Obsah (5)

§ 221§ 132§ 173§ 174§ 162

2-15-3765 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-9036 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi A T hagi S Ta vastu sundtäitmis

§ 221alusel tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr.

xxx. II KOSTJA VASTUS

1. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Viru Maakohtu kohtuotsusega 22.01.2020 tsiviilasjas nr 2-19-19491 on hagejalt välja mõistetud kostja kasuks elatis alates 01.01.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja seadusliku esindaja pangakonto järgi on hageja maksnud elatist 2019 eest 540 eurot ja võlgnevus on 2700 eurot. Hageja tegi ka maksed märksõnaga „zene” ja see oli hageja võlgnevus kostja seaduslikule esindajale ühisvara jagamise eest. Hageja on maksnud osade kaupa hüvitist 2560 eurot. III KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 22.01.2020 otsus, millega hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud perioodil 01.01.2019-31.12.2019 elatis 270 eurot kuus (tsiviilasi nr 2-19-19491). Kohtuotsus jõustus 31.03.

1. Täitmisteatest tuleneb, et nõude sisuks on elatise võlgnevus perioodi 01.01.2019-30.11.2019 eest summas 2970 €.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineda muuhulgas väitele, et võlgnik on täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg-s 2 sätestatakse, et sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (RKTKo 2-16-17776 p 13).
3. Kohtu hinnagul tekkis hageja poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus juba tsiviilasja nr 2-19-19491 kohtumenetluse ajal, kuna hageja on sellele tuginenud ja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja tasus väidetavat elatist alates 2019 aasta 2/4 2-15-3765 jaanuarist kuni novembrini ning asjas tehti otsus 22.01.2020 ja see jõustus 31.03.
4. Hagejal oli menetluses nr. 2-19-19491 võimalik tugineda asjaolule, et ta on elatist maksnud ja kohus oleks saanud selles osas võtta seisukoha kohtulahendis, sh. oleks kohus saanud hageja taotlusel määrata otsuse täitmise korra selliselt, et otsuse täitmisel oleks tulnud arvesse võtta hageja poolt menetluse ajal tasutud elatist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väide, et ta on täitedokumendist tuleneva kohustuse täitnud, ei ole lubatav TMS § 221 lg 2 alusel ja juba seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
5. Hageja esitatud konto väljavõttest nähtub, et hageja on vaidlusalusel perioodil tasunud 2260 eurot, selgitusega naisele/abikaasale (zene). Järgnevad summad on aga tasutud selgitusega lapsele ja alimendid. Lapse ema on selgitanud, et maksed märksõnaga „zene” on tasutud hüvitiseks (2560 eurot) ühisvara jagamise eest. Kostja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on teinud makseid selgitusega naisele/abikaasale (zene) ka varem, so. 2018 detsembris summas 300 eurot. Kohus leiab, et kui hageja on selgelt eristanud makseid, mis on tehtud lapse seaduslikule esindajale ja elatist lastele, siis ei saa asuda seisukohale, et ülekanded mis on tehtud lapse seaduslikule esindajale oleks käsitletavad lapsele elatise maksmisena.
6. Samuti ei ühti hageja tehtud maksete suurus täitedokumendist tuleneva igakuise makse suurusega (2019 aastal 270 eurot kuus). Hageja on teinud makseid sellest erinevas suuruses ja maksed on erinevad ka kuude lõikes. Hageja väite osas, et ta müüs lapse emale sõiduauto turuhinnast odavalt, märgib kohus, et vanemate vahelised varalised tehingud lapse elatise nõuet ja vanema kohustust maksta elatist ei mõjuta, sh. ei saa lapse elatise nõuet välistada ega tasaarvestada. Lisaks ei ole hageja esitanud ka ühtegi tõendit sõiduauto müügi ning müügi- ja turuhinna osas, millest tulenevalt on väide sisutühi. Kohtuotsust tuleb täita selliselt nagu on kirjas otsuse resolutsioonis, mitte ainult siis, kui võlausaldaja esitab peretensiooni. Kokkuvõttes ei ole hageja teinud usutavaks, et ta on täitedokumendist tuleneva kohustuse täitnud ja ka sellel põhjusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi hind Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks (

§ 132lg 5).

Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot (

§ 132lg 1).

Seega on hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 3/4 2-15-3765 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4