, mõnikord veel ka paberi või kaardi vahel, siis ei ületanud ümbriku paksus 20 mm. Seega oleks kiri pandud postkasti, kui seda ei oleks Maksu- ja Tolliamet kontrollinud ja ära võtnud.
21. Võttes arvesse laialtlevinud skeemi tumeveebis narkootikumide tellimiseks, millised saadetised saadetakse sageli riikidest nagu Holland ja Saksamaa sarnastes mitmekordselt pakendatud lihtkirja mõõtmetesse mahtuvate saadetistena, on eluliselt usutav, et ka käesoleval juhul on saadetised just seda teed pidi tellitud. Arvestades süüdistatava haridust, oli ta igati ka teadlik antud võimalustest Tor brauseri läbi tehinguid teha selliselt, et neist ei jää jälgi.
22. Kuigi otsesed tõendid kriminaalasjas ostmistehingu kohta puuduvad, ei tähenda see, et asjas kogutud kaudsetele tõenditele ei ole võimalik tugineda või kaudsed tõendid tuleks seetõttu kõrvale jätta. Tegemist ei olnud ühekordse juhusliku saadetisega, vaid lausa viiel korral sarnaste rekvisiitidega tellitud sarnaste kirjadega ühel kindlal aadressil, milleks oli just Villem Suursoo elukoht. Kohus leiab, et eelkäsitletud kaudsetest tõenditest nähtuv kinnitab piisavalt, et just Villem Suursoo oli see, kes tellis süüdistuses kirjeldatud narkootilised ained.
23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad veenvalt talle esitatud süüdistust, so, et Villem Suursoo toimetas postiteenuse osutajat kasutades kokku 5 lihtsaadetisega vahendlikult üle riigipiiri suures koguses narkootilist ainet täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.03.2018, mil peeti kinni viimane tellitud postisaadetis. Viies lihtsaadetises toimetati selliselt üle piiri kokku 4,52 grammi kokaiini, 26,07 grammi MDMAd ning 20 LSDga immutatud marki. Eelkirjeldatud kogus on piisav tekitamaks joovet enam kui 10-le inimesele.
24. Seega on Villem Suursoo käidelnud narkootilisi aineid ebaseaduslikult NPALS § 3 lg 1 tähenduses, täites sellega

§ 184lg 1 koosseisu.

40. Kohus leiab, et Villem Suursoo on kuriteod toime pannud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Villem Suursoo, tellides endale välisriikidest ebaseaduslikult narkootilisi aineid, seadis eesmärgiks nende sisseveo Eesti Vabariiki ja nende omandamise. Villem Suursoo oli enda poolt teinud kõik selleks, et tellitud narkootilised ained jõuaksid temani. Villem Suursoo oli täielikult teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainetega ja seetõttu on tegemist kuritegudega. Villem Suursoo eesmärgiks oli ebaseaduslikult käidelda narkootilisi aineid ja sellega toime panna kuritegu. 41. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 13 / 16 42. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Villem Suursoo süüdi tunnistada

§ 184lg 1 järgi ja mõista talle karistus.

IV Karistuse mõistmine 43.

§ 184lg 1 järgi karistatakse isikut 1- kuni 10-aastase vangistusega.

44.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 45. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõttes.

Süü suuruse puhul arvestab kohus, et kuigi Villem Suursoo on ebaseaduslikult tellinud välisriikidest narkootilisi aineid suures koguses, ei ole käideldud narkootiliste ainete kogused olnud ülisuured. Lisaks arvestab kohus, et narkootilised ained, mida Villem Suursoo ebaseaduslikult käitles, reaalselt temani ei jõudnud (kuna postisaadetised võeti enne ära). Seega ei ole narkootilised ained jõudnud reaalselt tarvitajateni ja kahju selles osas tekkinud ei ole. Samuti on Villem Suursoo noor inimene, kes on varasemalt kriminaalkorras karistamata, mistõttu piisab tema mõjutamiseks ja edasisele seadusekuulekusele suunamiseks käesoleval juhul sanktsiooni alammäära lähedasest karistusest. 46. Eeltoodust tulenevalt leiabki kohus, et süüdistatav Villem Suursoole tuleb karistuseks mõista vangistus selle sanktsiooni alammäära lähedases ulatuses, s.o 1 aastat 6 kuud vangistust. Kohus ei pea võimalikuks mõista karistust kaitsja poolt taotletud alammääras (1 aasta), sest tellitud narkootikumide kogus polnud siiski miinimumkogus karistusõigusliku kvalifikatsiooni – suure koguse – mõttes. Kui kinni peetud narkootikumid oleksid jõudnud inimesteni, oleks joobe saanud vähemalt 257 inimest, mitte 10 inimest. Tellitu ületas suure koguse alammäära enam kui 25-kordselt! KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, s.o 6 kuu võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. Arvestades süüdistatava isikut, on kohtu hinnangul võimalik Villem Suursoole mõistetav vangistus

