Obsah (5)

§ 76§ 199§ 64§ 121§ 75

1-21-2123 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-2123 (20233001101) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Marj

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Eduard Butakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja Margus Viira taotlus ja välja mõista Eduard Butakovilt riigituludesse menetluskulud 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Eduard Butakovilt menetluskuluna riigituludesse 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004; Swedbank nr EE502200221014193355; Luminor pangas nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700043787 ning selgitus „Eduard Butakov, 1-21-2123, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. 1 1-21-2123 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 21.10.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Butakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.04.2021 otsusega tunnistati Eduard Butakov süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9, § 121 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks

§ 64lg 1 kohaldamisega liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust.

Vangistusaja alguseks loeti 07.01.

1. Kohtuotsus jõustus 03.09.
3. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 22.04.2021 otsusega tunnistati Eduard Butakov süüdi selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud

§ 199

lg 2 p 8, 9 alusel, taas: − 24.08.2020 ajavahemikus 17.45-18.10 tungis lukustamata ukse kaudu xxx asuva maja keldrisse ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil MTÜ U S kuuluvat vara: löökdrell Makita maksumusega 180 eurot, perforaator Makita maksumusega 250 eurot, kruvikeeraja Hitachi maksumusega 220 eurot, jõhvsaag maksumusega 220 eurot tekitades sellega varalist kahju MTÜle U S summas 870 eurot. − 24.10.2020 ajavahemikus 15.58 kuni 16.45 xxx, tungis lukustamata ukse kaudu T s keldris asuvasse majandusruumi ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le T S kuuluvad esemed: akudrell Makita- maksumusega 89.05 eurot. Makita aku maksumusega 87,75 eurot, Combokit Makita tööriistakomplekt- maksumusega 269 eurot, tekitades sellega varalist kahju AS T S summas 445,80 eurot. − 17.11.2020 kella 16. 21 ajal xxx, sisenes avatud ukse kaudu S H OÜ ruumidesse ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S H OÜ-le kuuluva metallist seifi milles oli raha 600 eurot ja lahkus. Tekitades sellega S H OÜ varalist kahju summas 600 eurot. − 04.12.2020 ajavahemikus 13.00 kuni 14.20 tungis lukustamata ukse kaudu xxx asuvas I – V K kabinetti xx ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L E kuuluva telefoni Samsung Galaxy A7 maksumusega 270 eurot ja rahakoti, milles oli sularaha 7 eurot ja ID-kaart L E nimele (taastamismaksumus 25 eurot), 2 Swedbank pangakaarti, Euroopa ravikindlustuskaart, kaupluste Maxima, Selver, Rimi, Prisma kliendikaardid. Seejärel, 04.12.2020 kella 14.23 kasutas Eduard Butakov enda valdusesse saanud L E Swedbank pangakaarti kaubanduskeskuses Tsentraal, Jõhvis keskväljak 4 asuvas kaupluses Ideaal Kosmeetik, makstes viipemaksega ostetud kaupade eest, summas 43,50 eurot. Oma tegevusega tekitas Eduard Butakov L E varalist kahju summas 345,50 eurot. − 09.12.2020 ajavahemikul 18.21 kuni 18.37 tungis lukustamata ukse kaudu lasteaia K , xxx, rühma nr 7 ruumi ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil N L k kuuluvad sülearvuti Lenovo, maksumusega 468 eurot ja tahvelarvuti Ipad, maksumusega 403 eurot, tekitades sellega N L k varalist kahju summas 871 eurot. − 23.12.2020 kella 11:00 paiku xxx tungis lukustamata ukse kaudu OÜ J valveruumi ja võttis sealt OÜ G G kaupluse võtme. Seejärel avas Eduard Butakov kaupluse ukse, xxx, 2 1-21-2123 sisenes kauplusesse ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ G G kuuluva raha, summas 300 eurot, millega tekitas OÜ-le G G varalist kahju summas 300 eurot − 29.12.2020 ajavahemikul 19.00 kuni 19.02 tungis lukustamata ukse kaudu xxx asuva K spordikompleksi riietusruumi ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil O K kuuluva rahakoti, milles oli sularaha 50 eurot, O. K elamisloa kaardi (taastamise maksumus 10 eurot), 4 lotopiletit maksumusega 6 eurot, pangakaardi, pensionitunnistuse, G Ka pangakaardi, kaupluste Rimi, Coop, Maxima kliendikaardid, tekitades O K varalist kahju summas 66 eurot. Oma selliste tegudega pani Eduard Butakov toime

§ 199

lg 2 p 8, 9 sätestatud kuriteo, nimelt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. 4. Samuti süüdistati Eduard Butakovi selles, et tema 11.03.2020 kella 10.10 ajal xxx, kambri xx ukse juures lõi nimetatud kambri ukse juures maast pabereid korjanud kinnipeetavat V L ühe korra jalaga näkku, tabades teda näo parema põse piirkonda, tekitades sellega V L tervisekahjustuse, parema põse turse ja naha marrastuse 1x1 cm. Oma sellise teoga pani Eduard Butakov toime

§ 121lg 1 sätestatud kuriteo, s.o teise inimese tervisekahjustamise.

1. Kinnipidamisasutuses Eduard Butakovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on väheohtlik avalikkuse (risk ühiskonnas) ning ohtlik avalikkuse (risk vanglas) ja vangide (risk vanglas) suhtes. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, millega kaasnevad kergemad kehavigastused ja vanglas olles narkootikumide tarvitamises, millega ohustab vangla julgeolekut. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab narkootikume, käitub riskivalt ja mõtlematult, ei leia oma probleemidele sobilikke lahendusi. Arvestades Eduard Butakovi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist.
2. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Eduard Butakovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest 07.07.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Eduard Butakovi järgima

§ 75

lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes järgmiseid kohustusi:

75 lg 2 p 21- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist;

§ 75

lg 2 p 8 - osalema sotsiaalabiprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustus oma 22.10.2021 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning toetas samuti Eduard Butakovi ennetähtaegset vabastamist, lisades, et Eduard Butakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
2. Eduard Butakov teatas 22.10.2021 toimunud kohtuistungil seoses enda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega, et ta soovib seda. Ta tõi kohtuistungil välja, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta väga tahab vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaega.
3. Eduard Butakovi kaitsja Margus Viira leidis, et põhjendatud on vabastada Eduard Butakov vangistusest tingimisi ennetähtaega. Kaitsealune on, nagu ta ise märkis, istunud üle poole oma karistusest ära ja on mõistnud oma varasemate tegude iseloomu. Seekord loodab 3 1-21-2123 ennast täielikult parandada ja asuda korralikuks ühiskonnaliikmeks ja asuda selleks koheselt töö tegemise kaudu. Nagu kaitsealune on ka kinnitanud, igasugust probleemi seoses narkootikumide tarvitamisega tal enam ei ole ja ta ei ole narkootikume tarvitanud alates
4. aastast. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Tal on olemas kindel elukoht, millega ei ole probleeme. Asub elama isa juurde. Tal on olemas koheselt töökoht firmas H K E OÜ. Ta võib teenida sealt orineteeruvalt 900 - 1000 eurot esialgselt ja pärast enda täiendamise puhul veel suuremas summas ka. Ta kinnitas ka kohtule, et koheselt hakkab tegelema oma võlgnevuste tasumisega ja sõlmib kohtutäituriga kokkulepe maksegraafiku osas. Puudub risk alkoholi tarvitamise osas ja tänasel päeval puudub ka risk narkootikumide tarvitamise osas, kuivõrd 5 aastat on pikk aeg, kui ei ole narkootikume tarvitanud. Nii vangla kui ka prokuratuur on toetanud tema ennetähtaegset vabastamist. Ta kohtule kinnitas, et ta on võimeline ja täidab ka temale kriminaalhooldaja arvamuses toodud käitumiskontrolli tingimusi, milleks on mitte tarvitama ega omama narkootilisi aineid, asuma kohe tööle ja osalema sotsiaalprogrammides. Tervikuna kaitsja leidis, et tema kaitsealusele E. Butakovile oleks mõistlik kohtul anda võimalus kohaneda ühiskonnaga. Seekord on see kohanemine edukas, sellepärast et selleks on kõik eeltingimused loodud. E. Butakov ise ka kinnitanud, et ta on muutunud mees. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et Eduard Butakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul tunnistati Eduard Butakov Viru Maakohtu 22.04.2021 otsusega süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9, § 121 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks

§ 64lg 1 kohaldamisega liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust.

