Obsah (9)

§ 210§ 37§ 35§ 211§ 24§ 25§ 28§ 29§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-6580 Tsiviilasi T. K. hagi K. A.

) § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01.07.2010 omandatud ühisvara koosseisu määramisele enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus (

1995), pärast seda omandatud ühisvara koosseisu määramisele aga

(

§ 210lg 1).

Ühisvara koosseis määratakse

§ 37

lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga ja

§ 35p 3 aluse lõppeb varaühisus abielu lahutamisega, s.o antud juhul 09.03.2015.

Kuna ühisvara jagamise hagi esitati pärast

-i jõustumist 01.07.2010, kohaldub ühisvara jagamisele

§ 211

lg 1 järgi

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 16). 22.

§ 37

lg 1 kohaselt jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel ning sama paragrahvi 4. lõike kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Poolte ühisvara on jagamata.

§ 37

lg 2 sätestab, et kuni ühisvara jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes

§-des 28-36 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid.

1. Vaidlus ei saa olla selles, et hageja ja kostja ühisvaraks on järgmised kinnistud: - Kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa number xxxx). Kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa number xxxx). Kinnisasi asukohaga xxxx (registriosa number xxxx).
2. Eelmärgitud kinnistute ühisvarasse kuulumise tuvastas varasemalt Harju Maakohus 09.04.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr xxxx (09.04.2020 kohtuotsus jõustus 17.05.2021).
3. Kostja väidab, et 14.10.2014 sõlmitud abieluvaralepingu muutmine, mille p-s 3.1 lepiti kokku, et Xxxx kinnistud kuuluvad jälle poolte ühisvara hulka oli T. K.'i poolt pettusega tehtud. Kohus tuvastas, et Harju Maakohus on 09.04.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr xxxx kontrollinud, kas 14.10.2014 sõlmitud abieluvaralepingu muutmise leping võib olla tühine heade kommetega vastuolu tõttu või leping on kehtivalt tühistatud. Kohus jõudis järeldusele, et 14.10.2014 sõlmitud abieluvaralepingu muutmise leping ei ole tühine ega ole kehtivalt tühistatud. Seega 14.10.2014 sõlmitud abieluvaralepingu muutmise leping on kehtiv ja kinnistud kuuluvad poolte ühisvarasse.
4. Kuna kinnistud kuuluvad kehtiva lepingu alusel poolte ühisvarasse, siis on poolte vahel varaühisus kui seadusjärgne ühisvararežiim (

§ 24lg 2, § 25, § 210 lg 1, § 211 lg 1).

Varaühisuse puhul lähevad varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused

§ 25järgi abikaasade ühisomandisse (ühisvara).

