Obsah (11)

§ 113§ 164§ 170§ 402§ 52§ 404§ 410§ 416§ 4034§ 94§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-129831 Tsiviilasi Osaühing

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Menetluskulud jätta 24% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda ning 76% ulatuses S. A. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
2. Osaühing Aktiva Finants esitas 12.08.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 08.10.2020 hagi S. A. vastu. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 3010 euro, intressi 299,99 eurot, viivist 762,04 eurot, lepingutasu 105,35 eurot ning sissenõudmiskulu 50 eurot.
3. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt S. A. ja B OÜ sõlmisid 11.11.2019 laenulepingu nr xxxx. Laenulepingu alusel sai S. A. laenu 3010 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena maksegraafiku alusel perioodil 11.12.2019-31.10.
4. Kostja ei tasunud ühtegi osamakset. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 41% aastas, mida kostja pidi maksma maksegraafiku alusel. Kostja ei ole intressi maksnud alates esimesest osamaksest 11.12.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud kolmanda osamakseni 09.02.
6. Laenulepingus leppisid pooled kokku lepingutasus 105,35 eurot, mida kostja tasunud ei ole.
7. Hageja nõuab viivist põhivõlalt summas 3010 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates 25.02.2020 kuni hagi esitamiseni 08.10.2020 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 41%.
8. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid. Laenuandja ja hageja saatsid kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot on kujunenud järgmiselt:
9. tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Samuti nõuab hageja makseviivitusega tekkinud muid kulusid summas 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
10. B OÜ loovutas 17.04.2020 nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja vastuväited
11. S. A. vaidles hageja nõudele vastu. Hageja nõue ei ole tõendatud. Puudub kostja allkirjaga tahteavaldus laenulepingu sõlmimiseks ning laenusumma ülekandmist ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et B OÜ andis kostjale laenu 3010 eurot 24 kuuks krediidi kulukuse määraga 56,42%. Kostja palub jätta hagi viivise nõude osas rahuldamata, sest B OÜ ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja krediidivõimelisust ei ole välja selgitatud, tõendeid selle kohta ei ole kohtule esitatud. Kohtuotsuse põhjendused
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. 2 9.

§ 164

lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohus tuvastab, et 17.04.2020 teatisega (dtl 56) on B OÜ kostjale teatanud laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Seega on B OÜ nõue kostja vastu loovutatud hagejale. 10. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt sõlmisid S. A. ja B OÜ tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 tähenduses (dtl 33-54).

§ 402

lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja väitel ei ole ta (digitaalselt) allkirjastanud tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Seega ei ole ta lepingut sõlminud laenulepingus esitatud tingimustel. 11. Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid S. A. ja B OÜ tarbijakrediidilepingu sidevahendi abil (arvutis)

§ 52

lg 1 tähenduses.

§ 52

lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. Kostja esitas laenutaotluse elektrooniliselt B OÜ kodulehel xxxx. Hageja selgituste kohaselt laenulepingu sõlmimiseks tuli kostjal end registreerida laenuandja koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega, need kinnitama, peale mida tekkis võimalus esitada laenutaotlus. 12. Kohtule esitatud B OÜ poolt väljastatud andmete kohaselt kostja registreeris konto 15.01.2014 ning on sellest ajast võtnud laenu korduvalt (vähemalt 20 korral) (tl 176-182). Viimase laenutaotluse esitas kostja 11.11.2019 ning selle alusel sai ta laenu 3010 eurot (dtl 175). Enne laenulepingu sõlmimist sai kostja tutvuda laenulepingu tingimustega (dtl 133). 13.

§ 404

lg 1 ls 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 410

lg 1 ls 1 kohaselt

§ 404

lg-s 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Eeltoodust johtuvalt saab esitatud asjaoludest üheselt järeldada, et laenusumma ülekandmisele eelnes sidevahendi abil laenulepingu sõlmimine ning millele omakorda eelnes sidevahendi kaudu kostja tahteavalduse esitamine laenulepingu sõlmimiseks. Laenusumma ülekandmist tõendab väljavõte laenu väljamakse kohta (dtl 57) ja AS Xxxx maksekorraldus (dtl 236), milledelt nähtub, et B OÜ kandis S. A.le kogu laenusumma üle 11.11.2019, s.o lepingu sõlmimise päeval. Seega ei nõustu kohus kosja vastuväitega, et laenulepingut ta ei sõlminud ning laenusummat ei ole talle üle kantud. 14. Hageja teatas 10.02.2020 laenulepingu ülesütlemisest alates 25.02.2020, kuna kostja rikkus korduvalt lepingujärgseid kohustusi (dtl 55). Laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel pidi kostja esimese osamakse tasuma hiljemalt 11.12.2019 (dtl 34). Kostja oli jätnud 3 tasumata kolm järjestikust osamakset. Vastupidist kostja tõendanud ei ole.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