Vangistusaja alguseks loeti 07.01.

1. Kohtuotsus jõustus 03.09.
2. 13.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Eduard Butakov temale mõistetud karistusajast, s.o vangistusest 1 aasta 6 kuud ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

1. Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral asub kinnipeetav Viru Vangla iseloomustuse kohaselt elama 4 1-21-2123 aadressile xxx, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub J P . Hetkel elab korteris Eduard Butakovi isa üksinda. J P on nõus kinnipeetava elama asumisega antud aadressile. Olemas elamisloakaart kehtivusega kuni 16.01.
4. Seega nähtub vangla iseloomustusest, et isikul on olemas kindel elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 15.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 16. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

17. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Vangla iseloomustusest nähtub, et Eduard Butakov ei ole selle vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras. Nimetatu näitab seda, et range järelevalve tingimustes suudab süüdimõistetu alluda kehtestatud korrale. 5 1-21-2123
2. Eduard Butakovi suhtes ei ole koostatud kinnipeetava individuaalset täitmiskava seoses sellega, et ta ärakandmisele kuuluv karistusaeg pärast kohtuotsuse jõustumist oli vähem kui üks aasta. Seega pole kohtul võimalik hinnata seda, kuidas on kulgenud eeltoodud täitmiskava täitmine ning seoses sellega ka omakorda seda, kas süüdimõistetu on teinud jõupingutusi enda käitumise ja mõttemaailma muutmiseks kinnipidamisasutuses.
3. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kasuks, kuna kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et isik oleks toime pannud kinnipidamisasutuses distsiplinaarrikkumisi või et tema suhtes oleks kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
4. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on

§ 76

lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.

§ 76lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane

§ 75lg 1 ps 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt RKKKm 30.05.2016 nr 3-1-1-45-16, p 7).

