Plus Baltic OÜ 1 (rg-kood 12273105) 2 3 4 5 Kohtutäitur Pajuste Jaanika Swedbank AS (rg-kood 10060701) Aktiva Finants OÜ (rg-kood 10746479) K.K. Nõude summa (€) Jaotis % 3891,40 60,78 25,95 0,41 803,99 12,56 500,43 7,82 1180,18 18,43 Kontonumber / viitenumber XXX / XXX Saaja: PlusPlus Capital AS Selgitus: A.K, ik XXX XXX Saaja: Jaanika Pajuste Selgitus: A.K, ik XXX, XXX pankrotimenetlus XXX Selgitus: A.K, ik XXX, leping nr. XXX XXX / XXX Saaja: Julianus Inkasso OÜ Selgitus: A.K, ik XXX XXX Tsiviilasi nr 2-20-15413 Selgitus: A.K, ik XXX (ik XXX) Kokku: 6401,95 100,00 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei 2 Tsiviilasi nr 2-20-15413 arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohus kuulutas 14.12.
kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 0,32 eurot;
§-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist; 5.otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohus avaldas 27.09.
Haldur hindab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2009. aastat. Pankrotavaldusega koos esitas A.K. kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku (
lg 1 alusel) nimetamiseks ettepaneku tegemine oli 06.04.2021 nõuete kaitsmise koosoleku päevakorras (kohtule esitatud koos 06.06.2021 jaotusettepanekuga). Ükski võlausaldaja ei ole koosolekule ilmunud. A.K. avaldas soovi täita usaldusisiku kohustused ise. Haldur märgib täiendavalt, et vaatamata pankrotihalduri selgitustele ning sellele, et A.K. oli võimaldatud kasutada seadusega ettenähtud ulatuses Swedbank AS-s avatud kontole XXX laekuvad rahalised vahendid, laekusid A.K. sissetulekud (töövõimetoetus, vanemahüvitis ja peretoetused) pankrotimenetluse ajal A.K. XXX K.K. (ik XXX) kontole XXX. KOHTU SEISUKOHT 5 Tsiviilasi nr 2-20-15413 Pankrotimenetluse lõpetamine
p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Vladimir Kutšmeiga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning A.K. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod
lg 5,
tähenduses, vaid muu asjaolu.
pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud Vastavalt
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. 6 Tsiviilasi nr 2-20-15413 Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja
lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 7 h ning 20 min. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 500 eurot, millele lisandub käibemaks summas 100 eurot, kokku summas 600 eurot. Kohus leiab, et arvestades töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Vladimir Kutšmei taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 500 eurot, millele lisandub käibemaks summas 100 eurot, kokku summas 600 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitada võlgniku pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb - FIE Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 0,32 eurot. Kohus leiab, et käesoleva aruandega tuleb kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 0,32 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. A.K. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on avaldanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma
Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole A.K. kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada A.K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei ole esitanud. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 06.04.2021 A.K. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. 16.11.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt A.K. tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.
lg 4 järgi,
töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 15. novembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. 8 Tsiviilasi nr 2-20-15413 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.