Obsah (8)

§ 430§ 428§ 432§ 661§ 173§ 168§ 190§ 150

2-20-5977 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Edasikaebamise kord Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu

§ 430lg 6).

1.1.

1. Pooled soovivad kompromissi kinnitava kohtulahendi alusel muuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosas nr xxxxxxxxxxxx teise jaos senist kaasomanikukannet, kustutada senine kaasomanikukanne A.K. ja kanda omanikuna kinnistusraamatusse J.K.. Pooled annavad kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatusse omanikukande muudatuse tegemiseks. Jõustunud kohtulahend asendab poolte nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8). 1.1.
2. Pooled paluvad kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistu nr xxxxxxxxxxxx teisest jaost senine kanne kaasomaniku A.K.'e kohta ning uue omanikuna sisse kanda J.K. (isikukood: xxxxxxxxxxxx). 1.1.
3. Pooled lepivad kokku, et A.K. annab kinnisomandi valduse J.K.'ele üle 12.12.
4. Pooled koostavad selle kohta valduse üleandmise akti. 1.1.
5. Kuni valduse üleandmiseni kannab kulud A.K.. 1.
6. Lõpetada A.K.'e ja J.K.'e varaühisus ja jagada ühisvara. 1.2.
7. Lõpetada A.K.'e ja J.K.'e ühisomand Tartu Maakohtu kinnistu-sosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxxxxxx kantud kinnisasjale asukohaga Xxxxxxxxxxxx. 1.2.
8. Jätta kinnisasi A.K.'e omandisse. 1.2.
9. Pooled on hagejale kuuluva kinnisasja omandi osa hagejalt kostjale üleandmises kokku leppinud. Hageja annab kostjale üle ja kostja võtab vastu hagejale kuuluva kinnisasja omandi osa. Pooled annavad käesolevaga nõusolekud kinnisasja osa omandi üleminekuks vajaliku as-jaõiguslepingu sõlmimiseks. Jõustunud kohtulahend asendab poolte nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5) ja notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

1.2.

1. Pooled soovivad kompromissi kinnitava kohtulahendi alusel muuta Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa number xxxxxxxxxxxx teise jaos senist ühisomanikukannet, kustutada senine ühisomanikukanne A.K.'e ja J.K.'e kohta ja kanda omanikuna kinnistusraamatusse A.K.. Pooled annavad kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatusse omanikukande muudatuse tegemiseks. Jõustunud kohtulahend asendab poolte nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8). 1.2.
2. Pooled paluvad kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistu nr xxxxxxxxxxxx teisest jaost senine ühisomanikukanne A.K.'e ja J.K.'e kohta ning uue omanikuna sisse kanda A.K. (isikukood: xxxxxxxxxxxx). 1.2.
3. Kinnisasja valdus on A.K.'el. 1.
4. Poolte ja Luminor Bank AS vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxxx tulenevad kohustused jäävad hageja kanda. Kui Luminor Bank AS peaks laenumakseid maha võtma kostja arvelduskontolt, on kostjal õigus laenumaksete katteks võetud põhisumma koos kaasnevate kõrvalnõuete ja sissenõudekuludega hagejalt regressi korras sisse nõuda. Hageja annab nõusoleku alluda talle e-kirja teel esitatud tagasinõude osas kohesele sundtäitmisele, kui hageja ei ole tagasinõuet täitnud 7 päeva jooksul alates tagasinõude saamisest. 1.
5. Hageja kohustub esimesel võimalusel laenulepingu nr xxxxxxxxxxxx vormistama enda nimele, tehes selleks vajalikud toimingud. 2/4 2-20-5977
9. 1.
10. Pooltel puuduvad teineteise vastu muud käesolevast tsiviilasjast tulenevad nõuded, välja arvatud kompromissist tulenevad nõuded. 1.
11. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui Tartu Maakohtu kinnistusosakond peaks mistahes asjaoludel keelduma kompromissilepingus sätestatud kannete kinnistusraamatusse tegemisest, siis kohustuvad pooled viivitusteta sõlmima kompromissilepingus toodud tingimustel lepingud notariaalselt tõestatud vormis ning tegema kõik neist sõltuvad toimingud saavutamaks vastavatel tingimustel kompromisslepinguga taotletud kannete kinnistusraamatusse kandmise esimesel võimalusel. Notariaalsete tehingutega seotud võimalikud täiendavad kulud kannavad pooled võrdsetes osades. 1.
12. Kostja taotleb, et talle tagastatakse pool tema poolt tasutud riigilõivust, ehk siis summa 300 eurot, samale arvelduskontole, millelt see tasuti. 1.
13. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 1.
14. Pooled lühendavad kompromissimääruse kaebamise tähtaega 1 päevani. Lõpetada tsiviilasja 2-20-5977 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega. Menetluskulud jäävad kompromissi kohaselt poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Tagastada kostjale, A.K.ele pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 300 eurot kostja arveldusarvele. Edastada kohtumäärus hagejale ja kostjale. ASJAOLUD
15. Pärnu Maakohtu menetluses on 22.04.2020 kohtule esitatud hagiavaldus J.K. hagi A.K. vastu ühisomandi ja kaasomandi lõpetamise ning kasutuseelise nõudes. Kohus võttis 12.05.2020 hagi menetlusse.
16. Kostja A.K. esitas 25.06.2020 kohtule kostja vastuse hagiavaldusele ja vastuhagi, mille kohus võttis 22.09.2020 menetlusse. Kohus määras asja ärakuulamisele ning 03.12.20201 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on kohtus 03.12.2021 sõlminud kompromissilepingu, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamise osas. Pooled kinnitavad kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt

§ 430

lgle 1.Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus, olles läbi vaadanud esitatud kompromissi, on seisukohal, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab menetluse

§ 428lg 1 p 4 alusel.

5. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 430

lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud alustel, kompromissist 3/4 2-20-5977 taganeda või selle üles öelda saab õlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes hagi esitamise teel täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Tulenevalt

§ 432

ei saa hageja peale menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (sh. juhul kui menetlus on lõpetatud kompromissiga). 6.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 7. Pooled taotlesid määruskaebuse esitamise tähtaja vähendamist 1 päevani alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kättetoimetamisest pooltele. Kohus rahuldab taotluse

§ 661lg 4 alusel.

Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 ja

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas menetluses on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hagejale on osutatud riigi õigusabi ilma menetluskulude tagasimaksmise kohustuseta. Tulenevalt

§ 190lg 7 jätab kohus hageja menetluskulud tervikuna Eesti Vabariigi kanda.

Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. 9. Lähtuvalt

§ 150

lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 taotles kostja hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole, tagastamist. Kohus rahuldab taotluse ning Pärnu Maakohus tagastab

§ 150

lg 2 p 1 alusel kostjale pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 300 eurot kostja arveldusarvele. /Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm 4/4