) § 5 lg 1 p 3 ja lg 2 mõttes. RKK põhikirja kohaselt on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga ning tegemist on sõltumatu mõttekojaga. Põhikiri ei kinnita, et RKK täidaks avalikke ülesandeid. Avalike ülesannete täitmist ei nähtu Vabariigi Valitsuse 31.03.2006 korraldusest nr 221 „Volituste andmine Sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus asutamiseks“ ega ühestki muust õigusaktist. Seetõttu ei kohaldu RKK suhtes
. Seega ei ole kaebajal õigust nõuda teavet RKK-lt ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb tagastada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Teabevaldajaks on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik ning eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik
lg-s 2 sätestatud tingimustel (
Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sh osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist (
Teabevaldajaga võrdsustatakse sihtasutus teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist (
Põhikirja kohaselt on RKK eesmärgiks ideede genereerimine, ekspertiisi kogumine, tootmine ja levitamine ning arutelude algatamine Euro-Atlandi kogukonna, sh Eesti jaoks olulistes välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alastes küsimustes. RKK toetab oma põhiülesannete täitmisega Eesti välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika kujundamist, toetudes Eesti julgeolekupoliitika alustele ja Riigikaitse arengukavale. 2
8.
lg 3 p-st 2 järeldub, et RKK kui sihtasutus on võrdsustatud teabevaldajaga üksnes selle teabe osas, mis puudutab riigi eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. Kaebaja ei ole RKK-lt nõudnud teavet avalike ülesannete täitmiseks riigieelarvest antud vahendite kasutamise kohta, vaid ta nõudis neid dokumente, mille alusel RKK juht avaldas arvamust toimunud sündmuse kohta. RKK juhi arvamuse aluseks olevate dokumentide osas ei ole RKK võrdsustatud teabevaldajaga
lg 3 p 2 tähenduses, sest see ei seondu sellega, kuidas ja kuhu suunab RKK riigieelarvest talle antud raha oma ülesannete täitmisel (nt töötasude või tegevuskulude suurused vm sedalaadi küsimused; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi19.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsus asjas nr 3-17-1780, p-d 15 ja 18; ). Kuna RKK juhi arvamuse aluseks olevate dokumentide osas ei ole RKK võrdsustatud teabevaldajaga, ei ole kaebajal õigust nõuda, et kohus kohustaks RKK-d kaebaja teabenõudele vastama. 9. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seega kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.