ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Apellant kinnitab, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest (
Apellant palub
lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 1 p-st 3 ja § 155 lg-st 4 tulenevalt lõpetatakse kaebusest loobumise vastuvõtmise määrusega ühtlasi asja menetlus.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi.
lg-st 6 tulenevalt on menetluse lõpetamisel
§-s 43 sätestatud tagajärjed ja halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega ja samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (
14. OÜ X 27.10.2021 avaldusest nähtub, et kaebuse aluseks olevate asjaolude muutumise tõttu on apellandi huvi Konkurentsiameti 21.09.2018 otsuse nr 5-5/2018-058 tühistamiseks ära langenud ning apellant soovib kaebusest loobuda ja kohtumenetluse lõpetada. Apellant on teadlik esitatud avaldusega kaasnevatest tagajärgedest. Ringkonnakohus leiab, et OÜ X kaebusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ning haldusasja nr 3-18-2010 menetlus
Seoses haldusasja menetluse lõpetamisega tuleb Tallinna Halduskohtu 09.11.2020 otsus
Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et kuigi praeguses haldusasjas on tehtud
lg 1 alusel ka vaheotsus ning Tallinna Halduskohtu 08.04.2019 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2019 otsus jõustusid 28.01.2020, ei piira see
15.
lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. OÜ X on tasunud haldusasjas nr 3-18-2010 riigilõivu kokku 1530 eurot (22.10.2018 kaebuselt 15 eurot – dtl 83; 08.05.2019 apellatsioonkaebuselt 15 eurot – dtl 552; 08.04.2020 kaebuse täienduselt 750 eurot – dtl 850; 09.12.2020 apellatsioonkaebuselt 750 eurot – dtl 2015, 2023). Sellest 15 eurot on kaebaja tasunud seaduses sätestatust enam, mistõttu tuleb see tagastada
Tallinna Halduskohus nõudis 09.04.2020 määruse resolutsiooni p 2 ja määrusele lisatud makseinfo dokumendi kohaselt kahju hüvitamise nõude esitamisega seoses täiendavalt 750 euro tasumist. Samas on halduskohus määruse põhjendustes õigesti välja toonud, et kuivõrd kaebaja oli kaebuselt juba tasunud riigilõivu 15 eurot, siis tulnuks täiendavalt tasuda üksnes 735 eurot (vt
Kokkuvõttes tuleb kaebajale riigilõiv tagastada 772,50 euro ulatuses. Kuna tasutud riigilõiv kajastub osaliselt kaebajale esitatud õigusteenuse arvetel (st kaebajal on kohustus see kulu advokaadibüroole hüvitada) ja osaliselt on riigilõivu tasunud kaebaja ise, siis tuleb riigilõiv tagastada kaebaja pangakontole. 16.
lg 7 kohaselt kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja.
lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.
lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (
17.
lg 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine jms). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt ka Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 16; 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Eelnevat arvestades ei ole üldjuhul oluline seegi, mitu advokaati menetlusosalist esindas (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32). Kokkuvõtlikult võivad menetluskulud jääda osaliselt kolmanda isiku enda kanda isegi juhul, kui menetluskulud on tegelikult kantud, ajakulu vastab esindaja tehtud toimingutele ja esindaja tasumäär ei ole ebamõistlikult kõrge, kuid kulude suurus tervikuna ületab siiski oluliselt summat, mille väljamõistmist võis kaebaja halduskohtusse pöördumisel mõistlikult ette näha (nt Riigikohtu 14.04.2021 määrus nr 2-1910324, p-d 17–20; 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32). Praegusel juhul tuleb arvestada, et vaidlus puudutab spetsiifilist õigusvaldkonda ning on keskmisest haldusasjast märkimisväärselt keerukam ja mahukam, samuti võiks vaidluse tulemus oluliselt kahjustada kolmandate isikute ärihuve. Kõrgema astme kohtul on põhjust muuta väljamõistetud esindajakulude ulatust vaid siis, kui madalama astme kohus on teinud ilmselge diskretsioonivea (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56). 19. OÜ X on tasunud asjas riigilõivu 1515 eurot, millest tagastatakse 757,20 eurot, ning kandnud varasemas menetluses esindajakulusid kokku 71 140,25 (ilma käibemaksuta), lisaks 4
lg 11 kohaldub üksnes
lg 1 p-s 1 nimetatud kuludele (s.o esindajate ja nõustajate kulud), kuid muude menetluskulude (sh dokumentaalse tõendi saamise ja tõlgikulud –
p-d 1 ja 2) väljamõistmiseks peab nende tegelik kandmine olema tõendatud vastavalt
Eeltoodu ei ole praeguses asjas siiski määrav, sest kaebaja menetluskulud jäävad
20. AS Eesti Keskkonnateenused palub mõista kaebajalt tema kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud kokku 29 030,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Sellest moodustavad varasemate menetluste kulud 22 478,40 eurot ja praeguse apellatsioonimenetluse kulud 6552 eurot. Kulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud (dtl 480–487, 595–599, 1886–1907), v.a 31.05.2020 arvel nr 20200965 kajastatud äriregistri väljavõtteid puudutavas osas (2 eurot), mille kohta puudub
Kaebaja vaidlustas 09.12.2020 apellatsioonkaebuses (p-d 64–65) mh kolmandate isikute esindajakulude tervikuna väljamõistmist, rõhutades, et viitamine kaebaja enda esindajakulude suurusele ei ole asjakohane, kuna kolmandatel isikutel ei olnud kohustust menetluses aktiivselt osaleda (mh ei ole halduskohus neid vastamiseks kohustanud), kuid kaebajal tuli seevastu esitada vastuväited kõigi teiste menetlusosaliste seisukohtadele. Lisaks on kaebaja palunud 18.11.2021 seisukohas vähendada praeguse apellatsioonimenetlusega seotud esindajakulusid. 21. Ringkonnakohus ei nõustu esiteks kaebaja vastuväitega, et kolmanda isiku kasuks välja mõistetavaid esindajakulusid oleks alust piirata ainuüksi põhjusel, et kolmandal isikul ei olnud kohustust menetluses aktiivselt osaleda.
