MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2649 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja –
) § 4 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine
-s sätestatud alustel ja korras.
§ 4
lg 2 sätestab, et riigi õigusabi antakse käesoleva seaduse alusel füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses, kui
- peatükis ei ole ette nähtud teisiti.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Riigi õigusabi taotlus on esitatud seoses toidu hügieeninõuete rikkumisega ja määrdunud nõudega Tallinna Vanglas. Taotleja on asjast tuleneva võimaliku kasuna välja toonud rahalise kahjuhüvitise saamise. Kohus on välja selgitanud, et taotleja esitas 25.10.2021 ja 09.11.2021 pöördumised Tallinna Vanglale. Taotleja on 25.10.2021 pöördumises juhtinud tähelepanu toitlustamisega seotud probleemidele ja nõuab oma inimväärikuse tagamist, katkiste toidunõude väljavahetamist ning toidu hügieeninõuete täitmist. Tallinna Vangla on pöördumisele vastanud 04.11.2021 vastusega märgukirjale. Taotleja 09.11.2021 esitatud pöördumine täiendava vastuse saamiseks on menetlemisel. Taotleja on 03.11.2021 esitanud pöördumise ka Justiitsministeeriumile, mis edastati 10.11.2021 vastamiseks samale ametnikule, kes koostas Tallinna Vangla nimel 04.11.2021 vastuse (Viru Vangla haldusosakonna osakonnajuhataja Risto Lindeberg). Kui taotleja eesmärk on kohtu kaudu saada Tallinna Vangla kahjuhüvitist või kohustada Tallinna Vanglat midagi tegema, peab ta eelnevalt läbima Tallinna Vanglas sama nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 1¹ lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei ole teinud taotleja pöördumiste osas vaideotsust ning registreeritud pole ka ühtegi taotleja esitatud vaiet. Samuti pole taotleja nõudnud Tallinna Vanglalt kahjuhüvitist seoses toiduhügieeni nõuete rikkumisega ega toidunõude seisukorraga. Kuna kaebusega kohtusse pöördumine poleks praeguse seisuga lubatav, tõlgendab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et taotleja soovitud riigi õigusabi liik on isiku esindamine haldusmenetluses ehk kohustuslikus kohtueelses menetluses (
§ 4lg 3 p 6).
7.
§ 7
lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on esitanud 25.10.2021, 03.11.2021 ja 09.11.2021 pöördumised, kus ta on arusaadavalt selgitanud, milles tema probleem seisneb. Kohus ei näe põhjust, miks taotleja peaks vajama riigi õigusabi selleks, et läbida Tallinna Vanglas kohustuslik kohtueelne menetlus. Tallinna Vangla ei ole 04.11.2021 vastuses nr 5-18/21/27376-3 eraldi selgitanud, kuidas seda vaidlustada saab, kuid taotleja on sellele vaatamata esitanud 09.11.2021 pöördumise täiendava vastuse saamiseks, mida Tallinna Vangla praegu menetleb. Algselt Justiitsministeeriumile esitatud 03.11.2021 pöördumine on 10.11.2021 edastatud vastamiseks Viru Vangla haldusosakonna ametnikule. Kui taotleja ei saa oma pöördumistele vastust või saab vastuse, mis teda ei rahulda, saab ta Tallinna Vanglale esitada vaide. Kui taotleja leiab, et temale on tekitatud Tallinna Vangla tegevusega kahju, saab ta esitada Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse riigivastutuse seaduse § 17 kohaselt. Vaide või kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Kohtupraktikas on kinnipeetavaid reeglina peetud võimeliseks ise oma õigusi kaitsma. 8. Ka pärast kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist saab taotleja esitada kaebuse ilma advokaadist esindajata, sest halduskohtumenetluse põhimõtete kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab 2
(3)menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 4-5). 9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejale riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud ja jätab
§ 7lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 3
(3)