← Eesti

1-21-5747/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. augustil 2021. a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-5747 (21231702119) Kohtunik Eha Popova Kohtu

§ 25

lg 2 lühimenetluses Helen Kiviloo Süüdistatav Tiit Treial järgi Ik 36106200387, eluk xxx xx-xx, xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, xxx, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 18.02.2021.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud vangistust, vabanes 16.08.2021 pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Tiit Treial KarS §

§ 25lg 2 järgi (02.02.2021 episood) ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt Kar

S § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 18.02.2021.a otsusega mõistetud raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 9 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt Tiit Treialile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud (16.02.-16.08.2021.a.) karistus ning lugeda karistus kantuks. Tunnistada süüdi Tiit Treial KarS §

§ 25lg 2 järgi (22.08.2021 ja 23.08.2021.a. episoodid) ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt Tiit Treialile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada Tiit Treiali suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 23.08.2021.a. Asitõendid – 3 DVD plaati videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Tiit Treialilt riigituludesse sundraha 438 eurot ja menetluskulud 162 eurot (kaitsjatasu). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud summas 600 tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 50 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTU SEISUKOHAD Tiit Treialit süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on Harju Maakohtu 30.07.2020 otsusega 1-20-5391 ja Harju Maakohtu 18.02.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1337 varguse toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi mõistetud ja karistatud, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 02.02.2021 kella 19.35 paiku viibides Tallinnas xxx xx asuvas T1 xxx kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis xxx AS-le kuuluvad kaks pudelit likööri Vana Tallinn 0,5L maksumusega 8,99 eurot/tk kogumaksumusega 17,98 eurot, kaks pudelit likööri Vana Tallinn maksumusega 4,99 eurot/tk kogumaksumusega 9,98 eurot, kolm purki forellimarja maksumusega 8,99 eurot/tk kogumaksumusega 26,97 eurot, kolm purki forellimarja maksumusega 7,99 eurot/tk kogumaksumusega 23,97 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 78,90 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti 22.08.2021 kella 21.23 paiku viibides Tallinnas xxx xx asuvas xxx xxx kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis xxx xxx AS-le kuuluvad neli pudelit Standart Vodka maksumusega 2,79 eurot/tk kogumaksumusega 11,16 eurot, seitse karpi lõhemarja maksumusega 10,90 eurot/tk kogumaksumusega 76,30 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 87,46 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti 23.08.2021 kella 13.52 paiku viibides Tallinnas xxx xx asuvas xxx xxx kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis xxx xxx AS-le kuuluvad kaks pudelit Saare džinni maksumusega 3,69 eurot/tk kogumaksumusega 7,38 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Seega Tiit Treial pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav T. Treial tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Prokurör leidis, et süüdistatava süü KarS §