1. 14.10.2014 lepingu p-s 4.2 leppisid hageja ja kostja kokku, et abielu lahutamise korral müüvad pooled ühiselt ühisvaraks olevad Xxxx asuvad kinnistud ning ka muude ühisvaraks olevate kinnistud kuue kuu jooksul arvates lahutuse vormistamisest. Müügisummast tagastatakse müüdavale kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud kohustused ning samuti müügiga seotud kulud (näiteks maakleri vahendustasu, notarikulu jne) ning ülejäänud müügist saadud rahasumma jagatakse abikaasade vahel.
2. Alates abieluliste suhete purunemisest
3. aasta novembris kuni
4. a aprillini ei teinud kostja hagejale takistusi ühisvaras olevate kinnistute valdamisel ja kasutamisel. 6 Peale abielulahutamist muutus kostja käitumine kinnistute valdamisel ja kasutamisel hageja kahjuks. Hageja poolt on jälgitavalt põhjendatud ja tõendatud, et kostja on pärast abielu lahutamist võtnud Xxxx ning Xxxx kinnistud enda valdusesse ning on süstemaatiliselt takistanud hagejal vallata ja kasutada kinnistuid. Allpool välja toodud e-kirjavahetus kinnitab, et rikkumine oli kestev:
5. Kostja edastas 27.04.2015 hagejale e-kirja (tlk 36), milles teatas, et T., ma mõtlesin seda tõsiselt, ilma minu nõusolekuta ei luba ma kedagi ei oma xxxx ega xxxx valdusesse. See asi peab ära lõppema, et Sa suvaliselt sisse jalutad. Mul võib olla pooleli mingi oluline meditatsioon või seanss kliendiga - mina ei tule Sind ju xxxx häirima. Eriti keelan ma oma valduses käimise ilma minu juuresolekuta. T., kumbki nendest majadest ei ole enam Sinu kodu ega Sinu valdus - need on minu elukohad. Selliselt keelas kostja 27.04.2015 hagejal kostja valduses olnud Xxxx ning Xxxx kinnistute kasutamise ning kinnistutel viibimise.
6. Kostja edastas 27.07.2015 hagejale e-kirja (tlk 37), milles teavitas jälle hagejat, et hagejal on keelatud viibida ja kasutada kostja valduses olevaid Xxxx ning Xxxx kinnistuid. Selliselt keelas kostja 27.07.2015 teist korda hagejal kostja valduses olnud Xxxx ning Xxxx kinnistute kasutamise ning kinnistutel viibimise.
7. Kostja edastas 27.07.2015 hagejale e-kirja (tlk 38), milles teavitas, et poolte ühisvara müüki vastavalt 14.10.2014 abieluvaralepingu muutmise lepingu p-le 4.2 ei toimu enne, kui on saavutatud kostja ja hageja vahel kokkulepe ühisvara OÜ C valduses 07.11.2015 seisuga olnud varade jagamises ja eelpoolmainitud osaühingu varade ekspluateerimisest saadud tulu jagamises. Selliselt teavitas kostja hagejat asjaolust, et kavatseb tahtlikult rikkuda poolte vahel 14.10.2014 sõlmitud abieluvaralepingu muutmise lepingu p 4.
9. Kostja edastas 15.02.2016 hagejale Xxxx kinnistu valdamist ja kasutamist puudutava ekirja (tlk 39), milles teatas, et tuletan Sulle meelde, et xxxx valdus, aadressiga xxxx, on üle antud haldamiseks OÜ-le A. Seega ei ole Sinul õigus sinna igal hetkel omavoliliselt siseneda ja ka veel teiste sissepääsu takistada. Teavitan Sind, et OÜ A sõlmis rendilepingu eraisikuga, kes on väga usaldusväärne rentnik. Nüüd toob maja meie ühisele firmale kuus sisse 1000 euri, millest Sinagi oma osa saad, kui A OÜ juhatus otsustab dividende maksta …. Palun hoidu edaspidi omavolilisest eluruumi sisenemisest ning teavita mind, kui Sul sealt miskit vaja on. Hageja ei ole andnud mistahes nõusolekut Xxxx kinnistu valduse OÜ-le A üleandmiseks, vaid on soovinud kasutada Xxxx kinnistut enda elu- ja viibimiskohana, mida kostja ei ole hagejale kui Xxxx kinnistu ühisomanikule võimaldanud.
10. Edasi toob hageja välja, et kui kohtutäituri abi soovis minna Xxxx asuvaid kinnistuid arestima ning arestimishinna määramiseks üle vaatama, edastas kostja 28.04.2017 kohtutäituri abile e-kirja (tlk 69), milles teatas, et keelan oma koju ja valdusesse sisenemise ilma minu loata nii Teie büroo ametnikel kui ka minu endisel abikaasal T. K.'il. Kohtutäitur pöördus kinnistule sisenemiseks loa saamiseks kostja vastu Harju Maakohtusse, mis andis 28.04.2017 määrusega tsiviilasjas nr xxxx loa kinnisasjal asuvatesse ehitistesse sisenemiseks. Selliselt on kostja õigusvastaselt takistanud hagejal ühisvaras olevate Xxxx kinnistute valdamist ja kasutamist.
11. Kohtu hinnangul rikkus kostja hageja kui ühisomaniku omandiõigust ja abikaasa õigust valitseda kinnistuid

§ 28lg 1, § 29 lg 1 järgi.

Kusjuures hagejal oli kinnisasjade valitsemise vastu reaalne huvi. Kostja käitumine, millega ta keelas e-kirjades hagejal 7 kinnistuid kasutamast, on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja

§ 28lg 1 järgi hageja kui ühisomaniku omandi ning omandi valdamise õiguse rikkumine.

