lg 1 järgi ja karistamises 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot ja menetlus selles osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 05.11.2021.a. Asjaolud ja menetluskäik Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse väärteomenetleja A. Loik koostas 26.04.2021.a. väärteoprotokolli AB 1612879 Igor Gräzin’ile selle eest, et tema, 13.02.2021.a. kella 15:00 ajal Harjumaal, Tallinnas, Vana-Mustamäe tee xx juures, juhtis mootorsõidukit Opel Mokka reg nr xxxxxx, tagurdamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel riivas pargitud sõiduautot Audi Q7 reg. nr xxxxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju N. T.’le ja Swedbank Liising AS’le (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud tegevusega rikkus Igor Gräzin väärteoprotokolli kohaselt
lg 1; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl karistas Igor Gräzin’it väärteoasjas nr. 2302,21,001733 13.05.2021.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-st 3,
lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses summas 300 eurot,
Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteoasjas menetluse. Kaebuses on märgitud, et väärteoprotokollis kirjeldatud sündmus ei saanud toimuda tunnistaja ja eksperdi poolt kirjeldatud viisil ning seega ei saanud kaebuse esitaja olla põhjustanud olematut sündmust. Kaebuse kohaselt on ekspertiisiakt vigane, ekspertiisiaktis on kahte autot näidatud skeemil valesti. Seonduvalt väidetava lahkumisega sündmuskohalt on kaebuses märgitud, et tema juuresolekul teda ei hoiatatud, ta tagurdas aeglaselt. Ka on kaebuses märgitud, et politsei ei ole läbi viinud sündmuskoha vaatlust, samuti puudub trassoloogiline ekspertiis, mis näidanuks kaebuse esitaja sõiduki liikumist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et tal puudus vajadus selliseks pöördeks nagu seda väidab politsei. Ta selgitas, et ta tagurdas pöördega tagumise otsaga mitte vasakule vaid paremale ning seetõttu ei saanud ,,seda kõksu“ olla. Pärast seda ta sõitis kiirusega 2-3 km/h ning asjaolu, et keegi hõikas, seda ei olnud. Kaebuse esitaja selgitas, et autod parkisid nö kalasabas, küljega. Kokkuvõtlikult märkis kaebuse esitaja, et liiklusõnnetus ei toimunud politsei poolt viidatud kujul ning mitte mingisuguseid tingimusi ega asjaolusid selleks, et sündmuskohalt lahkuda, ei olnud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse esitaja on toime pannud mõlemad temale etteheidetavad teod ning politsei on läbi viinud põhjaliku uurimise ja määranud isikule proportsionaalsed karistused. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuvälise menetleja otsuse jätta muutmata. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: 2 Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja Igor Gräzin, kelle seiskohad on kajastatud kohtu järeldustes. Samuti kuulati kohtuistungil tunnistajana üle E. V. ja I. N. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust /kohtutoimik tl 3-6/; - kaebuse täiendust ja selle lisatud fotosid /kohtutoimik tl 20-26/; - kohtuvälise menetleja 13.05.2021.a. otsust väärteoasjas 2302,21,001733 /kohtutoimik tl 27-30; väärteotoimik lk 34-36/; - sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi /väärteotoimik lk 1/; - fototabelid /väärteotoimik lk 2-6/; - sõiduki Opel Mokka reg nr. xxxxxx vaatlusprotokolli, fototabeleid /väärteotoimik lk 9, 10-17/; - ekspertiisimäärust /väärteotoimik lk 20/; - ekspertiisiakti 21E-LT0011, õiendit /väärteotoimik lk 21-23, 24/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 26/; - vastulauset, fototabeleid /väärteotoimik lk 27-33/; - karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 37/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit Opel Mokka reg nr. xxxxxx 13.02.2021.a kella 15 ajal Vana-Mustamäe tee xx juures, seda kaebuse esitaja ka ei eita. Kaebuse esitaja eitab liiklusõnnetuse põhjustamist ja sündmuskohalt lahkumist. Esmalt käsitleb kohus
Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud
Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle I. N.’i, kes on sõiduki Q7 reg nr. xxxxxx omanik ning kes selgitas, et ta käis perega suusatamas, jalutamas ning naastes auto juurde ta nägi, et inimesed kõndisid ta auto ümber ning selgitasid, et keegi kahjustas tema sõidukit ja lahkus sündmuskohalt. Lahkunud sõiduk oli oranži värvi. Tunnistaja helistas 112 ning ootas politseid. Ka märkis tunnistaja, et tema autole tekkisid kahjustused, kogu vasakul küljel olid kahjustused ning enne antud sündmust oli tema auto kahjustusteta (tl 62). Käesolevaks ajaks on tema auto parandatud. 3 Antud tunnistaja avariid pealt ei näinud ja tema ütlused kinnitavad vaid kahju põhjustamist antud kuupäeval antud kohas. Ka kuulas kohus kohtuistungil tunnistajana üle E. V.’e, kes selgitas, et ta käis perega Nõmmel suusamäel, toimetas parklas, võttis lumelaudu välja ning nägi, et Gräzin oli ühe sõiduki roolis ja valmistus ära sõitma, manööverdas ning järsku käis kragin. Tunnistaja selgitas, et kõrval oli üks teerada, millise ääres oli naisterahvas, kes kohe karjus, et auto tagurdas teisele autole otsa. Tunnistaja selgitas, et sõiduk tagurdas välja ja hakkas ära sõitma. Ta märkis, et sõiduk oli oranžikas Opel, numbrimärki ei mäleta (tl 65). Tunnistaja kinnitas, et Gräzini auto parempoolne tiivanurk ja stange nurk riivasid teist autot (tl 70). Kohus peab eelnimetatud tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ja arvestab neid tõendina, kuna isik ei tundnud eelnevalt kaebuse esitajat, tal puudub põhjus ebaobjektiivsuseks, ka riimuvad tema ütlused asjas kogutud teiste tõenditega. Tunnistaja E. V. ütlused autode kokkupuute piirkonna osas riimuvad ka ekspertiisiaktis esitatud ekspertarvamusega, mille kohaselt sõiduauto Audi Q7 reg nr. xxxxxx vigastused vasakpoolsel küljel on tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Opel Mokka reg nr. xxxxxx parempoolse esiosa detailidega, sõidukite kontakt toimus olukorras, kus liikus sõiduauto Opel (lk 22). Kohtu hinnangul on ekspertiisakti näol lubatud tõendiga ning kohtul puudub alus eksperdi teadmistes ja pädevuses kahelda. Kohus ei pea usaldusväärseks kaebuse esitaja enda väiteid toimunu osas, kuna need on vastuolus kõikide eelnimetatud tõenditega. Kaebuse esitaja ei eitanud, et ta tagurdas, kuid ,,kõksu“ ei saanud olla (lk 46). Kaebuse esitaja väide selle kohta, et sündmuskohta ei vaadeldud on ekslik, kohus avaldas istungil sündmuskoha vaatlust kirjeldavad dokumendid ja ka neis puudub alus kahelda. Samuti jäi arusaamatuks kaebuse esitaja väide selle kohta, et oleks olnud vaja teostada trassoloogiline ekspertiis, kuna kohus uuris ekspertiisiakti 21E-LT0011, millest nähtuvalt viidi läbi liiklustrassoloogia ekspertiis (lk 21-22). Kaebuse esitaja süü
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on samuti tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi, fototabelitega (lk 1-6), millest nähtub avariis osalenud sõiduki (Audi Q7) ja sündmuskoha andmed. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist (lk 2-6) nähtuvalt on vaadeldud sõidukit Audi Q7 reg nr. xxxxxx, mille vasakpoolne külge on kahjustatud. Samuti on vaadeldud sõidukit Opel Mokka reg nr. xxxxxx (lk 9-12), millel on vigastatud parempoolne esiosa, rattakoopa juures on kontakti jäljed. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 26.04.2021.a koostatud väärteoprotokollis (liiklusõnnetuse ja varalise kahju tekitamine N. T.’le ja Swedbank Liising AS’le) (lk 26). Igor Gräzin’i poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendamist leidnud kõigi eelrefereeritud tõenditega. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud Igor Gräzin’i poolt väärteoprotokollis- ja otsuses märgitud
lg 1 rikkumine.
lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Kohus leiab, et menetlusalune isik on
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis, isik ei täitnud hoolsuskohustust ega järginud elementaarseid ohutusnõudeid. Kohus asub seisukohale, et Igor Gräzin’i poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Seoses kaebuses esitatud taotlusega lõpetada väärteomenetlus märgib kohus esmalt järgmist – kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu
lg 1 järgi menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et 4 kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus § 49 lg 1 sätestatud nõuet, siis on tegemist väärteoga vastavalt
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul antud asjaolusid ei esine. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks
Järgnevalt käsitleb kohus
Lisaks eelmärgitule süüdistatakse kaebuse esitajat
lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata.
