← Eesti

2-21-11221/20

Obsah (4)§ 164§ 173§ 179§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2021, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-11221 Tsiviilasi X hagi Y vastu isa

§ 164lg 1).

3. Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks ekspertiisikulu 85,50 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ekspertiisikulu summas 85,50 eurot tuleb hagejal tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfos näidatule. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue

  1. X (hageja) esitas Viru Maakohtule 17.07.2021 hagi Y (kostja) vastu isaduse tuvastamise nõudes. Kostja vanemate, so hageja ja Zl sündis xx.xx.xxxx poeg Y. Sünnitunnistusel ja rahvastikuregistri andmetel on kostja vanemateks märgitud hageja ja kostja seaduslik esindaja. Hageja märkis, et tal oli alates kostja seadusliku esindaja rasedusest teadasaamisest kahtlus selles, kas hageja on kostja isa, sest alates kevadest 2020 ei ole hageja kostja seadusliku esindajaga intiimsuhetes olnud. Hageja palus kostja seaduslikul esindajal anda nõusolek DNA testi tegemiseks, kuid viimane keeldus sellest ja seda ka pärast seda, kui hageja nõustus katma testiga kaasnevad kulud ning eelnev süvendas hagejas kahtlusi. Hageja palus asjas määrata ekspertiis, millega teha kindlaks, kas Y põlvneb Xst ja tuvastada, et Y ei põlvne Xst ja kustutada Y sünniaktist kanne, et X on Yi isa. Menetluskulud (sh ekspertiisikulud, kuna kostja seaduslik esindaja põhjustas asja menetluse ning keeldus kohtuvälise ekspertiisi korraldamisest) palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus
  2. 03.08.2021 vastuses osundas kostja seaduslik esindaja, et hageja ei ole isaduse vaidlustamise aluseks olevaid asjaolusid põhjendanud. Hageja väide, et alates kevadest 2020 ei ole hageja Zga intiimsuhetes olnud, on väär. Hageja hoidub lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest tahtlikult kõrvale ja seetõttu oli lapse ema sunnitud pöörduma kohtu poole elatise nõudega (tsiviilasi nr xxx). Selles kohtuasjas on hageja hagivastuses väitnud, et: “
  3. aasta algusel plaanisime juba koos Zga saada last” ning
  4. märtsi kuu lõpus andis hageja Zle lapse jaoks kaheksa tuhat eurot”. Eeltoodust tuleneb selgelt, et hageja valetas kohtule. Elatise asjas väitis hageja, et
  5. aastal plaanis ta hageja seadusliku esindajaga last ja märtsis 2020 andis temale lapse jaoks raha, so ajal, mil laps ei olnud veel isegi eostatud. Käesolevas asjas aga väitis hageja, et kevadest 2020 ei ole nad intiimsuhetes olnud. Väär on ka hageja väide, et Z keeldus DNA testist ja seda ka pärast seda, kui hageja oli nõus katma kõik isadustestiga seotud kulud. Zl on säilinud kohtueelne kirjavahetus hagejaga ja sotsiaaltöötajaga, kus Z teatas, et on nõus tegema DNA testi, kuid lapse east lähtudes ei olnud ta nõus seda tegema Tallinnas. Testi tegemisega Virumaal oli ta nõus. Siinpoolt soovib kostja märkida, et kuivõrd hageja ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust, siis oli alusetu lapse ja ema ilmumise nõue Tallinnasse. Lapse ema ei pea kandma hageja soovitud testiga seotud transpordikulusid. Eeltoodust lähtudes nõustus kostja seaduslik esindaja DNA testi tegemisega. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Menetlus käik 3.29.09.2021 esitas kostja menetluskulude nimekirja, milles teatas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas asjas on kostja menetluskulud kokku summas 2 180 eurot (hagiavalduse analüüs ja kliendi konsultatsioon 30 min 60 eurot ja hagile vastuse koostamine 1 h x 120= 120 eurot). 4.15.10.2021 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskulud kokku summas 745,50 eurot (sh õigusabikulud 660 eurot ja DNA testi kulud 85,50 eurot= 745,50 eurot). Menetluskulud palus hageja kostja seaduslikult esindajalt välja mõista, kuna viimane keeldus kohtuväliselt ja kohtumenetluse ajal vabatahtlikult DNA testi tegemisest ning kostja seadusliku esindaja käitumise tõttu pidi hageja esitama kohtule hagiavalduse. Kohtuotsuse põhjendused