Sellist kostja käitumist tuleb pidada hageja suhtes kahju tekitavaks tegevuseks, mis on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Rikkumine oli kestev ning põhjendatud oli hageja nõue kohustada kostjat hoiduma

§ 29lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumisest koostoimes VÕS § 1055 lg-ga 1.

1. Kostja edastas 21.03.2016 hagejale Xxxx kinnistu valdamist puudutavas osas e-kirja (tlk 40), milles teatas hagejale, et on OÜ A seadusliku esindajana sõlminud OÜ A nimel A. U.’iga üürilepingu (vt tlk 41 jj). Selliselt on kohtule tõendatud, et kostja üüris omavoliliselt välja Xxxx kinnistu. Üürileping sõlmiti tähtajaga 1 aasta ning kehtis kuni 15.03.
2. A. U. võttis OÜ A ees kohustuse tasuda OÜ-le A üüri 990 eurot kuus.
3. Kuna hageja ei ole andnud kostjale ega ka mitte OÜ-le A mistahes nõusolekut Xxxx kinnistu valdamiseks ega kinnisasja valduse kolmandatele isikutele üleandmiseks, edastas hageja 21.03.2016 A. U.ile e-kirjaga nõudekirja (tlk 44-45), milles nõudis A. U.ilt kinnistu valduse vabastamist 7 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Ühtlasi selgitas hageja A. U.ile, et kui A. U. ei vabasta Xxxx kinnistu valdust, pöördub hageja oma õiguste kaitseks vindikatsioonhagiga kohtusse.
4. A. U. vastas hageja nõudekirjale 30.03.2016 e-kirjaga (tlk 51-54), et ta ei kavatse hagejale Xxxx kinnistu valdust üle anda, kuna ta ei valda kinnisasja ebaseaduslikult, vaid teeb seda A OÜ-ga sõlmitud üürilepingu alusel. Selliselt ei jäänud hagejal muud üle, kui pöörduda vindikatsioonhagiga A. U.i vastu kohtusse. Ühtlasi esitas hageja kostja vastu hagi, kohustamaks kostjat hoiduma hageja suhtes

§ 29

lg 1 rikkumisest, sh keelates kostjal Xxxx kinnistu valduse hageja kirjaliku nõusolekuta üleandmise kolmandatele isikutele. Hagi on kohtute menetluses tsiviilasjana nr xxxx.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.02.2020 otsusega maakohtu 06.06.2019 otsuse muutmata tsiviilasjas nr xxxx, milles kohtu poolt tõendamist ei leidnud, et hageja oleks andnud K. A.ele nõusoleku kinnistu üleandmiseks ja haldamiseks OÜ-le A ja viimasele õiguse üürilepingu sõlmimiseks üürnikuga või et T. K. oleks need tehingud pärast nende tegemist kuidagi heaks kiitnud. Kohus keelas K. A.e´l Xxxx kinnistu valduse üleandmise kolmandatele isikutele ilma T. K.´i kirjaliku nõusolekuta kuni kinnistu omandi üleminekuni ostjale.
2. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et Xxxx kinnistu anti ühingule haldamiseks hageja nõusolekul. Samuti ei nähtu, et ühingul oli omakorda õigus see kolmandale isikule üürile anda. Ka ei kiitnud hageja tehinguid hiljem heaks. Kostjal oleks olnud õigus üksinda kinnistu suhtes lepinguid sõlmida, kui tal oleks olnud õigus ühisvara üksi valitseda (

§ 28

lg 1 esimene lause) või kui ta oleks teinud tehingu perekonna vajaduste katmiseks (

§ 18lg 1, § 33 lg 1 p 1).

Kostjal ei olnud õigust ühisvara üksinda valitseda ning kuna ta andis kinnistu ühingule kasutada pärast abielu lõppemist, kui pooled olid lahus, ei ole võimalik järeldada, et ta tegi tehingu perekonna vajaduste katmiseks. Kuivõrd pooled leppisid abieluvaralepingu muutmise lepingus kokku, et ühisvara jagamisel korraldatakse selle müük, siis on põhjendatud, et kostja kohustus kehtib kuni kinnistu omandi üleminekuni ostjale. 8 Xxxx ning Xxxx kinnistute kasutuseeliste kui ühisvara jagamise nõue 40. Xxxx asuv kinnistu ning Xxxx kinnistu on poolte ühisvara, mistõttu on hagejal kui ühisomanikul

