← Eesti

1-20-9571/34

Obsah (5)§ 238§ 180§ 126§ 306§ 66

Kriminaalasi nr 1-20-9571 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2021. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9571 (20278001032 ja 212780003

§ 238

lg 2 alusel vähendada Viljar Tilgale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ning mõista Viljar Tilgale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

  1. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et Viljar Tilgale mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Viljar Tilk ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  2. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Viljar Tilka hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanutele xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kahju hüvitamist tõendavad dokumendid tuleb esitada kriminaalhooldajale.
  3. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Viljar Tilka osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Sotsiaalprogramm peab käsitlema eelkõige emotsioonide juhtimist.
  4. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Viljar kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tilk elukohajärgse
  5. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.04.
  6. a.
  7. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel xxxxxxxxxxri tsiviilhagi täielikult ja mõista välja Viljar Tilgalt varalise kahju katteks 18 (kaheksateist) eurot xxxxxxxxxxxx kasuks (konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
  8. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel xxxxxxxxxxxxxtsiviilhagi täielikult ja mõista välja Viljar Tilgalt varalise kahju katteks 91 (üheksakümmend üks) eurot 58 senti xxxxxxxxxxxx kasuks (konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 10.

§ 180

lg 1 alusel Viljar Tilgalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, ekspertiisiga seotud kulud 61 (kuuskümmend üks) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulud 883 (kaheksasada kaheksakümmend kolm) eurot 44 senti. 11.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Viljar Tilgal on õigus menetluskulud kogusummas 1820 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend) eurot 44 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Viljar Tilk on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 11 osamakse katteks 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot 70 senti ja viimase, s.o

  1. osamakse katteks 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot 74 senti.
  2. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  3. Selgitusse tuleb märkida „1-20-9571, menetluskulud, Viljar Tilk“.
  4. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-plaadid kõne- ja videosalvestistega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu

  1. Viljar Tilgale on esitatud süüdistus selles, et tema 19.06.
  2. a kell 18.08 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalu territooriumil tungis kallale avatud akna kaudu sõiduautos istuvale xxxxxxxxxxxxxe - haaras tugevalt kinni xxxxxxxxxxxx kõrist, pigistas ja raputas, tekitades xxxxxxxxxxxxxxxfüüsilist valu ja kaela punetuse ning ründe käigus purunes xxxxxxxxxxxxl kaelas olnud kaelakett, kahjuga 18 eurot; 03.03.
  3. a kella 20.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu territooriumil, väljas hoovi peal, lõi ühe korra rusikaga xxxxxxxxxxxxx näo piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus xxxxxxxxxxx selili pori sisse maha. Oma tegevusega tekitas Viljar Tilk kannatanule xxxxxxxxxxxxxe füüsilist valu ja tervisekahjustusi – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Kogumis tekitas Tilk kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
  4. Seega pani Viljar Tilk süüdistuse kohaselt toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt (s.o xxxxxxxxxxxx suhtes 19.06.
  5. a väärkohtlemine), ehk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht 3.

§ 306

lg 1 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel esmalt järgmised küsimused: kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse ja kas teo on toime pannud süüdistatav. Kui tegu on tuvastatud ja on kindel, et selle on toime pannud süüdistatav, saab asuda vaagima, kas toime pandud tegu on kuritegu ja kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises ning milline karistus tuleb teo toimepanemise eest mõista.