1. Viru Vangla iseloomustusest Eduard Butakovi kohta nähtub, et vabanemisel soovib ta elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub E. Butakovi vennale J P . Hetkel elab korteris E. Butakovi isa üksinda. J P on nõus kinnipeetava elama asumisega antud aadressile. Sellist elukoha valikut kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Rahvastikuregistri andmetel omab E. Butakov sissekirjutust samal aadressil ning nähtuvalt iseloomustusest elas isik samal aadressil ka enne vangistust. Kohus peab positiivseks seda, et Eduard Butakovil on tugiisikud isa ja venna näol. Samas peab kohus põhjendatuks märkida, et ka enne kinnipidamist elas E. Butakov samas keskkonnas (rahvastikuregistri andmete kohaselt on nimetatud aadress kehtiv alates 15.03.2017). Seega vaatamata lähedaste isikute toele pani ta toime rohkelt varavastaseid kuritegusid selles kriminaalasjas. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, siis on kohtu hinnangul põhjendatud vangla iseloomustuses ära toodud seisukoht, mille kohaselt on E. Butakovi puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks puudulik probleemide lahendamise oskus ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Paraku pole selle vangistuse jooksul tehtud süüdimõistetuga sisulist tööd eeltoodud soodusteguritest tulenevate riskide maandamiseks. Seega leiab kohus, et antud elukoha olemasolu ei garanteeri isiku õiguskuulekusele orienteeritud käitumist.
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et E. Butakov varasemalt ametlikult töötanud ei ole, on olnud töötuna arvel Eesti Töötukassas. Seda, et süüdistatav pole varasemalt kunagi ametlikult töötanud kinnitas E. Butakov ka kohtuistungil. E. Butakovile on vabanemisel garanteeritud töökoht H K E OÜ-s. Tööandja G G kinnitas kriminaalhooldajale telefoni teel, et ta on valmis kinnipeetava tööle võtma katusetegijana. Pakutatav töötasu tööandja sõnul on 5 eurot tunnis. Tööobjektid on erinevad ja asuvad Ida-Virumaa piirkonnas.
3. Kuigi süüdimõistetul on olemas garanteeritud töökoht, siis nähtub iseloomustusest, et K-Raha andmetel on tal tasumata nõudeid 10 945, 44 eurot ning praegusel hetkel kinnipeetaval kindlaid plaane ei ole, kuidas nõuetest vabaneda. Arvestades seda, et süüdimõistetule on tagatud töökoht, siis oleks loogiline ka see, et ta oleks avaldanud inspektorile seda, et teenitava ametliku tulu arvelt kustutab ta võlgnevuse. Nimetatu viitab sellele, et ta pole päris kindel selles, et ta suudab eeltoodud äriühingus pikemaajaliselt töötada. Seda kinnitab ka tema poolt kohtuistungil välja toodu, mille kohaselt plaanib ta lisaks töötamisele läbida läbi Eesti Töötukassa kursuseid saamaks endale eriala. Eeltoodu ei pruugi aga tal õnnestuda, arvestades neid tingimusi, mis on seatud töötavatele isikutele, kes soovivad saada koolitusi läbi Eesti Töötukassa (https://www.tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine/tooturukoolitus-koolituskaardiga).
4. Siinkohal ei saa jätta märkimata ka seda, et juriidilisel isikul H K E OÜ on 13.09.2021 seisuga maksuvõlg ja/või esitamata deklaratsioonid kokku summas 2 414, 47 euro. Nimetatu 6 1-21-2123 viitab eeltoodud äriühingu võimalikele majanduslikele raskustele. Üldteada olevalt pole Eesti kliimas ka talvine periood kõige viljakam ehitustegevuse periood, mis võib tingida selle, et äriühing muutub maksuvõlga arvestades maksejõuetuks ning jätab töötajatele palgad välja maksmata. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus selles, et E. Butakovi töösuhe eeltoodud ettevõttes kujuneb pikaajaliseks, sest varasemalt on ta aastate jooksul otsinud võimalusi hõlptulu teenimiseks. Ka ei usu kohus keskealise meesterahva täielikku transformeerumisse seekordse lühikese vangistuse jooksul, mil tema kuritegude toimepanemise soodusteguritega pole kinnipidamisasutuses tegeletud.
5. Hinnates isiku väljavaateid tööturul tuleb kahjuks nentida, et need on kesised, sest puuduvad andmed, mille kohaselt E. Butakov on olnud ametlikult tööga hõivatud, tal puudub erialane haridus ja riigikeelt ta ei oska. Nimetatud asjaolude esinemine tõstaks tema kui töötaja usaldusväärsust järgmise tööandja silmis ning aitaks kaasa sellele, et juhul, kui mingil põhjusel tema töösuhted H K E OÜ-ga lähiajal lõppevad, leiab ta endale kiirelt uue töökoha, mis tagab tema õiguskuulekuse.