lg 6 tähenduses vajalikud ja põhjendatud ei ole üksnes sellised menetluskulud, mis seonduvad menetlustoimingutega, mille tegemist on kohus menetlusosaliselt nõudnud, vaid lähtuda tuleb sellest, kas menetlusosalisel oli mõistlik põhjus arvata, et kuludega seotud menetlustoimingute tegemine (nt seisukoha esitamine, tõendi kogumine, kohtuistungil osalemine jmt) on tema õiguste kaitseks vajalik. Kolmandal isikul ei ole küll kohustust menetluses aktiivselt osaleda, kuid menetlusseadustikus ettenähtud õiguste kasutamist ei saa menetlusosalisele siiski ette heita. Väljamõistetavate menetluskulude suurust oleks põhjust piirata esmajoones siis, kui kolmas isik on menetlusõigusi kuritarvitanud (
lg 9) või käitunud selgelt ebamõistlikult (nt esitades nähtava vajaduseta kohtule pidevalt uusi „täiendavaid“ seisukohti, mis pelgalt kordavad tema poolt juba varem avaldatut). Selliseid asjaolusid praegusest vaidlusest ei nähtu. Isegi kui kolmandal isikul võiks olla põhjust loota, et vastustaja suudab niigi tõhusalt kaitsta vaidlustatud haldusaktis tehtud otsustusi, mis tagavad kolmanda isiku õiguste kaitse, ei piira see kolmanda isiku õigust menetluses aktiivselt osaleda ja nõuda ka selleks vajalike menetluskulude hüvitamist. Küll aga tuleb nõustuda, et kaebaja ja kolmandate isikute menetluskulude suuruse võrdlemisel on oluline mh arvestada, et kaebajal võib oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks olla vajalik vaielda vastu kõigi vastaspoolel osalevate menetlusosaliste seisukohtadele ja koguda selleks tõendeid. Eelnevast ei saa siiski järeldada, et kolmandale isikule hüvitatavate menetluskulude suurus peaks alati olema väiksem kui kaebaja menetluskulude suurus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 otsus nr 3-18-984, p 20). 22. Halduskohus pidas 09.11.2020 otsuses (p 41) kolmandate isikute menetluskulude suurust tervikuna põhjendatuks, arvestades asja mahtu ja keerukust (sh ärisaladuse kaitse vajadusest tingitud lisatööd). Halduskohtu viitest, et kaebaja esindajakulud olid veel kordades suuremad, ei saa järeldada, et kohus oleks võtnud sellega seisukoha, et kõigi menetlusosaliste põhjendatud esindajakulud peaksid jääma ca 20 000 euro kanti (st kohus oleks jätnud alusetult arvestamata, et kaebaja esindajatel tuligi teha rohkem tööd kui kolmandate isikute esindajatel, ning pidanuks seetõttu kolmandate isikute kasuks välja mõistetavaid esindajakulusid oluliselt vähendama). 5
lg-te 7 ja 8 alusel mõista kaebajalt AS Eesti Keskkonnateenused kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 24 976,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud
24. AS Väätsa Prügila palub mõista kaebajalt tema kasuks välja senises menetluses kantud esindajakulu kokku 19 011 eurot (sisaldab käibemaksu). Sellest moodustavad varasemate menetluste kulud 16 113 eurot ja praeguse apellatsioonimenetluse kulud 2898 eurot. Kulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud (dtl 587–591, 1916–1946). Apellatsioonkaebuses esitas kaebaja vastuväited mh AS Väätsa Prügila esindajakulude tervikuna väljamõistmisele, kuid ei ole 18.11.2021 seisukohas vaidlustanud AS Väätsa Prügila apellatsiooniastme esindajakulude suurust. Ringkonnakohus jääb praeguse haldusasja menetluse varasemate etappidega seotud esindajakulusid puudutavas osas p-des 21 ja 22 väljendatud seisukohtade juurde ning mõistab need kulud kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja tervikuna. Praeguse apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude põhjendatusele ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud ja kulud ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud, mistõttu tuleb kaebajal hüvitada ka need kolmandale isikule tervikuna. Kokkuvõttes tuleb
lg-te 7 ja 8 alusel mõista kaebajalt AS Väätsa Prügila kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 19 011 eurot (sisaldab käibemaksu). 25. Konkurentsiamet ja OÜ Paikre ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtutele andmeid esitanud, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud
26.
lg-st 4 tulenevalt avaldatakse vastavalt
§-le 175 arvutivõrgus mh jõustunud määrus, millega lõpetatakse menetlus. Ringkonnakohus asendab kaebaja 27.10.2021 taotlusest lähtudes avaldatavas määruses kaebaja nime, registrikoodi ja pangakonto numbri tähemärgiga (
Ringkonnakohus möönab, et kuivõrd vastustaja on konkurentsiseaduse § 27 lg 12 kohaselt tähtajatult avalikustanud teadaanded koondumise teate saamise ja selle kohta tehtud otsuste kohta, siis on kaebaja põhimõtteliselt tuvastatav ka tema andmete tähemärgiga asendamise korral. Eelnev ei anna siiski alust määruse avaldamiseks üksnes osaliselt või selle avaldamata jätmiseks, sest määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet (vt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.