Kriminaalasi nr 1-20-8134 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2021. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8134 (19278002202) Kohtunik Marek

§ 181

lg 1 ja

§ 175

lg 1 p 1 alusel jätta Illar Lõo lepingulise kaitsja tasu 3000 (kolm tuhat) eurot riigi kanda. 3.

§ 181

lg 1 ja

§ 175

lg 1 p 4 alusel jätta Illar Lõo määratud kaitsja tasu summas 109 (ükssada üheksa) eurot 20 senti riigi kanda. 4.

§ 181

lg 1 ja

§ 175

lg 1 p 3 alusel jätta ekspertiisikulu summas 510 (viissada kümme) eurot riigi kanda.

1. Jätta rahuldamata Illar Lõo taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
2. Illar Lõod süüdistatakse selles et tema 11.11.
3. a kella 19:15 ajal aadressil Tartu maakond, XXX asuva kortermaja trepikojas ähvardas K. J. tapmisega, karjudes: “ma tapan su litsi ära“ ja “ma löön su lõusta segi“. K. J. tundis reaalset hirmu tapmisähvarduse ees, sest Illar Lõo liikus ähvarduste tegemise ajal trepist üles K. J. suunas, tema pilk oli hullune ning K. J. teadis, et Illar Lõo on ka varasemalt vägivaldne olnud.
4. Sellega pani Illar Lõo KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. II Kohtu seisukoht
5. Illar Lõole on esitatud süüdistus tapmisega ähvardamises. Kuigi KarS § 120 lg 1 sisaldab ka tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamist, on süüdistuse sisust üheselt arusaadav, et käesolevas asjas on Illar Lõole esitatud süüdistus üksnes tapmisega ähvardamises.
6. Kinnitust on leidnud, et kannatanu K. J. suhted süüdistatava Illar Lõo ja tema XXX S. L. olid teo toimepanemise ajal väga keerulised ning on seda ka käesolevalt. Kannatanu ja L. perekonna vahel on esinenud erinevaid olmeprobleeme (prügi raputamine, koera jooksmine trepikojas jms) ja korteriühistuga seotud erimeelsusi. Pingeliste suhete esinemist ja nende asjaolusid on kohtus kinnitanud kannatanu K. J., süüdistatav Illar Lõo ning tunnistajad S. L., L. L. ja L. K. Siinkohal peab kohus vajalikuks rõhutada, et käesoleva kohtuasja sisuks ei ole XXX omavaheliste suhete analüüsimine, olmeprobleemide lahendamine ja süüdlase otsimine. Kohus lahendab Illar Lõole esitatud süüdistust tapmisega ähvardamises ja käsitleb naabrite vahelisi suhteid üksnes määral, mil see on asja lahendamiseks vajalik.
7. Vaidlust ei ole selles, et Illar Lõo viibis 11.11.
8. a kella 19.15 ajal aadressil XXX asuva kortermaja trepikojas koos K. J., L. L. ja S. L. Vaidlust ei ole ka selles, et Illar Lõo väljendas oma pahameelt K. J. suunas, öeldes talle midagi häirivat.
9. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas Illar Lõo väljaütlemise näol oli tegemist tapmisega ähvardamisega ja kas K. J. oli alust karta ähvarduse täideviimist.
10. Kannatanu K. J. sõnul karjus Illar Lõo talle, et tapab ta ära ja lööb ta näo segi. Samal ajal liikus Illar Lõo teiselt korruselt oma korteri ukse juurest trepist üles kolmanda korruse poole, kus viibis K. J. koos tunnistaja L. L. Kannatanu hinnangul oli Illar Lõo purupurjus, samuti arvas kannatanu, et Illar Lõo oli olnud kuni tunnistaja S. L. koju saabumiseni luku taga. Kannatanu teadis, et süüdistatav oli varasemalt olnud vägivaldne oma XXX suhtes. 2
11. Tunnistaja L. L. on samuti selgitanud, et Illar Lõo tormas trepist üles ja lubas K. J. ära tappa. Tunnistaja jaoks oli olukord väga raske ja häiriv, kuid ta ei tunnetanud ohtu endale. Tunnistaja sai aru, et ähvardus oli suunatud just K. J., mitte tunnistajale.
12. Süüdistatav Illar Lõo on nõustunud sellega, et ta liikus oma korteri juurest trepist üles, soovides K. J. rääkida. Süüdistatava sõnul tegi ta kannatanule etteheiteid tolle käitumise pärast (koera lahti laskmine, prügi raputamine jms), kuid tapmisega teda ei ähvardanud.