§ 416

lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Lepingu ülesütlemise teatisest nähtub, et B OÜ andis kostjale võimaluse ja tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks või muu kokkuleppe saavutamiseks. Kohtu hinnangul vastab tarbijakrediidilepingu ülesütlemine

§ 416lg-dele 1 ja 2.

Laenulepingu ülesütlemise kehtivust kostja ei ole ka vaidlustanud.

1. Kohtule esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et laenuleping oleks tühine või tühistatud või et laenulepingu ülesütlemine ei kehtiks. Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et laenuleping ja selle ülesütlemine kehtivad.
2. Kostja esitatud asjaoludel rikkus hageja temaga laenulepingut sõlmides kohustust selgitada välja kostja krediidivõimelisus.

§ 4034

lg 1 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise regulatsiooni eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija sõlmib lepingu, mis ei vasta tema krediidivõimele ning mida ta seega tegelikkuses täita ei suuda. Kuna tarbijakrediidilepingu mittekohase täitmisega kaasnevad tarbijale tõsised majanduslikud tagajärjed, kõige äärmuslikumal juhul võib tarbija täitemenetluse tulemusel kaotada oma eluaseme. Eesmärk on vältida ülelaenamist ning sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi tarbijale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, mh ainult krediidivõimeliste tarbijatega tarbijakrediidilepingute sõlmimine on kasulik ka krediidiandjale, kuna ka krediidiandja huvides peaks olema sõlmida lepinguid selliste tarbijatega, kes oma kohustusi kohaselt täita suudavad. Sel viisil on krediidiandjal võimalik maandada lepingu mittekohasest täitmisest tuleneva kahju tekkimise riski.1 17.

§ 4034

lg 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Täpsemalt sätestab tarbija krediidivõime kontrollile ettenähtavad nõuded krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49.

§ 4034

lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena 1 Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 152 SE, seletuskiri 4 veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja (

§ 4034lg 13).

1. Hageja esitas krediidianalüüsi aluseks olevad andmed (dtl 268) ning selgitas, et kostja edastas B OÜ-le andmed, mille põhjal luges B OÜ kostja laenuvõimeliseks ning samuti kontrollis B OÜ laenuvõimelisuse hindamisel avalikke andmebaase. Hageja esitatud krediidianalüüsist nähtub, et kostja netosissetulek on pärast kohustuste mahaarvamist vähemalt 857 eurot (dtl 268). Andmebaaside kontrollimist hageja ei tõendanud. Seejuures pidi hageja KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollima kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Lisaks kohus tuvastas, et kostja esitas B OÜ-le taotluse 11.11.2019 kell 17:32:14 ning see kinnitati samal ajal (dtl 268). Maksekorralduselt nähtub, et B OÜ kandis kostjale laenusumma üle 11.11.2019 kell 17:33:57 (dtl 236). Eeltoodu tähendab, et B OÜ hindas kostja võimalusi krediidisumma tagasimaksmiseks ja tema krediidivõimelisust alla kahe minuti. Ainuüksi kohtule esitatud tõendite analüüsile kulus kohtul üle kahe minuti. Lisaks kontrollis hageja väidetavalt ca 1,5 minuti jooksul 20 varasemalt sõlmitud krediidilepingute finantsdistsipliini ja avalikke andmebaase. Hageja sellekohased väited ei ole usutavad.
2. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu ilmselgelt piisav KAVS § 49 korras krediidivõime hindamiseks. Hageja oleks pidanud minimaalselt nõudma kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja krediidivõimet. Hageja ei ole seega tõendanud, et ta oleks üldse enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist kostja krediidivõimet kontrollinud, mistõttu saab teha järelduse, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 järgi see, et laenulepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Kuna kostja ei ole tasunud ühtegi osamakset, on leping üles öeldud õiguspäraselt. 26.06.2021 kohtukirjas kohustas kohus hagejat esitama lepingujärgsete tagasimaksete arvestuse, arvestades üksnes seadusjärgset intressimäära (võlaõigusseaduse § 403⁴ lg 7 kolmas lause). Hageja ei esitanud kohtule uut tagasimaksete arvestust. Seega lähtub kohus sellest, et kostja kohustuseks oli tasuda üksnes lepingujärgne põhivõlg ja seadusjärgne intressimäär. 20. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja põhinõude 3010 eurot ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohus rahuldab hageja intressinõude osaliselt ning