§ 37

lg 2, § 28 lg 1 ning AÕS § 70 lg 6 ja § 72 lg 3 alusel õigus vallata ja kasutada nimetatud kinnistuid kuni ühisvara jagamiseni. Kohus on kostja poolt saadetud e-kirjade põhjal (27.04.2015, 27.07.2015, 15.02.2016, 21.03.2016, 28.07.2017) tuvastanud, et kostja on pärast abielu lahutamist võtnud Xxxx ning Xxxx kinnistud enda valdusesse ning on süstemaatiliselt takistanud hagejal vallata ja kasutada antud kinnistuid.

1. Riigikohus on sedastanud
2. novembri 2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-14-11930 p-des 13-14, et omaniku täielik võim asja üle AÕS § 68 lg 1 mõttes ja õigus asja vallata, kasutada ja käsutada tähendab ühisomanike puhul AÕS § 70 lg-t 4 arvestades ühisomanike ühist täielikku võimu kogu ühisomandis oleva asja üle, sh ühist (osadeks jagamata) õigust asja vallata, kasutada ja käsutada AÕS § 68 lg 1 mõttes. Kuna perekonnaseadusega reguleerimata osas tuleb ühisomandile AÕS § 70 lg 6 kaudu kohaldada kaasomandi sätteid, hõlmab ühisomanike ühine täielik võim asja üle AÕS § 71 lg 2 laiendava tõlgendamise kaudu ka ühisomanike ühist õigust saada asja vilja ja kasutuseeliseid (vt Riigikohtu
3. septembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 14;
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 12). Eelnev on asjakohane ka kehtiva

kontekstis. (p 13).

1. Kui pärast abielu lõppemist jääb ühisomandis olev kinnistu ühe abikaasa ainukasutusse, siis on teisel abikaasal õigus nõuda temalt kasutuseeliseid kinnistu ainukasutuse eest.
2. Ühisomandis oleva eseme puhul asjast saadavate kasutuseeliste arvestamisel on esiteks vajalik välja selgitada eseme kasutamisest saadavate eeliste (kasutuseeliste) harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) TsÜS § 65 mõttes. Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab määrata korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüri järgi (vt Riigikohtu
3. septembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 20).
5. Abikaasadel saab olla teineteise vastu AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 järgi kasutuseelise saamise nõue, kuid ühisomandi eripära arvestades ei saa kasutuseeliste nõuet maksma panna üks abikaasa teise abikaasa vastu, vaid nõude maksmapanekuks tuleb abikaasade ühisvara hulka kuuluv kasutuseelis omavahel jagada. Hüvitama ei peaks mitte saamata jäänud kasutuseeliseid kui kahju, vaid hüvitama peaks õigustatud isiku osa kasutuseelistest, kuid arvestades ühisomandi eripära (vt Riigikohtu
6. septembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 19 jj). Vastusena hageja kassatsioonkaebuse väidetele toob kolleegium välja, et Tallinna kinnistu kasutamisest kasutuseeliste saamine on poolte kui ühisomanike ühine õigus ning kasutuseeliste väärtus kuulub ühisvarasse. Kasutuseeliste väärtuse arvestamise lähtekoht saab olla see, et kummalgi abikaasal on õigus saada eelduslikult pool kasutuseeliste väärtusest.
8. Hageja on esitanud tõendina kinnistute turuüüri lahendamiseks 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ kutselise hindaja K. S. 16.04.2018 arvamuse (tlk 76 jj). Arvamuse kohaselt on Xxxx asuvaste kinnistute turuüüriks kokku 1200 eurot kuus. Tõendatud on Xxxx kinnistu turuüür 1000 eurot kuus, millise hinnaga on kostja ise korduvalt Xxxx kinnistut kolmandatele isikutele välja üürinud (tlk 39-41). 9
9. Kuigi hageja ei ole saanud alates 27.04.2015 Xxxx ja Xxxx kinnistut kasutada, nõuab hageja kasutuseeliste kui ühisvara jagamist alates 27.04.2015 ehk ajast, mil kostja keelas hagejal kinnistuste kasutamise. Seega kuuluvad poolte ühisvara hulka: - ajavahemikul 27.04.2015-27.03.2020 tekkinud Xxxx asuvate kinnistute 59 kuu kasutuseelised summas 70 800 eurot (59 kuud * 1200 eurot kuus); - ajavahemikul 27.04.2015-27.06.2021 tekkinud Xxxx kinnistu 62 kuu kasutuseelised summas 62 000 eurot (62 kuud * 1000 eurot kuus).
10. Järelikult nimetatud 2 kinnistu kasutuseelised kokku on 132 800 eurot (70 800 eurot + 62 000 eurot) ning hagejal on õigus kasutuseeliste kui ühisvara jagamise tulemusena poolele kasutuseelistest ehk summale 66 400 eurot (132 800 eurot / 2), mis on põhjendatud ja tuleb kostjalt

