← Eesti

2-20-11530/34

Obsah (4)§ 26§ 39§ 43§ 54

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 18. juuni 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1

) sätted.

  1. Maakohus kvalifitseeris hageja nõuded õigesti ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõueteks VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ringkonnakohus nõustub selle kvalifikatsiooniga. Ebaõigete andmete kui faktiväidete ümberlükkamist saab nõuda ka juriidiline isik (Riigikohtu
  2. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-16, p 17 ja seal viidatud varasem praktika). 9.
  3. Ümberlükatavad ebaõiged andmed VÕS § 1047 lg 4 tähenduses võivad olla ka kaudsed faktiväited, st mis avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea faktiväide, mille ümberlükkamist hageja taotleb, olema avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (Riigikohtu
  4. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980, p 19 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). See tähendab, et vaidlusaluste väidete hindamisel tuleb esiteks lähtuda artikli kui terviku kontekstist. 9.
  5. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid (vt Riigikohtu
  6. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Seega tuleb väidete hindamisel teiseks lähtuda mõistliku lugeja arusaamast.
  7. Väidete

(1)ja
(2)osas nõustub ringkonnakohus, et neid on põhjendatud käsitleda koos. Väited sisalduvad artikli samas lõigus ja nende vahele jääv lause kirjeldab esimeses lauses viidatud kahe isiku nimede muutust. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtu hinnanguga nende väidete sisule ja seetõttu ka otsustusega, et väited pole õiged. 10.1. Väite
(1)sisu seisneb selles, et kuigi hageja igal liikmel on üks hääl, siis kontrollivad hagejat Q ja D. Väide seondub esiteks liikmete ja hageja vahelise suhtega ning teiseks selles suhtes liikmete õigusi teostavate isikutega. Väite
(2)sisu on olulises osas kattuv, selle järgi esindavad Q ja D kõiki liikmeid. Kokkuvõtvalt saab mõistlik lugeja neid väiteid lugedes aru, et nende kohaselt on hageja kõik liikmed andnud enda liikmeõiguste teostamisel esindamiseks volituse Q-le või D-le. 10.
  1. Maakohus tuvastas õigesti, et Q esindas
  2. veebruaril 2019 volikirjade alusel 762 liiget ja D 6 liiget. Hageja ei toonud esile ja maakohus ei tuvastanud, et D-le antud volitused oleks tagasi võetud või et hageja liikmed oleks volitanud veel kedagi kolmandat isikut. Antud 8
(10)volitused ei lõppenud hageja varasema põhikirja (dtl 329
  1. jj)p 2.8 ega alates 3. detsembri 2019 kehtiva põhikirja (dtl 341
  2. jj)p 2.8 järgi. Mõistlik lugeja ei saa väitest
(2)ega artikli kontekstist laiemalt aru, et kostjatel võiks olla andmeid, mis annavad alust seostada D hageja otsese juhtimisega ja kõikide otsuste vastuvõtmisega. Väite sõnastuse järgi on selle sisu selgelt liikmete esindamine volikirjade alusel. Järelikult on väide
(2)õige. 10.3. Ühistu liikmed teostavad oma õigusi ühistus üldkoosolekul, mis on ühistu kõrgeim organ (

§ 26

, § 38 lg-d 1 ja 2).

§ 39

kohaselt on liikmete üldkoosolekul ulatuslik pädevus, sh saavad liikmed muuta põhikirja, valida juhatuse või nõukogu ning otsustada ühistu ühinemise, jagunemise või lõpetamise.

§ 43järgi on igal ühistu liikmel üks hääl.

HLÜS § 32 lg 1 näeb lisaks ette hoiu-laenuühistu üldkoosoleku täiendava pädevuse. 10.4.

§ 54

lg 1 esimene lause sätestab, et kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Vaidlustamata asjaoludel on hagejal rohkem liikmeid ja põhikirjaga on ette nähtud üldkoosoleku pädevuse osaline üleandmine. Põhikirja (

  1. detsembri 2019 redaktsioonis) p 4.3.1 järgi jäi endiselt üldkoosoleku pädevusse ühistu ühinemise ja lõpetamise otsustamine ning p 4.3.2 järgi volinike valimine. Lisaks näevad põhikirja p-d 4.4.1 ja 4.4.3 ette, et liikmete üldkoosolek saab paralleelselt volinikega jätkuvalt muuta põhikirja ja valida nõukogu. Järelikult saavad hageja liikmed endiselt teostada kontrolli hageja juhtimise üle seeläbi, et nad valivad volinikud. 10.
  2. Väide