§ 25

lg 2 järgi on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et T. Treiali süü KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud. T. Treiali poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud süüd tunnistavad ütlused riimuvad tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega. 02.02.2021 AS xxx episood: AS xxx avaldus koos õigusvastase teo toimepanemise aktiga /tl 2-3/ ja turvatöötajast tunnistaja J. K. ütlused /tl 4-7/ kinnitavad, et 02.02.2021 peeti T1 xxx kaupluses kinni meesterahvas, kes võttis kaupluses neli pudelit likööri ja suundus seejärel kalatoodete leti juurde, kust võttis kuus kalamarja purki. Peale seda suundus mees kassasse, kus maksis ühe pudeli mineraalvee eest ja ületades kassaliini jättis likööri ja kalamarja eest tasumata. Isik peeti kinni ja toimetati turvaruumi, kus avastati kaupa kogumaksumusega 78,90 eurot. Tiit Treiali kahtlustatavana antud ütluste /tl 31-32 kohaselt 02.02.2021 õhtul käis ta T1 xxx kaupluses, kus püüdis varastada likööri ja forellimarja. Ta peitis enda kotti 4 pudelit likööri „Vana Tallinn“ ja 6 purki forellimarja, läks kassasse, kus maksis ühe pudeli mineraalvee eest. Seejärel läbis turvaväravad ja väljus müügisaalist, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup tagastatud poodi rikkumata. 22.08.2021 AS xxx xxx episood: AS xxx xxx avaldus koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga /tl 12-13/ ja tunnistaja C. A. ütlused /tl 14/ kinnitavad, et 22.08.2021 xxx xxx kaupluses tumesiniste teksadega, teksatagiga, musta õlakoti ja valge kilekotiga meesterahvas võttis alkoholiosakonnast paar pudelit viina, edasi läks kalatoodete osakonda, kust võttis kalamarja ja pani need endale kotti. Peale seda suundus kassasse ja tasus korvis oleva viina eest. Turvakontrolli tehes avastati tema kotist 4 pudelit Standard vodkat ja 7 karpi lõhemarja. Kaup kogumaksumusega 87,46 eurot oli korras ja tagastati kauplusele. Tiit Treiali kahtlustatavana antud ütluste /tl 31-32/ kohaselt käis ta 22.08.2021 õhtul xxx xxx, kust püüdis varastada 4 pudelit viina „Standard Vodka“ ning 7 karpi lõhemarja. Ta peitis valitud kaubad enda kotti. Kassas ta maksis ühe pudeli viina eest, mis oli peitmata. Kui ta läbis turvaväravad ning väljus müügisaalist, siis peeti ta kinni. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata. 23.08.2021 AS xxx xxx episood: AS xxx xxx avaldus koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga /tl 20-21/ ja tunnistajate J. K. ning A. K. ütlused /tl 22-23/ kinnitavad, et 23.08.2021 xxx xxx kaupluse müügisaalis pruuni jope, siniste pükste ja õlakotiga meesterahvas võttis kell 13.45 kaks Saare džinni ja pani need endale kotti. Kui isik kell 13.52 läbis kassarivi ja turvaväravad, jättes kauba eest tasumata, peeti ta kinni. Kontrolli käigus võttis isik kotist välja 2 pudelit Saare džinni, s.o tooted mille eest ta ei olnud xxx xxx AS-le tasunud. Kaup kogumaksumusega 7,38 eurot tagastati kauplusele. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti T. Treial kinni 23.08.2021 kell 15.30 Tallinnas, xxx xx /tl 27-28/. Tiit Treiali kahtlustatavana antud ütluste /tl 31-32/ kohaselt 23.08.2021.a. kella 13.30 paiku läks xxx xxx kauplusesse kaupa vaatama. Liikudes müügisaalis otsustas ta varastada džinni endale tarbimiseks. Ta võttis riiulilt kaks pudelit džinni ning peitis need enda kotti, möödus kassast ja läbis turvaväravad kauba eest tasutama ning peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup tagastatud rikkumata kauplusele. Harju Maakohtu 18.02.2021 otsus tõendab, et T. Treialit karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on T. Treialit ka varem korduvalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, tal on 10 kehtivat kriminaalkaristust. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et T. Treial isikuna, kes on varem toime pannud varavastaseid süütegusid, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Süstemaatilisus eeldab seda, et tuvastatav on teatav seos, ühetaolisus isiku käitumises. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T. Treialit on süstemaatiliselt kriminaalkorras karistatud varguste eest, teda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ka väärteokorras. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud T. Treialil harjumuseks. Seega pani T. Treial toime võõra vallasasja äravõtmise katsed võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks T. Treiali poolt täidetav, sest mittetöötaval süüdistataval puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Kriminaalasja materjalide kohaselt on T. Treial korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohtu hinnangul ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Viimati karistati T. Treialit 18.02.2021.a. reaalse vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 16.08.2021.a. Süüdistatav on oma järjekindla õigusvastase käitumisega veenvalt tõestanud, et ükski tema mõjutamiseks kohaldatud vahend ei ole oodatud mõju avaldanud ja ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse kohaldamisel arvestab kohus veel varastatu väikest väärtust ning asjaolu, et kuriteod jäid katsestaadiumi. Kohus leiab, et T. Treialit võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus T. Treiali suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Karistusaja algust tuleb lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 23.08.2021.a. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu määratud kaitsjale. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd T. Treial nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 438 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. T. Treial ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul T. Treialil vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.