2-21-12848 KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2021, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 2-21-12848 Kohtuasja number Kohtuasi Hagihind Asja lahend

§ 336lg 1 2.

lause alusel. Arvestades, et hageja teatas üüritud asjade väidetavatest puudustest hilinenult, puudub võimalus tuvastada, kas piirdeaedade puudused ilmnesid ajal, mil need olid kostja kasutuses. Seega ei saa tuvastada põhjuslikku seost kostja tegevuse või tegevusetuse ja väidetavalt tekitatud kahju vahel. Samuti leiab kostja, et üüritud asjadega seotud kahju hüvitamise nõue on igal juhul aegunud võlaõigusseaduse (

) § 338 lg 1 alusel. Kostja on nõus asja arutama kirjalikus menetluses.

1. Hageja oma täiendavas seisukohas leiab, et nõue ei ole aegunud. Seejuures viitab hageja Riigikohtu 04.06.2016 otsusele 3-2-1-7-16 ja 17.02.2011 otsusele 3-2-1-168-10, milles kohus on selgitanud, et seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, ning et nõude aegumise üle otsustamiseks on vaja kindlaks teha, kas on möödunud mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks. Hageja hinnangul on nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kahju hüvitamise nõude sai hageja esitada alles siis, kui kahju ulatus oli selgunud. Hageja on tõendanud, et kostja tagastas inventari vigastustega, seega peab kostja tõendama vastupidist.
2. Hageja taotles tunnistajana J H ülekuulamist, et tõendada inventari kahjustusi ning seega asjaolu, et kostja on tagastanud inventari kahjustatult. Kostja vaidles tunnistaja ärakuulamisele vastu, leides, et tunnistaja ei saa olla kahju põhjuste ja ulatuse tõendamise allikaks. Alternatiivselt palus kostja, et tunnistajana kuulataks üle ka T L , kes võib selgitada, millises seisundis piirdeaiad kostjale üle anti ja millises seisundis need tagastati hagejale. Kohus jättis määrusega mõlema poole taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, sest taotluste põhjal võis eeldada, et tunnistajate ütlustest ei selguks midagi uut, mida ei oleks tõendatud juba kohtule esitatud tõenditega. Kohus andis ka pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks või lõplike seisukohtade esitamiseks.
3. Täiendavas seisukohas jääb kostja aegumise vastuväite juurde. Kostja lisab, et hageja on rikkunud lepinguga ettenähtud kahju hüvitamise protseduuri, mistõttu ei olnud kostjale arvete 2

§ 42lg 1 alusel.

Juhul kui viidatud lepingupunkt ei ole tühine, tuleb tuvastada, millised olid hageja tegelikud kulud, mis tekkisid seoses kahjustatud paneelide taastamise või uute samaväärsete ostmisega.

1. Lõplikus seisukohas jääb hageja oma varem esitatud seisukohtade juurde. Nõue ei ole aegunud, kostja tagastas defektse inventari ja rikkus sellega oma lepingulist kohustust.
2. Ka kostja jääb lõplikus seisukohas oma varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja nõue on aegunud, sest üüritud asja kahjustamisest tulenevale nõudele on kehtestatud lühem aegumistähtaeg. Kostja esitab täiendavalt tõendina hageja ja A G OÜ vahel sõlmitud lepingu tõendamaks, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkt 2.6 on tüüptingimusena tühine. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping piirdeaedade kasutamiseks.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue kahju hüvitamiseks on aegunud, kas kahju suurus on tõendatud ning kas lepingu punkt 2.6 on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine.
6. Esmalt annab kohus hinnangu aegumise vastuväitele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 338

lõike 1 kohaselt on üürileandja üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud.

§ 338lg 1 on Ts

ÜS § 146 lg 1 suhtes erinorm. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel sõlmitud leping oli üürileping. Riigikohtu otsustes, millele on viidanud hageja, on vaidlused puudutanud arvelduskonto lepingut ja väärtpaberikontolt tehtud ülekannet, mille puhul ei ole aegumise tähtaja osas kehtestatud erinormi ja mille puhul

§ 338lg 1 ei kohaldu.

13. Üürniku vastutuse alusnorm on

§ 334

lg 2, mis sätestab üürniku vastutuse üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest. Seadus ei sätesta kahju tekkimise asjaoludest tulenevaid nõude esitamise aegumise eriregulatsioone, vaid kõigi üüritud asja kahjustamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on sätestatud ühes normis (

§ 338

lg 1).

§ 338

lõike 1 eesmärk on piirata ajaliselt üüritud asja kahjustamise nõuete esitamise tähtaega sõltumata kahju tekkimise asjaoludest. Sama on leidnud Tartu Ringkonakohus 04.02.2013 otsuses 2-1158163 (p 9). 14.

§ 338lõike 2 1.

lause järgi algab üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. Pooled ei vaidle selle üle, et piirdeaiad tagastati märtsis-aprillis

1. Hageja ei ole toonud esile aegumise katkemise või peatumise aluseid ega kokkulepet aegumistähtaja alguse edasilükkamise kohta. Piirdeaedade tagastamisest oli hagi esitamise ajaks möödas enam kui kuus kuud, mistõttu on hageja nõue aegunud.
2. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
3. Kuna kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, ei ole kohtu hinnangul vajalik analüüsida poolte neid väiteid, mis puudutavad kahju suuruse tõendatust ja lepingu punkti 2.6 tühisust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3