§ 37lg 3, AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 alusel hageja kasuks välja mõista.

Kahju hüvitamise nõue 48. Xxxx asuv kinnistu ning Xxxx kinnistu on poolte ühisvara, mistõttu on hagejal kui ühisomanikul

§ 37

lg 2, § 28 lg 1 ning AÕS § 70 lg 6 ja § 72 lg 3 alusel õigus vallata ja kasutada nimetatud kinnistuid kuni ühisvara jagamiseni. Kostja on pärast abielu lahutamist võtnud Xxxx ning Xxxx kinnistud enda valdusesse ning on süstemaatiliselt takistanud hagejal vallata ja kasutada antud kinnistuid. 49. Kostja poolt nii Xxxx kui ka Xxxx kinnistu hagejal kasutamise takistamise ja keelamise ning hiljem ka kostja poolt hageja nõusolekuta Xxxx kinnistu valduse läbi A OÜ A. U.ile üleandmise tulemusena kaotas hageja võimaluse vallata ja kasutada Xxxx asuvaid kinnistuid ja Xxxx kinnistut, s.o realiseerida ühisomanikule

§ 28lg 1 ja AÕS § 72 lg 3 alusel kuuluvaid õigusi.

Olukorras, kus hagejal ei olnud 16.10.2015 seisuga vaatamata 2 eramaja ühisomanikuks olemisele mitte kuskil elada, ei jäänud hagejal kostja õigusvastase käitumise tõttu muud üle, kui üürida 16.10.2015 üürilepingu alusel omale S OÜ-lt korter, et oleks kuskil elada. Üürisuhet tõendab 16.10.2015 üürileping (tlk 73). 50. Hageja kohustus tasuma S OÜ-le igakuiselt üüri summas 250 eurot. Hageja on tasunud alates üürilepingu sõlmimisest 16.10.2015 kuni 16.04.2018 S OÜ-le üüri kokku 7625 eurot, mida hageja on tõendanud AS Xxxx pangakonto väljavõttega (tlk 74). Antud rahasumma näol on tegemist kostja poolt hagejale

§ 28

lg 1, § 29 lg 1, AÕS § 74 lg 1 ja § 72 lg-te 3 ja 5 ning 14.10.2014 abieluvaralepingu p 4.2 rikkumise tulemusena tekitatud kahjuga. Kui kostja ei oleks takistanud ega keelanud hagejal kõigi ühisvaras olevate kinnisasjade kasutamist, ei oleks hagejale S OÜ-le tasutud üüri näol kahju tekkinud, vaid hageja oleks kuni ühisvara jagamiseni saanud kinnistuid oma elukohana kasutada (VÕS § 127 lg 4).

1. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. 10
2. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 7625 eurot. Viiviste tasumise nõue
3. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kahjuhüvitiselt 7625 eurot ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni otsuse kohase täitmiseni.
4. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
5. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
6. Kohus rahuldab hageja viivise nõude kahjuhüvitiselt 7625 eurot ja mõistab kostjalt välja perioodi eest alates hagi esitamisele järgevast päevast 27.04.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.09.2021 viivise summas 2092,38 eurot. Kohus lisab viiviseraporti asja materjalide juurde. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja TsMS § 367 alusel alates 01.10.2021 kuni kahjuhüvitise (7625 eurot) täitmiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud
7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 164 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Riigikohtu seisukohast 3-2-1-12-07 tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda, sest ühisvara jagamine on mõlema poole huvides. Fred Fisker Kohtunik 11