6. Iseloomustusest tuleneb, et vangla hinnangul seisneb kinnipeetavast tulenev oht mh soovis saada majandusliku kasu. Samuti nähtub iseloomustusest, et isikul on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitamise kogemus. E. Butakov toob välja, et esimest korda proovis narkootikume 18-aastaselt. Varasemast riskihindamisest nähtub, et alustas tarvitamist 15aastaselt. On tarvitanud kanepit, amfetamiini, fentanüüli, "valget hiinlast", kokaiini, LSD ja ecstasyt. Peamiselt tarvitas heroiini. Esines perioode, kus tarvitas narkootikume igapäevaselt. On esinenud ka narkootiliste ainete süstimist. Varasemalt on pannud toime varavastaseid kuritegusid, et saada raha narkootikumide soetamiseks. Toob välja, et alates
7. a pole narkootikume tarvitanud, on metadoonasendusravil. Varasemalt on kolmel korral läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu ka Viru Maakohtu 10.05.2019 määrusele kriminaalasjas nr 1-18-9998, kust nähtub, et E. Butakovi sõnul pole neist programmidest midagi kasu, kuna midagi uut ta enda jaoks teada ei saanud.
8. Kohus leiab, et käesoleval ajal, arvestades isiku pikaajalist narkootiliste ainete tarvitamise kogemust ning tema suhtumist varem läbitud sotsiaalprogrammidesse, ei ole välistatud, et vabaduses hakkab isik uuesti tarvitama narkootilisi aineid. Nimetatu kahtlemata suurendab märkimisväärselt igakuiseid kulutusi, sest üldteada on see, et narkootilisi aineid tasuta ei jagata. On märkimisväärne ka see, et iseloomustuse kohaselt ei ole isik tema sõnade kohaselt alates
9. a narkootikume tarvitanud, on metadoonasendusravil. Samas nähtub Viru Maakohtu 10.05.2019 määrusest kriminaalasjas nr 1-18-9998, et selle tegemisel aktsepteeris kohus seda, et isik soovib tulevikus täielikult vabaneda sõltuvusest, on kaalunud ka rehabilitatsioonikeskustest abi saamise võimalusi. Seega tuleb järeldada, et ka
10. aastal oli narkoainete tarvitamine veel vägagi aktuaalne, kuna vastasel juhul polnud isikul mõtet kaaluda rehabilitatsiooniksekusest abi saamise võimalust. Kohtul puudub kindlustunne ka selles, et möödunud lühikese aja jooksul, mil isik viibis kinnipidamisasutuses, on süüdimõistetu mõttemaailm ja käitumismuster täielikult muutunud, seda enam olukorras, kui vanglas ei ole käesoleva vangistuse ajal süüdimõistetuga tehtud sisulist tööd tema edaspidise õiguskuulekuse suurendamiseks ning käesolev vangistus ei ole isiku elus esimene. Seega ei saa kindel olla selles, et tegemist on isikuga, kelle puhul saab jaatada seda, et senini vanglas kantud karistus on suure tõenäosusega enda eesmärgi täitnud ning põhjendatud on anda E. Butakovile võimalus karistus ära kanda leebemates tingimustes.
11. Kokkuvõtlikult tuleb nentida, et E. Butakovi senine elulaad ei ole olnud selline, mis soodustaks seaduskuulekat käitumist ning kohtu hinnangul vabaduses ootavad elutingimused ei ole kuidagi muutunud. Seega võttes arvesse isiku varasemat ametliku töökogemuse puudumist ja kesiseid väljavaateid tõõjõuturul ja võimalikku narkosõltuvust, pole võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi tema edasise õiguskuulekuse osas. Majanduslike raskuste süvenemisel ja narkoainete küüsi langemisel võib E. Butakov jätkata kriminaalkorras 7 1-21-2123 karistatavate tegevustega, kasutades konfliktide tõusetumisel vägivalda ning pannes toime varavastaseid õigusrikkumisi majandusliku kasu saamiseks. Arvestades teda vabaduses ees ootavaid elutingimusi, siis pole põhjendatud asuda seisukohale, et temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on minimeeritud. Positiivne on see, et tema suhted lähedastega on toetavad, kuid paraku ei ole elukoha ja lähedaste isikute olemasolu ning tugi taganud tema õiguskuulekust. Kohus ei alahinda armastussuhte positiivset mõju isiku edasisele õiguskuulekusele. Samas nähtub E. Butakovi iseloomustusest, et elukaaslast tal ei ole ning ta asuks vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel elama koos enda isaga. Nimetatu kinnitab seda, et tema poolt välja toodud suhe ei ole niivõrd tõsine, et selle pinnalt teha positiivne prognoosotsus isiku edasise õiguskuulekuse osas.