  1. Prokurör leiab, et kohtus uuritud tõendite pinnalt saab tegusid jaatada, teod on toime pannud süüdistatav Viljar Tilk, ta tuleb süüdi mõista ja karistada. Kaitsja arvates puuduvad tõendid Viljar Tilga süüditunnistamiseks.
  2. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud ja need on toime pannud süüdistatav.
  3. Asjas ei ole pooltel vaidlust tegelikult sellest, et 19.06.2020 kella 18.08 paiku Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalu territooriumil Viljar Tilk xxxxxxxxxxxxt ründas. „Võtsin kratist kinni“, kinnitab Viljar Tilk isegi ja kahetseb tehtut. Viljar Tilk on seda kinnitanud nii oma kohtueelses menetluses antud ütlustes, kohtus viimases sõnas ning sama kinnitust on kuulda ka politseipatrulli vormikaamera videost, mis salvestati vahetult pärast sündmust. Lisaks sellele kinnitavad ründamist nii kannatanu xxxxxxxxxxx kui ka tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Küll aga ei taha Viljar Tilk nõustuda kannatanuga ja seega ka süüdistuse teokirjeldusega osas, mis puudutab kõrist kinni haaramist.
  4. Kohus ei näe siinkohal põhjust kannatanut mitte usaldada, ehk siis, kui kannatanu ütleb, et Viljar Tilk haaras tema kõrist tugevalt kinni ja pigistas korraks, raputas ja lasi seejärel lahti, siis järelikult see kõik ka nii toimus. Kannatanu on seda öelnud oma ülekuulamise käigus ja korduvalt politseipatrullile vahetult pärast sündmust, mis nähtub vormikaamera salvestiselt. Kaudselt kinnitavad kannatanu sõnu ka tegelikult tunnistajad. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kes nägi kogu sündmust pealt, selgitab, et Viljar Tilk võttis xxxxxxxxxxxxxt kinni kuskilt rinna piirkonnast kaela alt, aga ta täpsemalt ei näinud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx, kes samuti nägi seda sündmust vahetult pealt, nägi Viljar Tilka xxxxxxxxxxxxx haaramast särgist rinna piirkonnast. Politseiametnik xxxxxxxxxxxx, kes käis kohal vahetult pärast sündmust mäletab, et Viljar Tilk tunnistas, et võttis xxxxxxxxxxxxxx kinni just kaela piirkonnast. Viljar Tilk ise oli alkoholi tarbinud ja seda tuleb siinkohal kindlasti arvestada. Kuivõrd sündmus ise toimus kõik väga kiiresti, siis ei pruugi Viljar Tilk ise täpselt mäletadagi, kust ta kannatanust täpselt kinni haaras ja mida tegi. Ta oli ärritunud ja vihane ning selliste emotsioonidega tegutsedes ei kontrolli Viljar Tilk ilmselgelt ennast ja veel vähem saab usaldada seda, mida ta ise sellest olukorrast mäletab. Seega loeb kohus usutavaks kannatanu öeldu ja seeläbi ka süüdistusse kirja pandu.
  5. Kuivõrd Viljar Tilk rünnet kui sellist tunnistab ja ka seda, et ta võis kannatanule valu selle ründega põhjustada, leiab Viljar Tilga kaitsja aga seda, et isegi kui Viljar Tilk oma tegevusega xxxxxxxxxxxxxx valu põhjustas, oli see sedavõrd vähese intensiivsusega, et ei täida koosseisu. Tõsi, Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma
  6. novembri
  7. a lahendi nr 1-18-7833 punktis 27 rõhutanud, et KarS § 121 puhul ei loeta karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset omistamist eitada. Selle lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos nendel juhtudel, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise võimalikkust.
  8. xxxxxxxxxxx ise on valu tundmist kinnitanud kannatanuna ülekuulamisel politseis, kuid kui palju valu ta tundis, seda ta öelnud ei ole ja seda ei ole temalt keegi ka küsinud. Vaatamata sellele usub kohus, et xxxxxxxxxxxxxundis valu ja tegemist ei olnud lihtsalt pigistamisega, mida peab silmas Riigikohus. Seda esmalt põhjusel, et nii nagu märgib ka prokurör, purunes xxxxxxxxxxxi kaelas hõbekett. Loomulikult võib vaielda selle üle, kui palju jõudu on tarvis ühe hõbeketi katki tegemiseks kasutada, kuid fakt on see, et see katki läks ja järelikult tuli selleks mingit jõudu rakendada. Teiseks põhjuseks, miks kohus usub valu tekitamist, on nn kolmanda objektiivse isiku hinnang sündmusele. Kuigi reeglina peetakse silmas hüpoteetilist kõrvalseisjat, siis selles asjas on see kõrvalseisja tunnistaja näol ka päriselt olemas. Selleks tunnistajaks on xxxxxxxxxxxxxxx. Kuigi xxxxxxxxxxxxxxx oma ülekuulamise käigus politseis ütleb tagasihoidlikult seda, et kannatanu võis mingil määral Viljar Tilga ründest haiget saada, siis kannatanu sõiduauto pardakaamera video nimega „rünne 2“ kirjeldab olukorda ilmekamalt. Viljar Tilk ründab kannatanut sellise intensiivsusega, et xxxxxxxxxxxxxxxl on piinlik ja ta kõnnib minema. Võib olla tundis xxxxxxxxxxxxxxx midagi muud kui piinlikust selle ees, et täisjõus mees ründab kaitsetut naisterahvast, ja see täpne tunne polegi oluline, aga tema reaktsioon sündmusele on sedavõrd kõnekas, et räägib enda eest. xxxxxxxxxxxxxxx sai aru, et see mida Viljar Tilk tegi on vale ja ta ei tahtnud enam selles olukorras olla. Seega leiab kohus, et Viljar Tilga rünne xxxxxxxxxxxx suhtes oli intensiivne ja põhjustas talle valu.
  9. 03.03.
  10. a sündmuse osas ei ole taas vaidlust selles, et sündmus just süüdistuses märgitud ajal toimus ja et see just taaskord xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu territooriumil toimus. Küll aga lahknevad muudes asjaoludes menetluspoolte seisukohad kardinaalselt. Kannatanu xxxxxxxxxxx väidab, et Viljar Tilk lõi teda nimetatud kuupäeval ja nimetatud kohas ühel korral rusikaga näkku ja ta kukkus selle tagajärjel selili maha. Viljar Tilk eitab löömist ja tema elukaaslane xxxxxxxxxxxx väidab, et xxxxxxxxxxxxkukkus ise libedaga pikali.
  11. Kohus, olles tutvunud kogu asja materjaliga selle sündmuse kohta, ei näe mitte mingisugust põhjust kannatanu juttu mitte uskuda. Pole mitte ühtegi viidet selle kohta, et kannatanu pidanuks endale ise vigastused tekitama ja siis Viljar Tilga kohta kättemaksuks valetama. Viimast ju põhimõtteliselt väidavad nii Viljar Tilk ise kui ka tema kaitsja.
  12. Asjas valminud ekspertiisiakt ütleb üheselt, et kannatanul xxxxxxxxxxxxx olevad vigastused – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs – on tekitatud tömbi vägivallaga, võimalik, et löögist tömbi esemega, näiteks rusikaga suu piirkonda. Mis veelgi olulisem, ekspert välistab selle, et need vigastused saanuksid tekkida libisemisel või kukkumisel seljale. Kuigi Viljar Tilga kaitsja on ekspertiisiaktis toodud seisukohad kahtluse alla seadnud, siis kohtu jaoks nad seda ei ole. Kaitsja arvates on ekspert koostanud paisutatud arvamuse – kui uurija on küsinud punktis 4, et kas xxxxxxxxxxxxxx tekitatud tervisekahjustused on tõenäolisemad tekkima rusikalöögist näopiirkonda või lihtsast kukkumisest, siis eksperdiarvamuse punkt 4 on täiesti kategooriline - ei saa olla tekkinud libisemisel, kukkumisel seljale. Kaitsja arvates ei ole isegi vaagitud varianti, et kui inimene kukub, mismoodi oleksid olnud siis vigastused ja kas sellised põrutushaavad saavad tekkida. Kohus seevastu leiab, et on igati loogiline ja mõistlik olukord, et kui ekspert on enda arvamuses täiesti kindel, siis ta selle ka välja ütleb. Miks peaks ekspert kahtlema või vaagima teisi variante, kui ta on ühes variandis kindel? Ei peagi. Seetõttu jätab kohus kaitsja kahtlused kõrvale ja aktsepteerib ekspertiisiakti ja selles toodud järeldusi.
  13. Seega on selge, et ekspertiisiakt kinnitab kannatanu sõnu, et teda löödi. Kuna ekspert ei suuda mõistatavatel põhjustel öelda seda, et kes konkreetselt xxxxxxxxxxxxx lõi, siis tuleb selles osas võtta aluseks usaldusväärsed kannatanu ütlused ja tuvastada, et seda tegi Viljar Tilk.
  14. Kannatanu ütlusi kinnitab kohtu jaoks ka 03.03.2021 õhtul salvestatud vormikaamera videod – nii video mis on tehtud kannatanuga vestluse käigus kui ka video, mis on tehtud xxxxxxxxxxxxx ja Viljar Tilgaga vesteldes. Videolt, mis on tehtud kannatanuga, nähtub kohtu jaoks ennekõike asjaolu, et kannatanu selgitusi sündmuse kohta saab usaldada. Kannatanu on rahulik, samas kohati mõistetavalt emotsionaalne, oskab sündmusi selgitada ühte moodi nii politseinikele kui ka kiirabibrigaadile, ta ei näi liialdavat. Kokkuvõttes ei nähtu videolt midagi sellist, mis paneks kohtu kahtlema kannatanu jutus, nii nagu ka juba mainitud.
  15. Sündmusele järgnenud õhtul Soojaagu talu hoovil üles võetud videos kirjeldavad xxxxxxxxxxxxxja Viljar Tilk toimunut – xxxxxxxxxxx kukkus ise. Oluline asja kontekstis ei olegi kohtu jaoks mitte niivõrd see, mida nad rääkisid, vaid kuidas nad seda tegid ja see ei ole kohtu jaoks lihtsalt usutav. Üks koht selles videos on ehk eriti kõnekas (salvestisel 1:52), kui politseiametnik küsib Viljar Tilgalt, et miks politsei teab, et Viljar Tilk olevat härrasmeest löönud, vastab Viljar Tilk, et tema ei ole kedagi näpuotsagagi puutunud. Mõni hetk hiljem küsib Viljar Tilk ise, et oota, seda vanameest lüüa vä? Seega teadis Viljar Tilk väga hästi, miks politseipatrull tema hoovi peal on ja et tegemist oli just vanamehega ja et ta peaks kindlasti just selle „vanamehe“ löömist eitama. Samas ei ole see eitus, mida ta politseipatrullile annab ja mis ka videosalvestises nii pildis kui helis näha ja kuulda on, usutav.
  16. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka teised tõendid. Vahetult pärast sündmust rääkis kannatanu juhtunust oma tütrele, kes tegi isast ka pilte. Tütre xxxxxxxxxxxxxx ütlused on haakuvad kannatanu ütlustega, piltide tegemise aeg kattub sündmuse ajaga ning kokkuvõttes saab tunnistaja ütlusi