  6. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 kohaselt otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 91 lg 1 kohaselt, isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Vastavalt PKS § 93 lg-le 1 võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-78-11 isiku õiguslikku huvi isaduse tuvastamise vastu. Isaduse tuvastamise otsustab kohus mh mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Seega saab mees esitada isaduse tuvastamise hagi, kui tal on selleks õiguslik huvi. Mehel ei ole isaduse tuvastamise hagi esitamiseks õiguslikku huvi eelkõige juhul, kui lapse isa on juba seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud või kui mehe suhtes on jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud, et ta ei ole lapse isa. Muudel juhtudel on mehel enamasti õiguslik huvi isaduse tuvastamiseks olemas. Kolleegium möönab, et isaduse kohtus tuvastamise regulatsiooni eesmärgiks on eelkõige tagada lapse isa kindlakstegemine juhul, kui muud perekonnaseaduses sätestatud võimalused on end ammendanud või kui soovitakse kindlust, et lapse isana saab seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud mees, kes on ka tegelikult lapse bioloogiline vanem. Seega saab isaduse tuvastamise hagi esitada eelkõige mees, kellel on huvi tuvastada, et ta on lapse isa (positiivne tuvastushuvi). Samas ei saa mehe tuvastushuvi välistada ka juhul, kui tal on soov tuvastada, et ta ei ole lapse isa (negatiivne tuvastushuvi). Kuigi üldjuhul on mehel negatiivne tuvastushuvi eeskätt juhul, kui tema isadus on juba kindlaks tehtud, ning sellisel juhul on mehel õigus isadust vaidlustada, võib mehel erandina olla negatiivne tuvastushuvi ka siis, kui tema isadust ei ole küll seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, kuid ta soovib saada kinnitust, et ta ei ole lapse bioloogiline vanem. 6.Hagile lisatud sünnitunnistusest nähtuvalt ja rahvastikuregistri andmetel on kostja vanemateks X ja Z. Hagiavalduses palus hageja tuvastada, et Y ei põlvne Xst. Lisaks palus hageja isadusekande sünniaktist (so rahvastikuregistrist) kustutamist. 3 16.08.2021 kohtumäärusega määras kohus tsiviilasjas nr 2-21-11221 molekulaargeneetilise ekspertiisi (DNA analüüside võrdlemise teel) ja eksperdile esitati järgmine küsimus: „Kas xx.xx.xxxx sündinud Y (isikukood: xxxxxxxxxxx) põlvneb Xst (ik xxxxxxxxxxx)?“ Käesolevas menetluses on 28.09.2021 koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisi aktiga nr xxxxx tuvastatud, et X (ik xxxxxxxxxxx) on 99,9999994% tõenäosusega Y’i (ik xxxxxxxxxxx) bioloogiline isa. Kohus asub seisukohale, et asjas on leidnud tõendamist, et Y põlvneb hagejast. Kuivõrd hageja on hagiavalduses palunud tuvastada, et Y ei põlvne Xst (hagejast), siis tuleb hagi jätta rahuldamata ning isaduse kande muutmiseks õiguslik alus puudub.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Kuna hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda, seega ei ole hageja taotlus menetluskulude teistsuguseks jaotuseks põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta ka menetluskuluna ekspertiisitasu hageja kanda. Taotluse ekspertiisi määramiseks on esitanud hageja. Kohus ei ole enne DNA ekspertiisi teostamist ekspertiisikulude katteks ettemaksu tasumiseks määranud. Kohus tuvastas, et 28.09.2021 ekspertiisi akti nr xxxxx lisa 1 (õiend ekspertiisi maksumuse kohta) kohaselt on DNA ekspertiisikulu summas 171 eurot (3 objekti x 57=171 eurot). Kostja ei ole 29.10.2021 e-kirjas kinnitavalt ekspertiisikulusid kandnud. Hageja on kohtule esitatud 29.10.2021 maksekorralduse nr 4 kohaselt tasunud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606, viitenumber 2800049667, ekspertiisi kulu summas 85,50 eurot, maksekorralduse selgitusse on märgitud ekspertiisi akti nr xxxxx. Viidatud summa laekumist on kohtule kinnitanud ka EKEI. Olenemata sellest, et kohus ei ole eelnevalt ekspertiiskulu osas ettemaksu määranud, tuleb eksperdile ekspertiisikulu antud juhul ka välja maksta. Kuivõrd hageja on osaliselt ekspertiisikulu tasunud, tuleb hagejalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks ekspertiisikulu 85,50 eurot.

§ 179

lg 1 kohasel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179

lg 9).

§ 179

lg 2¹ on sätestatud, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale kohtuotsusele lisanud makseinfodokumendi. 8.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 3 sätestab, et hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 40 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus selgitab hagejale, et RLS § 59 lg 3 tulenevalt on hageja maksnud riigilõivu nõutust enam 260 eurot, seega on hagejal 4

§ 150

lg 1 p 1, lg 4 alusel õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, summas 260 euro tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.