12. Kokkuvõtvalt ei toeta pigem kohtu hinnangul eeltoodud süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Arvestades ka seda, et E. Butakovil on viis kehtivat kriminaalkaristust ja ta ei viibi vangistuses esimest korda, saab tema varasemast käitumisest järeldada, et ta ei suuda alluda vabaduses kehtestatud korrale, sest ta pole selleks suuteline olnud isegi mitte kinnipidamisasutuses viibides. Käesolevas kriminaalasjas mõisteti talle karistus nii kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest kinnipidamisasutuses kui ka mitmete süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Eeltoodu annab seega aluse järeldada, et E. Butakovil on raskusi enesekontrolliga ning sissetulekuteväljaminekute tasakaalus hoidmisega. Seega puudub kohtul kindlustunne, et seekordselt kinnipidamisasutusest vabanemisel suudab süüdimõistetu järgida seaduskuulekat eluviisi, sest vanglas pole tegeletud ka temast lähtuvate uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisega läbi erinevate tegevuste ning tema varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud, kuna ta on katseajal toime pannud uued kuriteod. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
13. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. Karistusregistri andmetel on E. Butakovil viis kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise, varguste (sh ka grupi poolt; sissetungimisega; süstemaatiliselt) eest ning arvutikelmuse toimepanemise eest olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Soodusteguriks on puudulik probleemilahendamise oskus ning soov saada majanduslikku kasu.
14. Kohtu hinnangul, võttes arvesse isiku varasemat korduvat kuritegelikku käitumist ja sarnaste kuritegude uuesti toimepanemist, tuleb nõustuda vangla arvamusega selles, et isiku probleemilahendusoskus on kesine ning isik ei ole reaalselt teinud ühtegi sammu oma eesmärkide realiseerimiseks, kuigi iseloomustuse kohaselt on tema eesmärgiks luua perekonda ning asuda tööle. Kohus nõustub ka sellega, et korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus viitab asjaolule, et isik on omaks võtnud teatavad kuritegelikud hoiakud. Suhtumist ühiskonda samuti tuleb pidada negatiivseks, kuna isik ei hooli ühiskonnas kehtestatud reeglitest ja normidest. Nimetatut kinnitavad ka tema kohtuistungil kõlanud kaalutlused seoses sellega, kas tal on kasulikum panna toime varguseid või elada seaduskuulekalt. Seega puudub kohtul veendumus selles, et vabaduses olles suudab E. Butakov hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, eriti arvestades seda, et viimasel katseajal asendati Eduard Butakovile määratud rahatrahv üldkasuliku tööga, millest isik ei sooritanud ühtegi tundi, kuna viibis alates 07.01.2021 vahi all. Eelnimetatu näitab kohtu hinnangul seda, et ebaseaduslik käitumine on muutunud isikule tavapäraseks ning isegi vanglasse sattumise oht ei hoia isikut uute kuritegude toimepanemisest. Seega ei usu kohus ka seda, et isiku suhtumine on täielikult muutunud. Kohtuistungil ei selginud, et isik oleks tõsiselt varasemalt pingutanud selle nimelt, et muuta enda elukorraldust asumaks ametlikult tööle. Selle asemel on ta süstemaatiliselt toime pannud varavastaseid kuritegusid ning seda erinevates omavalitsusüksustes. Varastatud esemed 8 1-21-2123 näitavad seda, et varastatud kraami müümine on olnud E. Butakovi püsitegevuseks, mis on võimaldanud kannatanute arvelt ära elada.
15. Riigikohus on rõhutanud, et vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (3-11-103-06 p 15). Samuti ka menetlejad peavad vargusi toime pannud isikute retsidiivsusriski üheks kõrgemaks
16. Eeltoodut kinnitavad ka E. Butakovi enda karistusregistri andmed. Seega esineb kohtu hinnangul E. Butakovi puhul suurem uute kuritegude toimepanemise oht ning seda enam peavad olema teda vabaduses ees ootavad elutingimused sellised, mis räägivad vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise kasuks.
17. Samas kohus ei saa nõustuda vangla arvamusega selles, et käesoleval juhul oht seisneb vanglas olles narkootikumide tarvitamises, millega ohustab vangla julgeolekut. Iseloomustusest nähtuvalt arvestati sellise arvamuse koostamisel arhiveeritud karistusandmeid, mis on aga lubamatu, kuna karistusregistri andmete kohaselt on isikul 5 kehtivat kriminaalkaristust ning mitte ükski neist ei ole mõistetud narkoainete tarvitamise eest. Samuti puuduvad isikul kehtivad distsiplinaarkaristused, mis kinnitab seda, et viimase aasta jooksul oli isik suuteline hoiduma vangla julgeolekut ohustatavatest tegudest.
