Obsah (15)

§ 144§ 177§ 218§ 657§ 651§ 175§ 174§ 477§ 226§ 217§ 221§ 339§ 654§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 24.november 2021.a, T

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate kulud.

Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 10,75 tunni ulatuses summas 860 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et õigusteenuse hind 80 eurot/tund on mõistlik ega ületa keskmisi turuhindasid ning lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa on antud asja keerukust ja kulunud aega arvestades põhjendatud ja vajalik. Kuna kostja esitas ka avalduse kooskõlas 2 2-19-3657

§ 177

lg-ga 4, mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 860 eurot ja vastavalt summalt viivise, kohustada kostjat esitama kohtule menetluskulusid tõendavad dokumendid ning teha uus määrus, millega määratakse kindlaks menetluskulud.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tegi kohus ebaõige lahendi. Hageja leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud, mille kindlaksmääramist ja väljamõistmist saaks kostja

kohaselt taotleda. 7. Kostja lepinguline esindaja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi. E-toimiku andmetest ei nähtu, et kostja esindaja Marek Aunver oleks vastavad tõendid oma kvalifikatsiooni osas kohtule esitanud, et ta saaks olla lepinguline esindaja

§ 218lg 1 p 2 tähenduses.

Marek Aunver ei ole advokaat ning samuti ei ole kostja välja toonud, et tegemist oleks näiteks prokuristiga. Marek Aunveri näol on tegemist kostja seadusliku esindaja X isaga. E-toimiku andmetest nähtub, et Marek Aunver on menetluses esindajana osa võtnud alates 07.oktoobril 2020.a toimunud kohtuistungist. Hagiavalduse vastuse on koostanud ja kohtule esitanud kostja juhatuse liige. Seega eeltoodust tuleneb, et kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirjas kohtule ebaõigeid andmeid. Hageja hinnangul on põhjendatud kostja kohustamine menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamiseks. Hageja taotleb, et kohus nõuaks kostjalt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid.

1. Kohus andis hagejale ebamõistlikult lühikese tähtaja kohtunõudele vastamiseks. Hagejal ei olnudki võimalust kostja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks, sest kohus tegi määruse enne seda, kui hageja vastava kohtunõude kätte sai. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohus tegi e-toimiku vahendusel nähtavaks 26.märtsil 2021.a. Reedel, 26.märtsil 2021.a saatis kohus e-kirja, milles andis hagejale tähtaja menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks hiljemalt 30.märtsil 2021.a. Hageja esindaja kinnitas kohtu kirja kättesaamist 01.aprillil 2021.a. Menetluse edasine käik
2. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus ei ole hagejat kohustanud kostja menetluskulude nimekirjale seisukohta esitama, vaid andis selleks võimaluse. Hageja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet kostja poolt esitatud menetluskulude ajakulule. Kostja lepinguline esindaja omab õigusalast kõrgharidust. Kui klient allkirjastab menetlusdokumendi, ei tähenda, et klient oleks selle koostanud. Antud asjas on kõik seisukohad esitatud kostja lepingulise esindaja poolt koostatuna. Kostja strateegia oli hagejale mitte näidata omal esindaja olemasolu. Menetluskulude nimekirjas on märgitud ka kostja lepingulise esindaja osas juriidiline isik DeConsilio OÜ, mille kaudu kostja lepinguline esindaja on kostjale teenust osutanud.
3. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 3 2-19-3657 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu summas 860 eurot ning viivise eelnimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja teha selles osas uus määrus, millega vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurust 740 euro võrra, jätta kostja avaldus menetluskulude kindlaks määramiseks selle summa ulatuses rahuldamata ning muuta vastavalt maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Maakohtu määruse õiguslikud põhjendused jäävad muutmata osas, milles ringkonnakohus nendega nõustub. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 12.

§ 651

ja § 659 alusel on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud. Kaebuse piiridest tulenevalt on vaidlustatud määrus jõustunud osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.

1. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette nii uurimisprintsiibi rikkumist kui ka diskretsiooni piiride ületamist. Ringkonnakohus nõustub sellega osaliselt.
2. Menetluskulude kindlaks määramist reguleeriv

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Kohtupraktika kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). 15. Esmalt tuleb märkida, et üheselt ei ole selge ja maakohus on jätnud ka põhjendamata, mille alusel kohus vaidlustatud määrust tehes veendus, et kostjat esindanud Marek Aunveri näol on tegemist tema lepingulise esindajaga. 16.

§ 226

lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

§ 217

lg 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 117 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

§ 221

lg 2 esimese 4 2-19-3657 lause kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule.

§ 221lg 3 kohaselt võib isik volituse anda kohtuistungil ka suuliselt.

Volituse andmine protokollitakse.

§ 218

lg 1 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla: 1) advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. 17. Tsiviilasja materjalides sisalduvast korraldava kohtuistungi protokollist nähtuvalt on Marek Aunver kostja esindaja menetlusest osa võtnud alates 07.oktoobri 2020.a (tlk 114). Kuigi protokollis puudub märge, et nimetatud isik oleks advokaat või prokurist, ka ei sisaldu maakohtu menetluse materjalides kostja lepingulise esindaja esindusõigust ja õigusalast haridust tõendavaid dokumente, saab ringkonnakohus kohtuistungi protokolli ja selle salvestise koostoimest aru nõnda, et maakohus tugines kostja lepingulise esindaja esindusõiguse kontrollimisel

§ 221lg 3 esimeses lauses sätestatud võimalusele anda volitus ka suuliselt.

Ka kohtupraktika kohaselt saab juriidilise isiku lepinguline esindaja oma esindusõiguse kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja

§ 217

lg 4 järgi (nende koostoimes) juriidilise isiku seaduslikult esindajalt, osaühingu puhul juhatuse liikmelt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.oktoobri 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 19). Ringkonnakohus on aga seisukohal, et kostja lepingulisel esindajal olid kostja esindamiseks vajalikud volitused

§ 221

lg 3 esimese lause alusel olemas vaid eelnimetatud kohtuistungil osalemiseks, arvestades, et protokollist ei nähtu, et kostja seaduslik esindaja oleks istungil andnud oma lepingulisele esindajale volitused kostja esindamiseks ka istungile järgnevas kohtumenetluses. 18. Maakohtule on ette heidetav kostja lepinguliselt esindajalt õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi tõendava dokumendi nõudmata jätmine. Siiski ei saa seda minetust tõlgendada kostja kasuks, arvestades, et

§ 218

lg 1 p-st 2 ja § 221 lg-st 2 tulenevalt tuli kostja lepingulisel esindajal endal igal juhul maakohtule esitada nii oma volitusi kui õigusharidust tõendavad dokumendid.

§ 339

lg-st 1 alusel tulnuks oma esindusõigust tõendav dokument esitada esindaja esimese esitatud menetlusdokumendiga. Käesoleval juhul siis 03.detsembri 2020.a kirjaga (tlk 120). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt neid kohustusi kostja lepingulise esindaja poolt maakohtu menetluses täidetud ei ole. Õigusharidust tõendav dokument on esitatud alles vastusega määruskaebusele, esindusõigust tõendav volikiri aga pärast ringkonnakohtu 17.novembri 2021.a kohtunõude saamist. 19. Kuigi diplomi esitamisega on asjas ära langenud vaidlus selle üle, kas kostja lepinguline esindaja vastas asjas peetud korraldaval kohtuistungil

§ 218

lg 1 p 2 nõuetele, ei saa ringkonnakohtu kohtunõudele vastuseks esitatud volikirja alusel jaatada seda, et kostjat esindanud Marek Aunveri saab pidada muude kostja nimel tehtud menetlustoimingute osas lepinguliseks esindajaks

§ 175lg 1 mõttes.

