Obsah (6)

§ 238§ 126§ 175§ 180§ 313§ 306

1-21-5463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-5463 (21231601188) Kohtunik Mairi Hei

§ 238lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada Valentinas Gudalevicius süüdi Kar

S § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 1 1-21-5463 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Valentinas Gudaleviciusele lõplikuks karistuseks 10 kuud ja 20 päeva vangistust.

1. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 22.02.2021 otsusega nr 1-21-1085 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (177 tundi üldkasulikku tööd on 5 kuud ja 27 päeva), mõistes Valentinas Gudaleviciusele liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 17 päeva vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluva karistuse alguseks lugeda Valentinas Gudaleviciuse kahtlustatavana kinni pidamise aeg, s.o 11.06.
4. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
5. Asitõend – 1 CD plaat ja 1 DVD plaat, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

7.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Valentinas Gudaleviciuselt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 226,80 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 1102,80 eurot. 8.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuiselt 91,90 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700034042 ja selgitus „Valentinas Gudalevicius, kriminaalasi 1-21-5463, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 9. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile ning edastada Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse 2 1-21-5463 resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis menetluskulude vaidlustamise teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Valentinas Gudaleviciust süüdistatakse selles, et tema viibides 11.06.2021 kella 21.11 paiku avalikus kohas, s.o Tallinnas Kopli tänaval asuvas Sirbi trammipeatuses, kus viibisid ka kõrvalised isikud, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt/ ja korrakaitseseaduse §-s 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/ sellega, et tungis kallale Xle ning peksis teda rusikate ja jalaga vastu pead, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: ninaluude murd, vasakpoolsel peapiirkonnal muhk, vasakpoolsel kulmupiirkonnal marrastus, kriimustus kaelal (patsiendikaart nr xxxxxxx, fototabel, isiku läbivaatuse protokoll). Ühtlasi häiris Valentinas Gudalevicius oma tegevusega kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, kes teavitasid juhtunust Häirekeskust. Seega pani Valentinas Gudalevicius toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas
2. augustil 2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks lühimenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Valentinas Gudaleviciusele KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil
3. augustil 2021, Valentinas Gudalevicius tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ning kahetses toime pandud tegu. Prokurör taotles Valentinas Gudaleviciuse süüditunnistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 4 kuud, mida lühimenetluse sätete alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes karistueks 10 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 177 tundi ÜKT-d ja mis vastab 5 kuud ja 27 päeva vangistusele ning mõista isikule liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks palus prokurör lugeda
4. juuni 2021, mil isik kinni peeti, samuti palus süüdistatavalt menetluskulud välja mõista. 3 1-21-5463 Valentinas Gudaleviciuse kaitsja Indrek Västrik selgitas, et kuivõrd isik tunnistab end süüdi ja kahetseb, siis mõista leebem karistus kui taotles prokurör. Menetluskulude tasumise palus kaitsja määrata 12 kuu jooksul. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 11.06.2021 kella 21.11 paiku avalikus kohas, s.o Tallinnas Kopli tänaval asuvas Sirbi trammipeatuses süüdistatava poolt Xi rusikatega peksmine ja jalaga vastu pead löömine kõrvaliste isikute juuresolekul on tõendatud tunnistajate ütlustega, videosalvestusega, süüdistatava süü tunnistamisega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. KarS § 263 lg 1 p 1 kohaselt on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega tuvastab kohus kõigepealt, kas tegemist oli avaliku kohaga, kas rikuti käitumise üldnõudeid ja kas see pandi toime vägivallaga. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus leiab, et kuna sündmus leidis aset Tallinnas Kopli tänaval asuvas Sirbi trammipeatuses, s.o keset linna, siis on tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse § 54 mõttes. Avalikus kohas käitumise üldnõuded tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 ja p-st 2, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kannatanu Xi antud ütluste (tl 3-5) kohaselt ei mäleta tema midagi. Oli joonud mitu päeva järjest ja siis toodi ta haiglasse. Ei mäleta, mis juhtus ja kellega jõi. Valentinas Gudaleviciust ei tunne. Tunnistaja Yi kaugülekuulamise protokolli (tl 23-27) kohaselt nägi ta 11.06.2021 õhtul Sirbi trammipeatuses kahtlast seltskonda ja kuidas kaks meest kaklesid. Üks lõi teisele rusikaga näkku ja kannatanu kukkus trammiteele. Ninast jooksis verd päris tugevalt ja see mees enam püsti ei tõusnud. Lööjal oli kannatanust täiesti ükskõik ja ta seisis seal peatuses rahulikult edasi. Lisab, et tema rahu oli oluliselt rikutud, appi ei julgenud minna, aga helistas politseisse. Tunnistaja Z ülekuulamise protokolli (tl 28-30) kohaselt nägi ta 11.06.2021 Sirbi trammipeatuses, kuidas kaks meest kaklesid ja kukkusid trammiteele. Siis lähenes tramm ja mehed tulid trammiteelt ära. Pärast kaklus jätkus ja kiilakas mees lõi teist meest käte ja jalgadega, nii et kannatanu enam trammiteelt püsti ei tõusnud. Helistas kohe politseisse, sest kartis, et kui mees uuesti püsti tõuseb, saab jälle peksa. Tema rahu oli sellest kõigest oluliselt häiritud. 4 1-21-5463 Tunnistaja W ülekuulamise protokolli (tl 33-34) kohaselt sõitis ta 11.06.2021 trammiga Sirbi peatusest mööda ja nägi, kuidas üks mees lamab trammiteel ja teine, kiilakas mees on selle mehe peal. Siis läks see kiilakas mees tagasi trammipeatusesse ja ta sai aru, et ta oli seda lamavat meest peksnud. Helistas kohe politseisse, olukord tundus talle ohtlik. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 35-37) kohaselt tundis ta ära Valentinas Gudaleviciuse kui teo toimepanija. Eeltoodud tunnistajate ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 20-22), kust nähtuvad CD-plaadil olevad 3 hädaabinumbrile 112 laekunud kõnesalvestust. Kell 21.11 on naisterahvas helistanud ja teatanud, et Sirbi kohviku juures trammipeatuses kaklevad 2 meest, üks on trammiteel pikali. Nende kõrval on veel 5 meest, kes lihtsalt vaatavad. Kell 21.11 on helistanud ka Z ja palunud abi, kuna Sirbi trammipeatuses kaklevad 2 meest. Kõrval on veel 3 meest. Kell 21.12 on tehtud veel üks kõne naisterahva poolt, kes trammiga mööda sõitis, et anda teada, et Sirbi trammipeatuses peksab üks mees teist, see on verine ja lamab trammiteel. 23.08.2021 toimunud kohtuistungil taotles süüdistatav Valentinas Gudalevicius enda küsitlemist (tl 127-130). Ütluste kohaselt tundis ta Xi umbes paar kuud. 11.06.2021 palus kannatanu tal tuua toitu ja alkoholi, mida ta ka tegi. Said kokku kusagil 10:30 ajal Balti Jaama juures pargis. Seal tarbisid koos alkoholi. Umbes 12 paiku ta „lülitus välja“ ja toibus umbes kella 16 paiku või hiljem seal samas pargis. Kannatanut sel hetkel seal enam polnud. Ta avastas, et tal polnud enam telefoni ega raha, mida oli u 60 eurot. Mingi hetk, võis olla ka kella 21 paiku, läks ta Sirbi peatusesse, kuna teadis, et kannatanu on seal. Sirbi peatuses andis kannatanu talle tema telefoni, kuna see oli maha kukkunud ja ta võttis selle üles, kuid raha kohta ütles kannatanu, et V. Gudalevicius oli andnud raha mingitele noorukitele, et need talle alkoholi ostaks. Ta ei jäänud seda uskuma ja siis tekkiski neil konflikt, mille käigus ta lõi kannatanut mitu korda. Tunnistab, et lõi kannatanut rohkem kui korra. Nägi, et kannatanu jäi trammiteele liikumatult lebama, aga tema ei teinud midagi. Seisis lihtsalt trammipeatuses edasi, kuni politsei tuli. Märkas ka, et läheduses on teisi isikuid ja sai aru, et kaklemine võis neid häirida. Kahetseb väga tehtut ja peab kannatanut oma sõbraks. Lisaks eeltoodud tõenditele viitab kohus ka asitõendi vaatlusprotokollile koos fototabeliga (tl 16-19), kus vaatlusobjektiks on DVD-plaadil olev turvakaamera videosalvestis. Sellelt nähtub, et 11.06.2021 kell 21.09 on Sirbi peatuses isikute hulgas 2 meest. Esimesel mehel on seljas must särk, jalas sinised teksad ja peas nokamüts. Teisel mehel on seljas must jope ja mustad püksid. Mehed tuigerdavad ja on kättpidi koos. Mees nr 1 lükkab meest nr 2 trammiteele, kes kukub maha. Siis mees nr 2 tõuseb püsti ja taganeb mehe nr 1 ees. Mees nr 1 võtab mehel nr 2 kätest kinni ja nad kukuvad mõlemad maha. Siis mees nr 1 istub lamava mees nr 2 peale ja peksab teda vähemalt 6 korda rusikaga pähe ja läheb ootepaviljoni tagasi. Ka mees nr 2 tõuseb ja kähmlus jätkub. Kell 21.11 on mees nr 2 jälle selili trammiteel ja mees nr 2 lööb teda jalaga pähe, mille tagajärjel jääb mees nr 2 trammiteele liikumatult lebama. Seejärel lähenevad võõrad inimesed lamava mehe juurde, kuid mees ei reageeri. Kell 21.17 saabub politsei. Mees nr 1 aga seisab ootepaviljonis edasi. Tunnistajate ja süüdistatava ütlustega ning videosalvestusega on tõendamist leidnud, et V. Gudaleviciuse peksis kannatanut rusikate ja jalaga vastu pead. Samuti nähtub see asjaolust, et kohale kutsuti politsei, kes isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (tl 38-40) pidas sündmuskohal kahtlustatavana kinni V. Gudaleviciuse. Kannatanul esinenud vigastusi on 5 1-21-5463 vaadeldud isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga (tl 8-14), nendeks on ninaluude murd, vasakpoolsel peapiirkonnal muhk, vasakpoolsel kulmupiirkonnal marrastus, kriimustus kaelal. Kannatanu vigastused on tuvastatud ka traumapunktis, kus koostatud patsiendikaardist (tl 6-7) nähtub, et kannatanul on ninaluude murd, vasakul kulmul 1,5cm pikkune haav. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni KarS § 120-121 vastav süütegu. Antud juhul on tõendamist leidnud, et süüdistatav peksis kannatanut rusikate ja jalaga vastu pead. Kohus selgitab siinkohal ka seda, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu ise ei mäleta sündmusest midagi. Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtuvad kannatanul esinenud vigastused: ninaluude murd, vasakpoolsel peapiirkonnal muhk, vasakpoolsel kulmupiirkonnal marrastus, kriimustus kaelal. Kohtul puudub alus kannatanu poolt valu tundmises kahelda, kuna vigastusi vaadates tundub see reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi ning valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavate käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et süüdistatava poolt toime pandud vägivallategu häiris neid, seega häiriti samaaegselt sündmuskohal viibinud isikute avalikku õigusrahu ja turvatunnet. Eeltooduga on KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivne koosseis täidetud, s.o avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, videosalvestusest, tunnistajate ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut lüüa ja nii ka läks, st süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Edasi nähtub, et selle teo tagajärjel tekkisid kannatanul tervisekahjustused. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistatava oli tahtlus ka KarS § 121 lg 1 kirjeldatud tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiksid kannatanul tervisekahjustused. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et sellise teo (käte ja jalgadega pähe peksmise) tulemusena saab kannatanu kindlasti haiget ja võivad tekkida ka pea haavad. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o süüdistatav seisis peatuses edasi ilma kannatanu kahjustuste vastu mingitki huvi tundmata. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes 6 1-21-5463 vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Samuti teadis süüdistatav, et tegemist on avaliku kohaga ning et tema selline tegevus võib häirida ka kõrvalisi isikuid. Ka kohtuistungil andis V. Gudalevicius ütlusi, et lisaks temale ja kannatanule oli seal veel inimesi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusetult toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega tervisekahjustusi. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Valentinas Gudalevicius toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri väljavõtte (tl 68-70) kohaselt süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 3 korral ja süüdistatav on varemgi toime pannud vägivalla kuritegusid (KarS § 121 lg 1, § 263 lg 1 p 1). Karistuseks on varasemalt mõistetud ka reaalne vangistus. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud seetõttu, et uue samalaadse süüteo toimepanemine ei saa hakata isiku olukorda kergendama kergamaliigilise karistuse mõistmisega olukorras kus ka raskemaliigiline karistus ei ole oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatava poolt toime pandud vägivallategu oli suhteliselt intensiivne, süüdistatav lõi mitmeid kordi kannatanut nii rusikate kui jalaga ja jättis siis liikumatult trammiteele lebama. Kannatanu vigastused olid ninaluude murd, vasakpoolsel peapiirkonnal muhk, vasakpoolsel kulmupiirkonnal marrastus, kriimustus kaelal. Samas kannatanul mingeid rahalisi pretensioone süüdistatava vastu ei ole, mistõttu ei ole ta esitanud ka tsiviilhagi. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, kahetses toimepandut ning soovis kannatanult ka vabandust paluda, 7 1-21-5463 mistõttu kohtul puudub alus kahelda süüdistatava avaldatud kahetsuse siiruses. Seega on tuvastatav ka kergendava asjaolu esinemine. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades eeltoodut on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Valentinas Gudaleviciusele lõplikuks karistuseks 10 kuud ja 20 päeva vangistust. Harju Maakohtu 22.02.2021 otsusega nr 1-20-6504 (tl 74-78) on süüdistatav KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõistetud ja liitkaristuseks mõistetud 10 kuud ja 23 päeva vangistust (kandmisele kuulus 8 kuud ja 8 päeva), mis asendati 248 ÜKT tunniga tähtajaga 23.02.

1. KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. 16.06.2021 seisuga on isikul sooritamata 177 tundi üldkasulikku tööd (tl 63-67). Seega KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistusele eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 22.02.2021 otsusega nr 1-21-1085 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (177 tundi üldkasulikku tööd on 5 kuud ja 27 päeva), mõistes Valentinas Gudaleviciusele liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda Valentinas Gudaleviciuse kahtlustatavana kinni pidamise aeg, s.o 11.06.
2. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 226,80 eurot ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, s.o 876 eurot. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID 8 1-21-5463

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. 1 CD plaat ja 1 DVD-plaat, mis asuvad toimiku juures, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 9