Obsah (16)

§ 317§ 407§ 438§ 163§ 175§ 218§ 4842§ 172§ 177§ 178§ 444§ 415§ 416§ 149§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 11. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-143894 Tsiviil

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kodumaa Kapitali HLÜ esitas 04.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. G.ilt 798,06 euro saamiseks. Kohus tegi 08.12.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas kostjale dokumente kätte toimetada rahvastikuregistri järgsele elukohale aadressil xxxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. E-posti aadressitele xxxx ja xxxx saadetud teavitustele kostja ei ole vastanud. Menetluses xxxx võlgniku ema kinnitas 10.11.2020, et võlgnik on xxxx, seoses koroonaga Eestisse hetkel ei tule. Menetluses xxxx on tööandjalt 08.10.2020 seisuga infot, et kostja on ajutiselt tööle lähetatud xxxx, kus tema treening kestab kuni järgmise aasta juunikuuni. 2
2. Pärnu Maakohus andis 20.01.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 09.02.2021 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 727,52 eurot, intressi 46,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 51 eurot, leppetrahvi 53,50 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 10.02.2021 kuni põhivõla täitmiseni 0,066% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis hagi 22.02.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3. Kohtule teadaolevatel andmetel töötab kostja äriühingus L OÜ (viimane väljamakse kostjale 2021 mais). Kostja tööandja 19.04.2021 vastuse kohaselt viibib D. G. kuni november 2021 xxxx aadressil xxxx, elukoht Eestis on xxxx, e-posti aadress xxxx, telefon: xxxx. Aadressil xxxx on dokumendid tagastatud märkega „saaja ei olnud kohal, saaja viibib pikemalt ära“ ning aadressil xxxx on dokumendid tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kohtuistungi sekretär helistas 15.04.2021 kostjale telefoninumbril xxxx, kuid tulemuseta. E-posti aadressidele xxxx ja xxxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud.
4. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

sätestatud viisil. 5. Juhindudes

§ 317lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult.

Teadaanne avaldati 17.06.2021 ja kohus luges dokumendid

§ 317lg 5 alusel kättetoimetatuks 03.07.2021.

Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 26.07.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud. 6.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.

1. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled laenulepingus kokku, et lepingu ülesütlemise õiguse tekkimisel lepingus toodud alustel on laenusaajal kohustus tasuda leppetrahvi. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 53,50 eurot.
2. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus.

Kui kohtu ees on vaidlus tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

1. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 3 Kohtu hinnangul vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud leping tarbijakrediidilepingu nõuetele, kuna hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kes andis eraisikust tarbijale laenu reisi finantseerimiseks. Hageja poolt nõutavat leppetrahvi tuleb hinnata VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi põhjusel, et kostja rikkus lepingut ja hagejal tekkis lepingu ülesütlemise õigus.
2. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise olukorraks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib ammendavalt VÕS § 415 lg 1, mis ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Viidatud säte näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. VÕS § 421 esimese lause kohaselt on võlaõigusseaduse
3. peatüki
4. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Samuti võib tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsus 3-2-1-120-08 p 15).
5. Juhindudes VÕS § 415 lg 1 ja § 421 on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel 25.11.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxxx lepingutingimus, mille kohaselt, kui hagejal tekib lepingus toodud alustel lepingu ülesütlemise õigus, siis tuleb kostjal tasuda hagejale leppetrahvi, on tühine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja vastu 53,50 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas on hagiavaldus õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 12.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust (825,11 eurot 878,61 eurost, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 94% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 6% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 13. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 1320 eurot, sh riigilõiv 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hageja õigusabikulu 1100 eurot (9 tunni 10 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)).

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas käesolevas tsiviilasjas

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja.

1. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
2. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 540 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal hagiavalduse koostamisele kokku 8 tundi 10 minutit (kõik toimingud kuupäevadel 02.02.2021 ja 09.02.2021). Hagiavalduse sisuline osa on 4 lehekülge, millele on lisatud 7 lisa. Kohus leiab, et professionaalse esindaja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele on 5 tundi. Seetõttu 4 vähendab kohus hagiavalduse koostamisele kulunud aega 3 tunni 10 minuti võrra. Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Kulunimekirjast nähtuvad toimingud olid hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, põhjendatud.
3. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses kokku 6 tundi (5 minutit + 5 tundi + 5 minutit + 5 minutit + 5 minutit + 5 minutit + 35 minutit). Arvestades hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 600 eurot (6 tundi × 100 eurot). 17.

§ 4842

kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (

§ 172

lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrus nr 2-19-136682 p 12.2). Seega hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ulatuses kostjalt väljamõistmine on põhjendatud.

1. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 820 eurot, so riigilõiv 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 600 eurot. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.
2. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 770,80 eurot (94% 820 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

20. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a 5 juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

). Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 149

). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 6