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks sellele, et Villem Suursoo on varasemalt kriminaalkorras karistamata, ei ole peale käesolevaid sündmusi

1. aastal süüdistatav enam kui 2,5 aasta jooksul uusi kuritegusid toime pannud, mis viitab tema suutlikkusele siiski seadusekuulekalt elada. V Menetluskulud
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1460 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 84 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 35 eurot ning kaitsjatasu advokaadi Eve Laine poolt kohtueelses menetluses summas 219,60 eurot ja lisaks kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Kohtumenetluses osutatud õigusabi eest on esitatud taotlus summas 486 eurot. Antud taotluses sisaldub ka lihtmenetluses kohtulikust arutamisest osavõtmine 2 tunni ulatuses summas 108€ käibemaksuta. Arvestades, et kohtuistungi tegelik kestus oli 1 tund, tuleb 14 / 16 antud summat vähendada. Seega on lihtmenetluses kohtuistungil osalemise eest põhjendatud kulutus 1 tunni ulatuses so summas 54€ käibemaksuta. Ülejäänud osas on Riigi õigusabitasude suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus põhjendatud. Eelnevat arvestades rahuldab kohus taotluse osaliselt summas 421,20€.
3. Menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 2219,80€. Isikul puudub käesoleval ajal sissetulek ning sellises ulatuses summa isikult koheselt ühekordse maksena väljamõistmine asetaks noore süüdistatava väga rasketesse majanduslikesse oludesse.
4. Kohus peab põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada Villem Suursoolt välja mõistetud menetluskulusid 30% võrra summani 1553,86€ ning ajatada Villem Suursoolt väljamõistetud menetluskulude, kokku 1553,86€ tasumine 12 kuuks, kohustades Villem Suursood alates kohtuotsuse jõustumisest tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks võrdsetes osades osamakseid riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni makseinfo alusel. VI Asitõendid ja konfiskeerimine
5. Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos, aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu linn asuvad asitõendid:     T.S. nimele 11.01.
6. a saabunud turvaümbrik, valge paberileht, rohelist värvi kirjaümbrik, EKEI-st uuringuakti nr xxx alusel tagastatud pakendid; 21.01.
7. a saabunud paberist kirjaümbrik, kolm valget paberilehte, EKEI-st uuringuakti nr xxx alusel tagastatud pakendid; 29.01.
8. a saabunud turvaümbrik, paberist kirjaümbrik ning EKEI-st uuringuakti nr xxx alusel tagastatud pakendid; L.T. nimele 22.02.
9. a saabunud turvaümbrik, kilest turvaümbrik, vaakumpakend ning EKEI-st uuringuakti nr xxx alusel tagastatud pakendid; A.K. nimele 24.03.
10. a saabunud paberist kirjaümbrik, õnnitluskaart, läbipaistmatu valge fooliumpakend ning EKEI-st uuringuakti nr xxx alusel tagastatud pakendid; Villem Suursoo elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud valge kokkumurtud paber, mille vahel rohelise taimse puru jäägid. Eelnimetatud asitõendid tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kui väärtusetud esemed.
11. Nii kuriteo toimepanemise ajal kehtinud kui käesoleval ajal kehtiva

§ 191

järgi konfiskeerib kohus

§ 12. peatüki 1.

jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

§ 83

lg-te 4 ja 5 järgi konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub ja isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. Villem Suursoo poolt tellitud kokaiini, LSD ja MDMA näol on tegemist

§ 184

lgs 1 sätestatud kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ainetega, mille käitlemine eeldab vastavat luba. Ained kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, mille ilma loata käitlemine on keelatud.

§-de 83 lg 4 ja § 191 alusel tulebki konfiskeerida käesolevas kriminaalasjas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas ekspertiisi- ja uuringuaktide nr xxx, xxx, 15 / 16 xxx, xxx, xxx alusel hoiul olev uuringust järele jäänud narkootiline aine (s.o kokku 4,52 grammi kokaiini, 26,07 grammi MDMA-d ja 20 LSD-ga immutatud marki). Eelnimetatud narkootilised ained tuleb jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 52. Kriminaalasja materjalide juures olev CD-plaat, millele on salvestatud pankadele tehtud päringud ja saadud vastused jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tegemist on olulise andmekandjaga, mille säilitamine kriminaalasja materjalide juures ei koorma liigselt toimikut. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 16 / 16