18. Kohtusse saabunud iseloomustusest nähtub, et E. Butakov toob välja, et olenevalt olukorrast võib ta käituda impulsiivselt. Kohtu hinnangul kalduvus käituda impulsiivselt võib takistada pere loomist kui ka töökoha säilitamist ning eeltoodu esinemise korral on tõenäolisem ka see, et E. Butakov jätkab enda senist harjumuspärast eluviisi. Seda, et isik ei suhtu tõsiselt tema poolt toime pandud kehalisse väärkohtlemisse selles kriminaalasjas kinnitab see, et ta kohtuistungil eitas vägivalla rakendamist kannatanu suhtes. Seega tuginedes eeltoodule ja isiku karistusregistri andmetele on kohtu hinnangul põhjendatud järeldada, et kinnipeetava hoiakud räägivad ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Võttes arvesse isiku poolt kohtuistungil avaldatut puudub kohtul veendumus, et E. Butakov suudab hoiduda vabaduses olles kuritegude toimepanemisest ning et ta oli siiras kohtuistungil selles, et tema suhtumine on muutunud. Seega puudub kohtul kindlustunne selles, et süüdimõistetu on enda varasematest õigusvastastest käitumistest vajalikud järeldused teinud ning saab olla kindel selles, et vabaduses olles ei jätka ta kuritegude toimepanemist. Seega isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, kuritegude toimepanemise asjaolud ja narkootiliste ainete kuritarvitamise oht annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata vabaduses olles kuritegude toimepanemist. Kohus ei saa olla kuidagi kindel selles, et vabastades süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega kaasneb sellega süüdimõistetu püsib motivatsioon seaduskuulekaks eluks, sest varasemalt on tal korduvalt eeltoodut nappinud, arvestades E. Butakovi kehtivaid karistusregistri andmeid.
19. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu, lähedaste toetus, töökoha olemasolu) üles negatiivseid (võimalik narkoainete tarvitamine, korduv varasem karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, ebaõnnestunud kriminaalhooldused), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Süüdimõistetu pole proovinud varasemalt kardinaalseid lahendusi leida probleemile, millest tingituna ta on kuritegusid toime pannud. Kui ta satuks praegu vabadusse, leiaks ta end taas suure tõenäosusega samasugustes tingimustes, kus ta oli kuritegude toimepanemise ajal ja seda vaatamata käesoleval ajal garanteeritud töökoha olemasolule. Neid asjaolusid arvestades poleks ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Kohtuistungil ei selgunud midagi sellist, mis oleks kohut veennud selles, et käitumiskontrollile allutamine 1 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/retsidiivsus_eestis._justiitsmi nisteerium._2010.pdf , lk. 18 9 1-21-2123 kulgeb ilma tõrgeteta ning isik on suuteline täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi ja ka hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. 37. Samuti pöörab kohus tähelepanu sellele, et kohtupraktika näitab seda, et varavastaste kuritegude toimepanijad on tihti ka samal ajal sõltlased/narkootiliste ainete tarvitajad ning varavastaste kuritegude toimepanemine toimub eeskätt majandusliku kasu saamise eesmärgil enda sõltuvusainete tarvitamisega kaasnevate vajaduste rahuldamiseks. Seega vältimaks uute kuritegude toimepanemist tuleb neil isikutel narkootiliste ainete tarvitamine enda jaoks maha kriipsutada, järgimaks õiguskuulekusele orienteeritud eluviisi. Iseloomustusest nähtuvalt tunnistab isik, et varasemalt on toime pandud vargusi narkoainete ostmiseks ning kohus peab kohtupraktika põhjal võimalikuks seda, et vabanemisel jätkab isik narkootiliste ainete tarvitamist, mis toob kaasa ka uute varguste toimepanemist. Seega ei näe kohus eeltoodust tulenevalt selliseid põhjuseid, miks peaks E. Butakovile mõistetud karistuse tingimusi käesoleval hetkel kuidagi leevendama. Tema tähtaegne vabanemine toimub ca 9 kuu pärast. Need kuud võiks olla tema jaoks aeg mõelda oma ülejäänud elu plaanid ja tegevusviisid tõsiselt läbi, et mitte kunagi enam sattuda seoses karistuse kandmisega kinnipidamisasutusse. Seda mõttetegevust on tal rahulikum teha vanglas, kus juurdepääs sõltuvusainetele on piiratud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus E. Butakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata lootuses, et süüdimõistetu tegeleb nende kuude jooksul, mil tal tuleb viibida kinnipidamisasutuses, süvitsi eneseanalüüsiga ning jõuab seisukohale, et tõusetunud probleeme ei tohi mitte mingil juhul lahendada vägivalla kasutamisega teise isiku suhtes ja enda heaolu parandamine teiste isikute seaduslikul teel soetatud vara arvelt on lubamatu. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Täitmiskohtunik 10