Obsah (6)

§ 770§ 758§ 759§ 128§ 134§ 127

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-11990 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2021. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi X. X. hagi Eesti Vabariigi (Viru

§ 770lg 1).

Kostja jättis hagejale väljastamata nikotiiniplaastrid, mistõttu hakkasid hagejal lõuad kokku käima ja valu tegema. Selle tulemusena pidi hageja ühe valutava hamba eemaldama, teine aga hakkas loksuma. Hageja on seisukohal, et kui talle oleks õigeaegselt arstiabi, sh hambaarsti teenust osutatud, ei oleks hageja valu kannatanud ja hambad liikuma hakanud.

1. Kostja hagi ei tunnista, leides, et hageja ei ole tõendanud, et hammaste kahjustumine on seotud sellega, et hageja ei saanud ajavahemikul 28.05.2020-30.06.2020 nikotiiniplaastreid. Kostja leiab, et hageja pole tervisele tekitatud kahju tõendanud.
2. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et: 1) Hageja viibis alates 28.05.2020 kuni 22.04.2021 kinnipeetavana Viru Vanglas ja tema puhul kohaldub Vangistusseaduse 49 lg 1, so kostjal oli kohustus osutada hagejale tervishoiuteenust, sh hambaraviteenust (

§ 758lg 1).

2) xxx Vanglas oli hagejale määratud Fagerströmitest, mille punkti summaks saadi 9 palli 10st ning hagejale oli 23.04.2020 määratud nikotiinasendusraviks nikotiinplaastreid. 3) Hageja oli 28.05.2020 toodud xxx Vanglast Viru Vanglasse, kus hagejale kuni 30.06.2020 nikotiiniplaastreid ei väljastatud. Siis oli väljastatud 2 originaalpakki nikotiinplaastreid. 4) Hageja viibis hambaarsti juures 09.10.2020 .

1. Tervishoiuteenus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Vangistuseaduse (VangS) § 49 lg 1 ja (TTKS) § 1 lg 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. 4
2. Üldjuhul osutatakse isikule tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub võlaõigusseaduse (

) § 758 lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse

§ 759

järgi mh sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutamise raames õigeaegset arstiabi osutamata jätmist saab lugeda ülalmärgitud tervishoiuteenuse osutamise eesmärgist tulenevalt sellest lepingust tuleneva kohustuse rikkumiseks. Ravimisel tehtud viga toob endaga kaasa tervishoiuteenuse osutaja varalise vastutuse üksnes juhul, kui selle tagajärjel tekib patsiendile kahju. 13. Hüvitamisele kuuluv kahju võib

§ 128

lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline, millest viimane hõlmab

§ 128

lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. 14.

§ 134

lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. 15. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab

§ 770lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest.

Kui tervishoiuteenuse osutaja rikkumine seisneb raviveas, tähendab see eelkõige seda, et tervishoiuteenuse osutaja hooletult või tahtlikult jättis õigeaegselt ravi määramata. Seejuures tuleb kerge hooletuse puhul hüvitada

§ 127

lg 3 järgi üksnes kahju, mida kahju tekitaja nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal.

1. Hageja väitel tekkis tal mittevaraline kahju seetõttu, et kostja jättis ajavahemikus 28.05.2020 kuni 30.06.2020 hagejale väljastamata talle nikotiinasendusraviks määratud nikotiinplaastreid, mistõttu hagejal tekkisid lõualuu valu ja krambid. Hammaste kokku tagumise tulemusena pidi hageja ise ühe tagumise valutava hamba eemaldama, teine esihammas aga hakkas loksuma. Hageja sai hambaarstile alles 09.20.
2. Seda oleks saanud ära hoida, kui kostja oleks õigeaegselt ravi osutanud.
3. Tervisehoiuteenuse osutamisest tekkinud kahju korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
4. Asja materjalidest olevatest anamneesidest (tl 8 -10, 39 - 43) nähtub, et 07.05.2020 on hageja xxx Vanglale andnud järgmised andmed: xxx tarbimine-tarvitanud palju. xxx peamiselt. Kinnipeetav väidab, et tarvitanud peaaegu kõiki xxx, viimati tarvitas 22.02 xxx süstides. Suitsetamine: 2 pakki. Määratud Fagerströmitest, mille punkti summaks 9 palli. 5 11.05.2020 xxx Vangla xxx andmetel tarvitas kõike xxx liiki, aga xxx meeldib rohkem. xxx iga päev suukaudu. xxx segakasutamisega. Viibides Viru Vangla xxx vastuvõtul 14.07.2020 on hageja tervisemurena viidanud, et „xxx ajab sedavõrd pingesse, et lõualihased valusad“. Viibides xxx vastuvõtul 28.07.2020 on hagejat häirinud „hooti esinev pinge lõualihastes.“ Haigusloos puuduvad ajavahemikus 28.
5. kuni 09.10.2020 viited sellele, et hageja oleks esitanud meditsiiniosakonnale kaebusi seoses hammaste kokku tagumise ja hambavaluga ning soovinud saada hambaarsti vastuvõtule. Hambaarsti vastuvõtul 09.10.2020 on tervisekaarti on tehtud sissekanne: „11 väheselt liikuv, suu hügieen väga halb, kivi, katt jne. Vahepeal viibinud vabaduses, kus pole absoluutselt hammastega tegelenud. Väidab, et ühe hamba on ise välja tõmmanud.“
6. xxxarst dr Y. Y. vastuse kohaselt (tl 89) on oma eriala spetsialist seoses hageja vastusega, „lõualuid hakkas taguma kokku ühe kuu möödudes viimasest sigaretist“ märkinud, et seni ei ole kirjanduse andmetel kirjeldatud sellist ärajäämanähtu nikotiini puudusest. Kirjanduse andmetel taandub nikotiini sõltuvus juba esimesel nädalal ja jätkuvalt järgnevatel nädalatel – seega häired ei saa tekkida 1 kuu möödumisel viimasest sigaretist.“
7. Kohus möönab, et nikotiinipuudus võib tekitada mitmesuguseid võõrutusnähte (nt unehäired, korratu südametegevus, meeleolulangus, peavalu, kõrgenenud ärrituvus ja rahutus), mis võivad olla häirivad. Samas puuduvad asjad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et kostjapoolne nikotiiniplaastrite väljastamata jätmine tekitas hageja kahe hamba loksumise ja valu, mistõttu tuli hagejal üks hammastest ise eemaldada. Kohus peab oluliseks märkida ka seda, et hageja oli xxx Vanglas alates 28.04.2020 saanud nikotiiniplaastreid juba kuu aega, mistõttu esmased võõrutusnähud olid Viru Vanglasse paigutamise ajaks möödunud. Seega ei ole hageja tõendanud väidetava mittevaralise kahju olemasolu ja suurust.
8. Kohus ei välista, et liikuv(ad) hammas (hambad) võisid hagejale tekitada ebamugavust ja valu (sh söömisel), kuid asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust seda olukorda lugeda raviveaks TTKS § 2 lg 1 mõttes.
9. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja kui tervishoiuteenuse osutaja ravivea ja endal väidetava kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seost. MENETLUSKULUDE JAOTUS
10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4).
11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
12. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamiselt. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagis.
13. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. hüvitatavad menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / 6 Eesti Vabariigil (Viru Vangla) kaudu Helgi Vinni Kohtunik 7