(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 486 lg 1 alusel üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.10.2021 määrusega kohustas kohus avaldajat esitama kohtule oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. 28.10.2021 esitas avaldaja lepinguline esindaja kohtule avalduse kompromissi ja maksegraafiku kinnitamiseks, mis oli digitaalselt allkirjastatud avaldaja lepingulise esindaja ja võlgniku poolt. 01.11.2021 esitasid pooled kohtule täpsustatud kompromissi kinnitamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et menetlusosaliste kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.
lg 1 p 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi 2 kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et menetlusosaliste kompromissleping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Menetlusosalistevaheline kompromissleping on digitaalselt allkirjastatud avaldaja lepingulise esindaja ja võlgniku poolt. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on juhindudes
lg-st 4 lühendanud määruskaebuse esitamise õigust 3 päevani.
lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kokku leppinud, et võlgnik hüvitab avaldajale poole riigilõivust 51,89 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot ja õigusabikulud 378,02 eurot. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Avaldaja taotleb avalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 51,89 euro tagastamist.
lg 1 p 1 alusel taotleb avaldaja enam tasutud riigilõivu summas 16,43 euro tagastamist.
lg 1 p 1 kohaselt riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivuseaduse § 59 lg 6 järgi tasutakse avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Avaldaja on tasunud oma nõudelt riigilõivu 120,21 eurot. Avaldaja põhinõue on 2 283,99 eurot ja kõrvalnõue 1 175,23 eurot. Seega kolm
Täiendavalt tagastab kohus avaldajale
lg 1 p 2 alusel kompromissi sõlmimise tõttu pool riigilõivust, mida avaldaja pidi tasuma, so 51,89 eurot ehk pool 103,78 eurost. Kokku kuulub avaldajale seega tagastamisele riigilõiv summas 68,32 eurot, so 16,43+51,89. Vastavalt esitatud taotlusele tagastada riigilõiv Renovum OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX LHV Pangas selgitusega „Renovum OÜ hagi R. P. vastu“. (allkirjastatud digitaalselt) Kädi Sacik-Korn kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.