← Eesti

2-21-105739/6

Obsah (15)§ 407§ 468§ 394§ 442§ 178§ 3141§ 177§ 444§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-105739 Tsiviilas

§ 407lg 1 ja 3) hagi I.L.

vastu RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  2. Välja mõista I.L.lt (L) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja ja kostja vahel 04.10.2019 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr 24795294 tulenev võlgnevus summas 415,48 eurot (millest 224,59 eurot põhivõlgnevus, 45,06 eurot põhivõlalt enne 04,10.2019 sissenõutavaks muutunud viivis, 25,00 eurot sissenõudmiskulud, 30,00 eurot lepingu sõlmimise tasu, 90,83 eurot perioodil 16.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.10.2021 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis, arvestatuna põhinõudest lepingulise määraga 0,060% päevas).
  3. Välja mõista I.L.lt (L) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,06% põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 224,59 eurot) päevas alates 20.10.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
  4. Menetluskulud jäävad I.L. kanda.
  5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 340,00 eurot (100,00 eurot riigilõiv, 240,00 eurot esindaja kulud koos käibemaksuga).
  6. Mõista I.L.lt (L.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 340,00 eurot. Tsiviilasi nr 2-21-105739
  7. Väljamõistetud menetluskuludelt on I.L. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohus 06.05.2021 määrusega võttis menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I.L. vastu põhivõlgnevuse 299,65 euro ning kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud

§ 3141

lg 2 alusel saatmisega kostja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile xxx Kohus luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 23.09.

  1. Kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 07.10.2021 kell 24.
  3. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on 2

(6)Tsiviilasi nr 2-21-105739 hagiavalduses taotlenud

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.10.2019 kompromisslepingu/ võlatunnistuse nr 24795294, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest ning kostja kohustus tasuma osamaksetena kompromissi summa 269,65 eurot (224,59 eurot + 45,06 eurot). Kostja kohustus tasuma ka lepingu sõlmimise tasu 30,00 eurot ning maksekohustuse rikkumisel hagejale viivist 0,06% päevas.
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse: 224,59 eurot põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudmiskulud, 30,00 eurot lepingu sõlmimise tasu, 45,06 eurot põhivõlalt kuni 04.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivis ja 68,19 eurot põhivõlalt perioodil 16.12.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.05.2021 arvestatud viivis. Viivist on hageja arvestanud lepingus kokkulepitud määras 0,06% päevas. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 05.05.2021 kuni põhinõude summas 224,59 eurot täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2, § 88 lg 8, § 113 lg 1, §
  4. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 100,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot (sealhulgas käibemaks, 3,5 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt

§ 177

lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus, millega kostja tunnistas rahalist kohustust hageja ees, pooled leppisid kokku kompromissisummas ja selle osamaksetega tasumise tingimustes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestatu kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselgeks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled käsitanud kompromisslepingut/võlatunnistust kostja deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja on tunnistanud kompromisslepingust tuleneva kohustuse olemasolu. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-21-105739 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
  1. Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja ei ole ühtegi makset kompromisslepingu/ võlatunnistuse alusel teinud. Samuti ei ole kostja tasunud kompromisslepingus/võlatunnistuses kokkulepitud lepingu sõlmimise tasu summas 30,00 eurot. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hageja nõue välja mõista kostjalt kompromisslepingus/võlatunnistuses märgitud summad: põhivõlg 224,59 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30,00 eurot ja viivis kuni 04.10.2019 summas 45,06 eurot, on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
  2. VÕS § 113² lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 25,00 eurot.
  3. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,06% põhivõlalt päevas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on kuni hagiavalduse esitamiseni arvutanud viivise lepingus sätestatud määrs 0,06% päevas ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude summas 224,59 eurot täitmiseni taotleb viivise väljamõistmist samuti lepingus sätestatud määras. Kokkulepitud viivisemäär ei ületa kolmekordset VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud nn seadusjärgset viivisemäära, seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 04.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 68,19 eurot. 11.

§ 367

kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise lepingus sätestatud määras, mis on 0,06% päevas. Perioodil 05.05.2021 kuni 19.10.2021 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 224,59 eurot viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 22,64 eurot. Kohus mõistab selle summa lisaks hagis esitatud summadele kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,06% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, 4

(6)Tsiviilasi nr 2-21-105739 kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. 13.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

14. Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 100,00 eurot ja esindustasu 3,5 tunni eest kokku 420,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama. 15.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus juhib tähelepanu, et

§ 144

p 1 kohaselt on menetluskuluks menetlusosaliste esindajate kulud, mitte esindustasu. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. 16. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus on vormistatud hageja varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab avalduse tekstis nimede ja numbriliste andmete muutmist. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Tunnitasumäär 120 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt

§ 174lg-le 10 hüvitada koos käibemaksuga.

17. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 340,00 eurot (100,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud (koos käibemaksuga)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja. 18.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp 5

(6)Tsiviilasi nr 2-21-105739 Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.