1. Kuigi volikiri on dateeritud 15.aprilli 2019.a kuupäevaga, on see kostja seaduslike esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud alles
2. ja 19.novembril 2021.a, so alles pärast ringkonnakohtul kohtunõude saamist. Kostja ei ole selles dokumendis väljendanud tagantjärele heakskiitu. Samas ei oleks see aluseks maakohtu määruse vaidlustatud osas jõusse jätmiseks, kuivõrd

§ 175

lg 1 ning § 217 lg 4 koosmõjust tuleneb ringkonnakohtu hinnangul selge põhimõte, et nii kohtule kui teistele menetlusosalistele peab olema üheselt arusaadav, et menetlusosalist esindab lepinguline esindaja

§ 218mõttes.

Ka kohtupraktika kohaselt peab nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb 5 2-19-3657 kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.oktoobri 2010.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 14). Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. novembri 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, p 17). Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda ka selle kostja põhimõttelise tõlgendusega, et menetluskulude hüvitamise nõude saab esitada ka juhul, kui menetlusdokumendi on allkirjastanud ainuüksi klient ise ning sellel puudub vähemgi viide asjaolule, et menetlusosalisel on tegelikult lepinguline esindaja, kes on dokumendi koostanud.
2. Arvestades eeltoodud põhjendusi on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire osas, milles leidis, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabi osutamisega seotud kulud ka seoses: tutvumisega 12.märtsi 2019.a kohtumääruse ja hageja hagiavalduse ning selle lisadega kokku 0,75 tunni ulatuses; esindatavaga nõu pidamise ning hagiavaldusele vastuse koostamise ja esitamise eest 16.aprillil 2019.a kokku 6,5 tunni ulatuses; hageja 02.mai 2019.a esitatud menetlusdokumendiga tutvumise eest kokku 1,0 tunni ulatuses; hageja 20.novembri 2020.a taotlusega tutvumise ja seisukoha esitamise eest kokku 0,3 tunni ulatuses; kohtu 10.detsembri 2020.a määrusega tutvumise eest kokku 0,2 tunni ulatuses; kohtukulude nimekirja koostamise eest kokku 0,5 tunni ulatuses.
3. Põhjendatud on siiski maakohtu otsustus mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusabi osutamisega seotud kulud seoses kostja esindamisega kohtuistungil 07.oktoobril 2020.a kokku 1,5 tunni ulatuses. Selles osas nõustub ringkonnakohus kõigi maakohtu põhjendustega ning

§ 654lg-le 6 tuginedes ei korda.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja määruskaebuse osaliselt, vähendades maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 10,75 tundi 9,25 tunni võrra ning hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitist 740 euro võrra (860120=740). Kostjale osutatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 120 eurot (1,5x120), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Nimetatud summalt tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
2. Kuivõrd ringkonnakohtul puuduvad kahtlused, milliste toimingute eest on põhjendatud kostjale osutatud õigusabiga seotud menetluskulud hagejalt välja mõista, jääb rahuldamata hageja taotlus nõuda kostjalt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid nagu arved ja maksekorraldused. Ringkonnakohus selgitab, et ka kohtupraktika kohaselt ei ole esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.detsembri 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11).
3. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et ei pea maakohtu poolt hagejale määratud tähtaega kostja menetluskulude nimekirjale vastamiseks iseenesest ebamõistlikult lühikeseks. Maakohus on eksinud siiski selles, et lahendas kostja menetluskulude väljamõistmise taotluse enne seda, kui oli menetluskulude nimekirja hagejale

§ 176lg 7 alusel kätte toimetanud.

See rikkumine ei too aga kaasa maakohtu määruse tühistamist selle vaidlustatud osas ja asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmist, kuivõrd hageja on saanud oma vastuväited kostja menetluskuludele esitada ka määruskaebuses ning ringkonnakohus sai neid ise hinnata. 6 2-19-3657 Edasikaebeõigus 26.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 7