§ 4034

lg 7 alusel lähtub

§-s 94 sätestatud intressimäärast 8% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 57,65 eurot2. Kohus jätab

§ 4034lg 7 ls 2 alusel rahuldamata lepingutasu nõude 105,35 eurot.

21. Kuna hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

4034 lg 7 kohaselt loetakse lepingujärgseks intressimääraks

§ 94

järgne määr, saab hageja nõuda kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25.02.2020 kuni hagi 2 Osamakse nr Osamakse tähtaeg Laenu põhiosa osamakse laenujääk Päevi Intress 1 11.12.2019 82,95 3010 30 19,79 2 10.01.2020 85,79 2927,05 30 19,23 3 09.02.2020 88,73 2841,26 30 18,63 5 esitamiseni 07.10.2020, s.o 226 päeva eest 148,69 eurot (viivisesumma päevas 0,657923 eurot) .

1. Kohus rahuldab osaliselt hageja tuleviku viivisenõude ja mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise alates hagi esitamisest (08.10.2020) kuni kohtuotsuse tegemiseni (29.10.2021) 387 päeva eest 255, 16 eurot (viivisisesumma päevas 0,659726.)
2. Kohus rahuldab hageja tuleviku viivisenõude ja mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (3010 eurolt) alates otsuse tegemisest (30.10.2021)

§ 113

lg 1 ls-s 2 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 24. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 50 eurot pärast lepingu lõppemist (24.02.2020). Hageja sissenõudekulu koosneb kolme tasulise kirja saatmisest (25 + 5 + 5) ning makseviivitusega tekkinud muudest kuludest 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). 25.

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 26. Hageja esitas tõendina kuvatõmmise kostjale saadetud esimesest tasuta kirjast, mille kohaselt saadeti kostjale 02.03.2020 tekstisõnum laenutähtaja ületamise kohta (dtl 58). B OÜ saatis kostjale 18.12.2019, 17.01.2020, 16.02.2020, 26.02.2020 ja 05.03.2020 korduvad võlgnevuse teated (dtl 59-67). Esmalt märgib kohus, et 18.12.2019, 17.01.2020 ja 16.02.2020 teated on saadetud enne lepingu lõppemist. Hageja ei ole nõudnud hüvitist lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudekulusid (

§ 1132lg 1).

B OÜ 26.02.2020 ja 05.03.2020 kirjad olid saadetud enne tasuta kirja (02.03.2020). Isegi kui lugeda 26.02.2020 saadetud kirja esimeseks tasuta kirjaks, siis teise ja kolmanda kirja vahele ei jää seitset päeva.

§ 1132

lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Seega ei ole täidetud

§ 1132lg-des 2 ja 3 sätestatud tingimused.

Kohu jätab rahuldamata hageja sissenõudekulu hüvitamise nõude 35 euro ulatuses.

1. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõuet hüvitada makseviivitusega tekkinud muud kulud 15 euro ulatuses. Kohus rahuldab selles osas hagi.
2. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 3100 eurot, intressi 57,65 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga (29.10.2021) sissenõutavaks muutunud viivised summas 403,85 eurot (148,69+255,16), sissenõudmisekulude hüvitise 15 eurot ja viivised põhinõudelt 3010 eurot alates 30.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud 29. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, 6 kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on rahuldanud hagi 76% ulatuses ja seetõttu jätab kohus menetluskulud 76 % ulatuses kostja kanda ja 24% ulatuses hageja kanda. 30. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 7