§ 66lg 21 p 2 arvestada.

Ka häirekeskusele helistades on kannatanu oma ütlustes järjekindel ja räägib juhtunust sama moodi.

  1. xxxxxxxxxxxxxxja Viljar Tilga ütlused osas, mis puudutavad xxxxxxxxxxxx libedaga kukkumist ja endale ise vigastuste tekitamist, jätab kohus kui ebausaldusväärsed kõrvale ja nendega ei arvesta, sest need ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega. Nii nagu öeldud, on kukkumise versioon kummutatud ekspertiisiaktiga, aga ka videote vaatamise tulemusena vahetult tajutuga – kannatanu on kohtu jaoks usutav ja xxxxxxxxxxxn ja Viljar Tilk mitte. Kohus nõustub siinkohal ka prokuröri kohtuvaidlustes peetud süüdistuskõnes tooduga, et nii xxxxxxxxxxxxx kui ka Viljar Tilga erinevatel aegadel antud selgitustes on ebakõlasid, mis ilmselt tulenevad sellest, et erinevad faktid tuli välja mõelda. Kohus on seisukohal, et kui inimene selgitab kogetut, siis reeglina selgitab ta seda erinevatel aegadel ka sama moodi. Kui aga inimene mõtleb ise sündmusi välja, on nende välja mõeldud sündmuse faktide erineval ajal taasesitamine keeruline. xxxxxxxxxxxxx selgitusi toimunu kohta on võimalik võrrelda kolme erineva ajahetke seisuga: esmalt helistas ta Häirekeskusesse, seejärel on vahetult pärast sündmust antud selgitused jäänud vormikaamera salvestisele ning seejärel käis ta ütluseid andmas tunnistajana politseis.
  2. Esmalt tuleb ära märkida, et pärast Häirekeskuse kõne kuulamist ei ole kohus sugugi veendunud, et xxxxxxxxxxxx endast väljas oli (nii nagu ta seda ise kõnes väidab). Vastupidi, ta oli rahulik. Veelgi enam jäi kohtule kõnet kuulates tunne, et ka Häirekeskuse töötaja ei olnud xxxxxxxxxxxxx ärritunud olekus kuigi veendunud, sest ta ei püüdnud Monika Antonit kuidagi rahustada või toetada. xxxxxxxxxxxx küll rõhutas korduvalt, et ta on endast väljas, kuid tema häälest seda aru saada ei ole. Kõne sisu vastab üldjoontes Viljar Tilga alibi sisule, kuid väikestes detailides siiski erinev. Nii selgitab xxxxxxxxxxxx Häirekeskuse töötajale esmalt seda, et väljas oli väga pime ja ta ei näinudki praktiliselt midagi, alles lõpus tundis ta hoovi peale saabunu ära. Mõni aeg hiljem aga selgitab juba, et nägi, kuidas naabrimees tuleb tema poole rusikas püsti. Tahtis tulla kallale ja kukkus. Kas sai ka viga ei tea, sest väga pime oli. Ka vormikaamera salvestisel räägib xxxxxxxxxxxx, et väga pime oli ja ta ei näinud midagi, võttis isegi julgestuseks labida kaasa. Ülekuulamisel politseis aga väidab xxxxxxxxxxxxxseda, et labidas oli toeks käimisele. Ülekuulamisel väidabxxxxxxxxxxxxx sedagi, et nägi, kes hoovi tuli ja tekkis kohe hirm. Lisaks sellele kirjeldab ta täpselt, et nägi, kuhu auto seisma jäi ja kes sealt välja tuli ja kuhu ta liikus. Lisaks nägi xxxxxxxxxxxn väidetavalt sedagi, kuidas xxxxxxxxxxxxkukkus, kuidas ta end ühe külje peale keeras ja püsti ajas, seda et xxxxxxxxxxxx selg ja külg võisid olla porised, kuidas xxxxxxxxxxx autoukse kinni pani ja hoovist välja tagurdas. xxxxxxxxxxxx väitis ülekuulamisel veel, et vigastusi ta xxxxxxxxxxxxx kuskil ei näinud. Kokkuvõttes on xxxxxxxxxxxx andnud ülekuulamisel väga detailseid ütluseid asjaolude kohta, samas vahetult pärast sündmust ei suutnud ta Häirekeskuse töötajale ja politseipatrullile kõiki asjaolusid selgitada, sest, kasutades tema enda sõnu, „Ma ei näinud. Pime oli väljas. Ausalt ma ei näinud“ (kõne Häirekeskusele).