Eelpool tuvastas kohus, et tegemist oli liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju. Käesoleval juhul liiklusõnnetuses osalenud juhid ei arutanud omavahel varalise kahju vastutuse küsimust, kaebuse esitaja lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei olnud tegemist
lg 4 p-s 2 märgituga ning juhil, juhul, kui ta oli teadlik avariist, lasus kohustus teavitada liiklusõnnetusest politseid
Kaebuse esitaja selgitas istungil, et ta ei teadnud, et ta oleks avarii põhjustanud. Ta väitis, et suusamäel mängis taustaks muusika ja ka väidab ekspert, et avarii oli väheintensiivne, ka väitis ta, et kõikjal olid lumevallid ja ta ei tea avariist midagi. Ka puudus tal motiiv avarii varjamiseks, kuna autol oli kaskokindlustus. Kohus kohtulike tõendite uurimisel kuulas üle eelnimetatud tunnistajana E. V.’e, kelle ütlustest nähtus, et avarii vahetus läheduses, suusamäel, muusika mängis (tl 67), samuti märkis tunnistaja, et võimalik, et Gräzini autos mängis muusika, ka märkis ta, et ta vehkis avariist märku andmiseks käega, kuid kaebuse esitaja võib-olla ei pannud teda tähele (tl 64). Ka ei saa tunnistaja kinnitada, et kaebuse esitaja talle otsa vaatas, kui ta käega vehkis (tl 66) ning ekspertarvamusest nähtub et uuritavatel sõidukitel kontaktjälgede iseloom on väheintensiivne (uuringu kirjeldus lõik 2, lk 21). Seega olles uurinud kohtulike tõendeid ja neid kogumis hinnanud ei saa kohus välistada olukorda, et kaebuse esitaja ei pruukinud mõista ega tunnetada, et ta pani toime avarii. Ka on õige Gräzini väide sündmuskohal lume ja lumevallide olemasolust (fotod lk 3) ning lumi samuti teatavasti krigiseb, kui auto sellel liigub. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. VTMS § 2 kohaselt on see põhimõte siduv ka väärteomenetluses. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises ei esine
lg 4 p-de 4, 5 ning
lg 5 nõuete rikkumist ja isik ei ole toime pannud
236 lg 1 ettenähtud väärtegu, mistõttu kuulub kaebuse esitaja taotlus selles osas rahuldamisele ning menetlus
S § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega Igor Gräzin’ile määratud karistus
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o summas 300 eurot, on põhjendatud.
lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Praegusel juhul, kuigi karistust 5 kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistus
lg 1 järgi keskmisest madalamas määras, leiab kohus, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kohus peatub ka menetluskulude küsimusel. Kohus märgib, et põhjendatud on menetluskuluna jätta isiku kanda menetluskulud, milleks on liiklustrassoloogiaekspertiisi kulu summas 413 eurot. Antud juhul oli ekspertiisi määramise vajadus tingitud isiku süülisest tegevusest, s.o tema poolt liiklusõnnetuse põhjustamisest ja seejuures asjaolust, et ta asus selle toimepanemist aktiivselt eitama. Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad on kehtestatud kohtuekspertiisi seaduse (KES) alusel ning KES § 277 p-st 14 tulenevalt on liiklustrassoloogiaekspertiisi maksumuseks 413 eurot. Eelnevat arvestades on kohtuvälise menetleja otsuse alusel väljamõistetud menetluskulu suurus põhjendatud. Kohus viitab, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu, lähtudes KrMS § 180 lg-st 1, on põhjendatud ka väärteootsuses sisalduv menetluskulude otsustus, millega jäeti antud menetluskulu menetlusaluse isiku kanda. Kohus juhindub VTMS § 2, § 38 lg 1, § 109-111, § 132 p 2, p 3, § 133-135, § 155-156 Merle Parts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.