lg 3 p 2 kohaselt kohus võib kinnitada kava, mille alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlgnik märgib, et tasub kõigile võlausaldajatele nende põhisumma jäägi, kuid võlgnik ei ole märkinud, kui palju on võlgnik juba kõikidele võlausaldajatele varasemalt tasunud ja mis kohustuse katteks on nii võlgnik, kui ka võlausaldajad võlgniku poolt tasutud summasid arvestanud. Lisaks ei saa pidada mõistlikuks võlgnevuse ajatamist 60 kuuks, kui laenu tagastamine pidi toimuma 33 kuu jooksul. Nõude vähendamine ja ebamõistlik ajatamine ei arvesta võlausaldaja õigustatud huve. Samuti jääb arusaamatuks võlgniku väide, et arvestades võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majanduslikku seisundit, võlgniku sissetulekut ja igakuiseid kulusid, suudab võlgnik tasuda laenude katteks igakuiselt kokku 332,20 eurot. Kavas on ka arvestatud võimalik keeruline olukord majanduses ja COVID-19 viirusega seotud negatiivsed tagajärjed, sh töökaotus. 332,20 eurot on summa, mida suudab võlgnik tasuda ka töötuks jäämisel. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, kuidas kavatseb võlgnik täita ümberkujundamiskava peale töökoha kaotamist sama palju kui praeguses olukorras. Seoses sellega võlausaldaja võib järeldada, et võlgnikul on olemas varjatud sissetulek, millele ta ei viidanud käesoleva menetluse raames ja mida ta on valmis kasutama vaid töökoha kaotamisel. M OÜ oleks nõus võlgade ümberkujundamisega sellisel juhul, kui I. M. võlausaldajale 25-kuulise perioodi jooksul vähemalt 530 eurot (põhisumma), ehk igakuiseks makseks M OÜ-le oleks vähemalt 21,20 eurot. 7. C AS nõustub ümberkujundamise kavaga, mille kohaselt võlgnik tasub 66 kuulise perioodi jooksul 2500 eurot. Seetõttu tuleks esitatud ümberkujundamiskava jätta kinnitamata. Juhul, kui kohus peab 3
) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. I. M. esitas avalduse võlgade ümberkujundamiseks, leides, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgnikul on püsiv sissetulek igakuise töötasu näol, mis moodustab 1600 eurot (neto). Võlgnik on taotlenud ümberkujundamiskava kinnitamist selliselt, et täidab võlausaldajate nõuded põhivõla ulatuses 60-kuulise perioodi jooksul. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik igakuiselt võlgnevuste katteks kokku 332,20 eurot. Käesoleval juhul on vastuväited esitanud 5 võlausaldajat 11-st. H AS on 23.04.2021 vastuses teatanud, et võlgnik on H AS-i nõuet ümberkujundamiskavas ebaõigesti kajastanud ja tegelikult on võlausaldaja nõue 237,62 eurot, mitte 475,40 eurot nagu võlgnik on võlgade ümberkujundamiskavas märkinud. Vastuväited esitanud võlausaldajate nõuetega on esindatud vähem kui pool pandiga tagamata nõuetest, so 8288 eurot (693,50+2735,32+237,62+1806+2815,56). 12. Vastuväite esitanud võlausaldaja M OÜ ei nõustu asjaoluga, et võlgade ümberkujundamiskava kohaselt vähendatakse tema nõuet 30% võrra, samas kui näiteks Xxxx, I OÜ ja OÜ O nõudeid vähendatakse ca 3% - 12% võrra. Lisaks ei ole võlausaldajad M OÜ ning H AS nõus sellega, et võlgnik täidab ümberkujundamiskava järgsed kohustused 60 kuu jooksul. B AS on nõus võlgniku kohustuste täitmise tähtaja pikendamisega 60 kuuks, kui nõue jagatakse igakuisteks võrdseteks osamakseteks. P OÜ on samuti seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamisel tuleb tema nõuet kajastada kogu põhiosas ning tähtajaga viis aastat. C AS (uus võlausaldaja E AS) võlgniku pakutuga ei nõustu, kuid nõustub 2500 euro maksmisega 66-kuulise perioodi jooksul. Kohtu hinnangul ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat M OÜ-d oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, vähendades nimetatud võlausaldaja nõude suurust 30% ulatuses.
lg 1 sätestab ümberkujundamisabinõud ja selle kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Võlgnik soovis nõuete ümberkujundamist nii kohustuste vähendamise kui ka kohustuste tähtaja pikendamise teel. Mõlemad ümberkujundamisabinõud on seaduse järgi lubatud. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13. Seadus ei näe nõude vähendamisele ette 4
lg 1 esimese lause kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas võlgniku esitatud andmetega, teatab ta kohtule või kohtu määramisel nõustajale kohtu määratud tähtaja jooksul, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Tulenevalt
lg 3 kui võlgnik või nõustaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva väitega, edastab ta avalduse koos tõenditega viivitamata kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Kuivõrd võlausaldaja H AS on 23.04.2021 vastuses märkinud, et tema nõue võlgniku vastu on 237,62 eurot, millest põhinõue moodustab 216,07 eurot, mitte 252 eurot nagu on märgitud võlgade ümberkujundamiskavas ja võlgnik ei ole selles osas vastuväiteid esitanud, siis loeb kohus võlausaldaja H AS võlgnevuse summa suuruseks võlausaldaja poolt kohtule teatatud summa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud võlausaldaja nõude osas tuleb võimaldada võlgnikule tasuda H AS-ile põhinõue 216,07 eurot 60-kuulise tähtaja jooksul, tasudes igakuiselt 3,60 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
alusel kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole kohtul kohustust igakuiste tagasimakse summade kindlaksmääramisel lähtuda võlgniku taotluses märgitud summadest. Pärast H AS nõude ja võlausaldajale igakuiselt makstava summa täpsustumist on võlausaldajatele igakuiselt võlgnevuste katteks tehtavate maksete kogusumma 331,60 eurot.
lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt
lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus.
lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgnike varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks. 18.
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.
lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. 19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
20.
lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.