  3. Sobitatud on kohtu arvates ka Viljar Tilga ütlused. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Viljar Tilk olnud oluliselt detailsem kui vahetult pärast sündmust antud selgitustes. Need detailid aga ei ole kohtu arvetes eluliselt usutavad. Nii näiteks ei usu kohus seda, et Viljar Tilk suutis eemalt auto salongitule valguses ära näha xxxxxxxxxxxx näo ja veenduda selles, et see ei olnud verine. Ka ei usu kohus seda, et lärm hoovi peal oli sedavõrd suur, et kostis üle lüpsimasinate mürast. Täpselt sama detailsusastmega nagu xxxxxxxxxxxxxkirjeldab Viljar Tilk xxxxxxxxxxxx auto asukohta (tenthalli ees), kuidas ta ukerdas ennast püsti, kuidas ta autosse läks ja ära sõitis.
  4. Seega loeb eeltooduga kohus tuvastatuks, et Viljar Tilk on temale süüdistuses ette heidetud teod toime pannud ja seda korduvalt. Teod pani Viljar Tilk toime tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. Ta tahtis xxxxxxxxxxxxx kõrist kinni võtta ja seda pigistada ning xxxxxxxxxxxxx raputada ja sealjuures teadis ta, et põhjustab xxxxxxxxxxxxxx sellise tegevusega valu. Tahtis ta ju viimase minema ajada, nii nagu Viljar Tilk ise kinnitab. xxxxxxxxxxxxx lüües käitus Viljar Tilk sama moodi, ta tahtis teda lüüa ja teadis, et põhjustab sellega talle valu ja tervisekahjustuse. Teisele inimesele näkku lüües arvestab lüüa sellega, et tervisekahjustus tekib. Seetõttu on süüdistatava tegevusega täidetud KarS § 121 lg 2 p 3 subjektiivne süüteokoosseis.
  5. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  6. Eeltoodust tulenevalt tuleb Viljar Tilk süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistus. IV Tsiviilhagi
  7. Kohus on tuvastanud, et Viljar Tilk ründas xxxxxxxxxxxxx ning lõhkus ära tema hõbeketi, mille parandamiseks kulus 18 eurot ning tekitas sellega kannatanule varalist kahju. Lisaks sellele on kohus tuvastanud, et Viljar Tilk põhjustas Jxxxxxxxxxxxxx muuhulgas tervisekahjustuse, mille tõttu tekkis tal varaline kahju.
  8. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega või p 5 kohaselt siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
  9. Kohtu arvates tuleb xxxxxxxxxxxx tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Viljar Tilk kahjustas xxxxxxxxxxxi hõbeketti ja selle parandamise kulu on mõistlik.
  10. xxxxxxxxxxxx hagi tuleb samuti täies ulatuses rahuldada, sest kahju, mis temal tekkis, tekkis Viljar Tilga õigusvastase tegevuse tulemusena. V Asitõendid
  11. Kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat turvakaamera salvestistega (t lk 27). 34.

§ 126

lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. CDõplaat turvakaamera salvestisega, mis asub kriminaaltoimikus, tuleb jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.