(1)seondub selgelt liikme hääleõiguse teostamisega hageja juhtimisel. Ka selle väite osas ei võimalda artikli kontekst anda mõistliku lugeja vaatekohast avaldatule laiemat sisu ega tähendust. Ringkonnakohus kontrollis, et seaduse ja põhikirja järgi on liikmete üldkoosolekul jätkuvalt piisav pädevus hageja üle kontrolli teostamiseks. Järelikult on väide
(1)õige. 11. Väide
(3)käsitleb hagejalt ERIAL Arendusele OÜ-le antud laenu. Ka seda väidet tuleb uurida mõistliku lugeja vaatekohast ja kontekstuaalselt. Artikli algul on kirjeldatud, mida tähendab seaduse järgi lubatud laen – see ei tohi ületada 20% ühistu omakapitalist. Vahetult enne väidet
(3)on selgitatud, et hageja puhul on vastav piirmäär 200 000 eurot. Nii saab mõistlik lugeja väitest
(3)aru, et hagejaga seotud ERIAL Arendusele OÜ-le antud laenu summa on samas suurusjärgus kui arvude 5,6 ja 200 000 korrutis ehk 1 120 000. Vaidlustamata asjaoludel andis hageja ERIAL Arendusele OÜ-le laenu summas 1 117 150 eurot (dtl 208). Järelikult on väide
(3)õige. Mõistlik ja tavapäraselt tähelepanelik lugeja ei seosta kõnealust väidet ERIAL Arendusele OÜ liikmelisusega hagejas ega võimaliku õigusrikkumisega. Seetõttu pole vaja uurida, kas kõnealuse laenu suhtes rakendub HLÜS § 28 lg 9 piirmäär. 12. Väidest
(4)ähvardamise kohta saab mõistlik lugeja aru, et hageja teatas kostjatele oma eeldatava reaktsiooni artikli avaldamisele – see on kohtusse pöördumine. Vaidlustatud ei ole maakohtu põhjendust sõna „ähvardama“ tähenduse kohta: sõnadega, žestidega vms väljendama oma kavatsust teha kellelegi midagi halba, kasutada vägivalda, põhjustada kahju või ebameeldivusi vms. Muu hulgas tähendab ähvardamine kavatsuse väljendamist, et avalduse adressaadile põhjustatakse ebameeldivusi. Hageja avaldas enne artikli avaldamist kostjatele järgmist: „Juhul, kui ilmub artikkel eelnimetatud paragrafi rikkumise kohta, loeme seda kui vale info avaldamist ning levitamist, millega kaasneb õiguskaitsevahendite rakendamine ning kahjuhüvitise nõue“ (dtl 206). Õiguskaitsevahendite rakendamine ja kahju hüvitamise nõue on toimingud, mis suure tõenäosusega põhjustavad ebameeldivusi. Lugejale ei jäetud ähvardamisest ka eksitavat muljet, sest artiklis toodi ära eelviidatud vastus tsitaadina. Järelikult võib hageja avaldust nimetada ähvarduseks ja väide
(4)on faktiliselt õige. 13. Neil kaalutlustel tuleb maakohtu otsus hagi rahuldamise osas tühistada, sest väited
(1)–
(4)on õiged faktiväiteid ega sisalda ebaõigeid andmeid VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Seetõttu pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud argumente. 9
(10)
  1. Lõpuks teeb ringkonnakohus menetluskuludega seonduvad otsustused. 14.
  2. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel tervikuna hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 14.
  3. Maakohus määras kindlaks kõigi poolte menetluskulud esimeses kohtastmes. See võimaldab ringkonnakohtul omakorda määrata kulud kindlaks vaatamata sellele, et kulude jaotus osaliselt muutub. 14.
  4. Maakohus leidis, et kostjate põhjendatud ja vajalik õigusabikulu maakohtu menetluses oli 1819,20 eurot. Seda pooled ei vaidlustanud. Järelikult tuleb nimetatud summa hagejalt kostjate kasuks välja mõista. 14.
  5. Ringkonnakohtule esitasid menetluskulude nimekirjad hageja ja kostja I. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb ringkonnakohtu kulud TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja I kulunimekirja ja toimikust nähtuvate kulude alusel. 14.
  6. Kostja I taotles kokku 3780 euro hüvitamist tasumääraga 120 eurot/t, st 31,5 t õigusabi eest. Kulunimekirjas on kajastatud ka maakohtu menetluses tehtud toiminguid, mis ei ole hüvitatavad apellatsioonimenetluses. Maakohtu otsusele järgnenud toimingute eest taotleb kostja I osasumma 2280 eurot hüvitamist, mis on tasu 19 t õigusteenuse eest eelviidatud tasumääraga (käibemaksu ei lisandu, dtl 467 neli viimast rida). Lisaks on kostja I tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Hageja ei esitanud kulude osas vastuväiteid. 14.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja I esindajate vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses 8 t. Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus teise astme kohtus oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindajate tunnitasu määr on kohane. Käibemaksu hüvitamist kostja I ei taotle. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale I hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna õigusabikulu 960 eurot (= 8 t × 120) ja riigilõiv 300 eurot – kokku 1260 eurot. Rahuldamata jääb kostja I taotlus õigusabikulu 2820 eurot (= 3780 – 960) hüvitamiseks. 14.
  8. Vastavalt kostjate taotlustele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.