Taotleja on märkinud üksnes, et seadus vabastab 3-21-2400 teda kui invaliidi tööst vanglas ja ta soovib õiguskaitset selleks, et teda ei piinataks ja ei alandataks vanglas. Esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, miks on taotleja suhtes esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine vajalik ning milline pöördumatu kahjulik tagajärg talle peaks saabuma, kui esialgse õiguskaitse abinõu jääb kohaldamata.
Kuna taotleja esialgse õiguskaitse taotlus ei vasta ülalkirjeldatud nõuetele, siis tuleb lähtuda
§-st 55, mis reguleerib avalduse puuduste kõrvaldamist.
lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
lg 2 ls 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.
) § 249 lg 1 lause 1 sätestab, et esialgset õiguskaitset võib kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema eelkõige esialgse õiguskaitse vajadus ehk raskete või pöördumatute tagajärgede saabumise oht põhivaidluse ajal. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud. Sellist vajadust ei nähtu käesolevas asjas ka kohtule. Kaebaja ei ole tasunud
lg-s 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg-s 6 nõutud riigilõivu ja tema esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamata. Tegemist on selliste puudustega, mis takistavad taotluse läbi vaatamist. 6. Seetõttu jätab halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse
(allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.