Obsah (9)

§ 438§ 367§ 173§ 163§ 174§ 138§ 139§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-109273 Tsiviilasi Mittetulun

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. 17.

1. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 17.
2. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5.5 kohaselt lepingu lõpetamise korral ja võlgnevuse puudumisel vanemate poolt, kohustub lapsevanem maksma lepingu lõpetamise tasu suuruses 55 eurot. 17.
3. Kohus leiab, et lepingu tingimus, mille kohaselt tuleb lepingu lõpetamise korral tasuda lepingu lõpetamise tasu 55 eurot, on tüüptingimusena tühine. Hageja ei ole kohtule põhjendanud, miks ta leiab, et lepingu p 5.5 on kehtiv. Kohtu hinnangul on ebamõistlik ja kostjat kui tarbijat kahjustav tingimus, mille kohaselt pole kostjal võimalik lepingut lõpetada 55 eurot maksmata. Kohus leiab, et selles osas on hageja arve põhjendamatu.
4. Eriolukorra toetusest 18.
5. Kohus tuvastas, et 24.03.2020 on hageja esitanud kostjale 2020 aprillikuu õppemaksu arve 00581, millest on maha arvatud Rae valla eriolukorra toetus perioodil 4 16.03-31.03.2020 41 eurot. Samuti on kostjale esitatud 27.04.2020 õppemaksu arve 00783 2020 maikuu eest, millest on maha arvatud eriolukorra toetus perioodi 01.0430.04.2020 eest 80 eurot. Kostjale esitati 27.05.2020 arve 01017 2020 juuni õppemaksu eest, sellel arvel eriolukorra toetus puudub. 18.
6. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et Rae vald oleks hüvitanud osaliselt eriolukorraga seoses 2020 maikuu õppemaksu.
7. Võlgnevusest VÕS § 629 lg 3 kohaselt, kui käsundisaaja ütles käsunduslepingu enne täitmist üles, võib käsundisaaja nõuda osutatud teenustele vastavat osa tasust ja tasuga katmata kulude hüvitamist niivõrd, kuivõrd käsundiandjal on seni osutatud teenuse vastu huvi.
8. Kohus leiab, et kuna kostja kasutas hageja lasteaiateenust kuni 11.09.2020, on põhjendatud 2020 septembri õppemaksu arve perioodi 01.09.2020-11.09.2020 eest summas 134,19 eurot ja selles osas kuulub hagi rahuldamisele. Kostja viidatud põhjused, mille tõttu ta lepingu üles ütles, ei ole takistanud tal teenust kasutada ja puudub alus järeldada, et ta sai hoiuteenust kasutada tasuta. Kuivõrd pooled ei vaidle lepingu ülesütlemise põhjuste ja aja üle, siis puudub vajadus hinnata, mis põhjusel kostja lepingu üles ütles.
9. Viivisest Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates hagi esitamisest, so 30.04.2021 seadusjärgses määras.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse. Menetluskulude jaotus 22.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 järgi, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 71% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud 71% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 29% ulatuses hageja kanda. 23. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

24. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 75 eurot. Riigilõiv on

§ 138

lg 1 ja 2 ning

§ 139lg 1 ja 2 järgi menetluskulu.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb kostjal hüvitada sellest 53,25 eurot. Kostjal puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 25. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 26.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik