Obsah (9)

§ 163§ 162§ 168§ 65§ 165§ 171§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-10229 Tsiviilasi

) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 28.10.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Lõpparuandest nähtuvalt oli võlgniku ainsaks varaks võlgniku pankrotiperioodi töötasu kogusummas 2954 eurot, mis laekus 2021. aasta augusti-, septembri- ja oktoobrikuus. Aruande kohaselt ei saanud 2954 euro suurusest summast pankrotivarasse arvata 1752 eurot (3 x 584), kuivõrd vastav summa oli mittearestitav. Aruandest nähtuvalt on pankrotihaldur arvanud pankrotivarasse 1202 eurot, millest 480 eurot makstakse välja pankrotihalduri tasuks ning 722 eurot võlausaldajate nõuete katteks. Muu vara, mida saaks arvata pankrotivarasse, puudub. Lisaks puuduvad ka tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused ning pankrotihaldurile pole teada teisi pankrotivara tekkimise allikaid. Lõpparuande kohaselt olid võlgniku maksejõuetuse põhjused välja kujunenud juba varasemalt, so kui tsiviilasjas nr 2-16-2045 kuulutati 22.06.2016 esimest korda välja K. M. pankrot ning 06.03.2017 lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemisega. Aruandest nähtuvalt pidi 06.03.2017 algatatud kohustustest vabastamise menetluses võlgnik ise täitma usaldusisiku kohustusi, kuid kuivõrd võlgnik jättis usaldusisiku aruanded esitamata, lõpetati 2 30.08.2018 võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kooskõlas pankrotihalduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata töötundide alusel 480 eurot 8 töötunni eest tunnitasuga 60 eurot. Kohus nõustub halduri tasu suurusega. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotihalduri tasu osas vastuväiteid esitatud ei ole. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 480 eurot K. M. (pankrotis) pankrotivara arvelt OÜ Pankrotivara kasuks. Tulenevalt eeltoodust kuulub K. M. (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Andres Tootsmani K. M. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kohus leiab, et tuleb algatada K. M. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni

§ 171lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata.

K. M. (pankrotis) esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 28.06.2021 koos pankrotiavaldusega.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgnik on palunud määrata usaldusisikuks L. J., kes on andnud vastavasisulise nõusoleku. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi ega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. Kohus määrab võlgniku usaldusisiku kohustusi täitma L. J.. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

1. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 3
2. mitte varjata saadud tulusid ning vara;
3. anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 584 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 416 eurost (1 000-584) 25% (104 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (312 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 688 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 312 eurot. Selgitused usaldusisikule (

§ 172lg 2, 173 lg 3-6): 1.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

1. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132).
3. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
4. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt 15.05.2024.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 173

nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4