S. – isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx xx-xx, xxx; Eesti Vabariigi kodanik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Meeli Alviste RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 31. mai 2021. a otsus väärteoasjas nr 410121011980, millega V. S. karistati
alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
) § 88 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik
lg 3 ja 4, mille kohaselt teenindajakaart tõendab õigust töötada sõidukijuhina taksoveol ja taksovedu ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita on keelatud.
) § 54 lg 3 ja 4, mille kohaselt teenindajakaart tõendab õigust töötada sõidukijuhina taksoveol ja taksovedu on ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud. Kohtuvälise menetleja 31. mai 2021. a otsusega karistati V. S.
7. Esmalt märgib kohus, et väärteoprotokollist sisalduvast teokirjeldusest saab vaid mõningate raskustega välja lugeda, miks ja mida menetlusalusele isikule ette heidetakse ehk siis miks konkreetsel ajal ja kohas viibides pidi V. S.l olema taksoveo jaoks nõutav teenindajakaart.
lg 2 kohaselt on taksovedu teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjate tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. Kuna väärteoprotokolli teokirjeldusest nähtub, et V. S.le heidetakse ette 2 4-21-2492 kindlas kohas viibimist, võib siiski järeldada, et talle heidetakse ette just sõitja ootamist.
lg-st 7 nähtub seejuures, et kui taksovedu ei teostata, peab sõidukilt olema eemaldatud plafoon ja kui see on eemaldamata, loetakse, et sõidukijuht teostab taksovedu. Väärteoasja materjalist nähtub, et isik viibis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas sõidukiga, millel olid taksoveol kasutatava sõiduki tunnused, s.o plafoon. Seda kinnitavad kohtu hinnangul väärteoasjas sündmuskohal koostatud fototabel, milles on pildistatud menetlusaluse isiku sõidukit registreerimisnumbriga xxxxxx, millel on taksoplafoon ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku rinnakaamera videosalvestised, mis kajastavad V. S. peatamise ja kontrollimise asjaolusid (lisatud DVD-plaadil). Ka V. S. enda ütlused kohtumenetluses kinnitavad, et ta tegeles väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas taksoveoga, s.o kuigi tal ei olnud sel ajal sõitjaid peal, olid ta sõiduautol n-ö märgid peal ehk taksoveo tunnused. 8. Seda, et V. S.l puudus nimetatud ajal ja kohas õigus osutada taksoveoteenust tulenevalt
Majandustegevuse registri väljavõttest nähtub, et
augustil 2020 ja 20. jaanuaril 2021), mistõttu tulenevalt
lg 2 p-st 1 ei vasta menetlusalune isik (otsuses on küll viidatud ilmselt ekslikult I. L.i nimelisele isikule) nn hea maine nõuetele, mis on teenindajakaardi kehtivuse peatamise aluseks (kohtutoimik, tl 30-31). MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse
lg 2 p 2, s.o teenindajakaardi omaja andmed ei vasta teenindajakaardil märgitule. Muid põhjendusi viidatud otsus ei sisalda. Otsuse allkirjastas MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Andrus Nilisk (kohtutoimik, tl 28-29). Kohtuistungil kuulati üle tunnistajana MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse töötaja R. N., kes kinnitas, et tema menetles V. S. teenindajakaardi peatamist, valmistades ette MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse otsust.
mail 2021 taksoveoga ilma kehtiva teenindajakaardita, sest teenindajakaardi kehtivus oli peatatud. 3 4-21-2492 10.
S § 15 lg-st 3 tulenevalt võimalik täita nii tahtliku kui ka ettevaatamatu teoga. Kohtu hinnangul ei olnud V. S. tegu praegusel juhul tahtlik, vaid ta täitis koosseisu hooletusega, s.o ei teadnud vastava süüteokoosseisu asjaolu esinemist (teenindajakaardi kehtivuse peatamisest), kuid pidanuks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Nimelt kinnitab V. S. ise kohtuistungil antud ütlustes, et ta ei teadnud MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse väljastatud teenindajakaardi kehtivuse peatamisest. Seda saab järeldada ka tema käitumisest kohtuvälises menetluses sündmuskohal, mis nähtub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku rinnakaamera salvestiselt. Nimelt mainib V. S. korduvalt vastuseks ametnikele, et tal on teenindajakaart Maardu Linnavalitsuselt ja tal ei ole Tallinnaga midagi pistmist. Ka tunnistaja R. N. kinnitas, et nad ei teavitanud menetlusalust isikut tema teenindajakaardi peatamisest, eeldades, et majandustegevuse registrist läheb automaatne teavitus. Kui tunnistaja kontrollis vastavat asjaolu seoses praeguses väärteoasjas kohtult saadud päringuga, selgus, et automaatset teavitust ei lähe. Seega on kohtu hinnangul usaldusväärsed V. S. ütlused selle kohta, et kuigi ta oli teadlik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusest, ei teadnud ta MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse väljastatud teenindajakaardi kehtivuse peatamisest. Siiski leiab kohus, et olukorras, kus isikut teavitati Tallinna Linnavalitsuse väljastatud teenindajakaardi peatumisest, oli tal põhjust kontrollida, kas ka MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse väljastatud teenindajakaart kehtib ja seda saanuks ta hõlpsasti teha majandustegevuse registrist Interneti vahendusel. Vastav peatamise otsus tehti 30. aprillil 2021, mistõttu isik oleks kahe nädala jooksul (kuni teo toimepanemiseni) saanud veenduda selles, kas ta saab vastaval päeval taksoveo teenust osutada. Seega pani V. S. teo toime hooletusest. 11. Kohtu hinnangul ei esine ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Samas peab kohus võimalikuks praeguses asjas isiku karistamise asemel lõpetada väärteomenetlus otstarbekusest VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 12. Kohus möönab, et eksisteerib avalik huvi selle vastu, et taksoteenust osutaksid isikud, kelle maine on hea, s.o kes vastavad muu hulgas
Praegusel juhul arvestab kohus siiski järgmist. V. S. teenindajakaart peatati, sest tal oli kaks kehtivat karistust
Samas ei ole ka kohalikud omavalitsused ilmselgelt pidanud viivitamatut teenindajakaardi peatamist sellises olukorras hädavajalikuks, sest vastav otsustus tehti alles mõne kuu möödumisel pärast seda, kui isiku suhtes jõustus teine väärteokaristus (karistusregistri väljavõtte kohaselt juhtus see
juulil 2020), tekitades seeläbi n-ö kaks karistatust, mis on
Seega olukorras, kus menetlusi oleks ühendatud ja isikut oleks karistatud ühe otsusega, ei vastaks ta
lg 2 p 2 tunnustele ja tema olukord halvenes menetleja valiku tõttu menetleda neid asju eraldi. 4 4-21-2492 Praeguses väärteoasjas otsuse tegemise ajal on isikul üks kehtiv väärteokaristus
alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kuna kaebuse pinnalt võib järeldada, et menetlusalune isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.