13. Süüdistatava versiooni kinnitab tunnistaja S. L., kelle sõnul oli Illar Lõo jutu sisuks etteheited seoses olmeprobleemidega. Siinkohal peab kohus kahetsusväärselt nentima, et tunnistaja S. L. ütluste usaldusväärsust kahandab tema kaitsev hoiak Illar Lõo suhtes ja XXX aset leidnud XXX. Illar Lõo on oma XXX S. L. korduvalt kehaliselt väärkohelnud ja selle eest ka kriminaalkorras karistatud, viimati
14. aastal, sellele eelnevalt
15. aastal. Selle valguses on hämmastav, et kohtuistungil on S. L. kirjeldanud oma XXX väga positiivselt ning on kinnitanud, et nendevahelise suhted on head. Asjaolusid, mis võiksid Illar Lõole halba valgust heita, on S. L. ütlusi andes üritanud pehmendada, näiteks süüdistatava alkoholi tarvitamise harjumusi. Kohtu jaoks on ilmne, et tunnistaja S. L. üritab XXX kaitsta ja seetõttu saab tema ütlusi pidada usaldusväärseteks vaid osas, milles need kattuvad kannatanu või tunnistajate ütlustega. Seega ei ole S. L. ütlused Illar Lõo väljaütlemise sisu kohta, mida kinnitab üksnes süüdistatav ise, kohtu jaoks usaldusväärsed.
16. Nii süüdistatav, kannatanu kui tunnistajad L. L. ja S. L. on üldjoontes nõustunud sellega, et süüdistatav Illar Lõo oli vahejuhtumi toimumise ajal ärritunud. Süüdistatava selgituse kohaselt oli ta ärritunud põhjusel, et K. J. oli käinud teda lärmi tekitamise pärast korrale kutsumas. Kohtu hinnangul on alust uskuda, et ähvardamisele eelnevalt käisid kannatanu K. J. ja tunnistaja L. L. süüdistatava ukse taga koputamas ja temaga rääkimas. Seda on väitnud tunnistaja L. K., kes kuulis vestlust läbi oma ukse Illar Lõo vastaskorterist. Vestluse sisuks oli tunnistaja ütluste kohaselt K. J. ja L. L. etteheited lärmi pärast, kusjuures K. J. kasutas ebaviisakaid väljendeid, ja Illar Lõo palved ennast rahule jätta. Tunnistaja ütlused haakuvad süüdistatava Illar Lõo ütlustega, et ta nägi uksesilmast K. J. ja L. L., kes soovisid teada, miks ta lõhub. Illar Lõo ajas nad oma ukse tagant minema. Tunnistaja T. M., kes on sündmuskohale saabunud politseinik, on selgitanud, et kannatanu K. J. avaldas talle, et alumine naaber tegi päeva jooksul lärmi ja ta proovis saada naabriga kontakti. Seega on K. J. ise vahetult pärast sündmust avaldanud, et ta proovis eelnevalt Illar Lõoga kontakti saada. Kohtuistungil on nii kannatanu kui tunnistaja L. L. väitnud, et nad oli korrus kõrgemal oma uste juures ning Illar Lõo ukse taga käimist kumbki maininud ei ole. Küsimuses, kas tegemist on unustamise või sihiliku varjamisega, ei oska kohus seisukohta võtta. Süüdistatava ning tunnistajate L. K. ja T. M. ütlusi kogumis hinnates on siiski tõendatud, et kannatanu ja tunnistaja L. L. käisid sündmusele eelnevalt Illar Lõoga kontakti otsimas.
17. Süüdistatava Illar Lõo kohta koostatud ambulatoorse XXX ekspertiisiaktist nähtub, et isik põeb korduvat XXX ja tal esinevad XXX. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et süüdistatav on XXX ja kergesti ärrituv. Varasemalt on Illar Lõod kriminaalkorras karistatud vägivallakuritegudes oma XXX vastu. Kuritegude toimepanemine ajendatuna isiklikest erimeelsustest viitab Illar Lõo suutmatusele ennast pingelistest olukordades kontrollida.
18. Arvestades Illar Lõo tervislikku seisundit, varasema karistatuse asjaolusid, ähvardamisele eelnenud sündmusi ja süüdistatava ärritatud meelestatust vahejuhtumi ajal, on kohtu hinnangul usutavad K. J. ja L. L. ütlused, et Illar Lõo väljendas ennast K. J. suunas viisil, mis on käsitletav tapmisähvardusena. Süüdistatava Illar Lõo vastupidised ütlused, mille kohaselt oli tema jutt väga viisakas, ei ole kõiki asjaolusid arvesse võttes kohtu jaoks veenvad. 3
19. KarS § 120 lg 1 objektiivset koosseisu ei täida üksnes ähvarduse väljaütlemine, vaid oluline on, et kannatanul tekiks arusaam, et ähvardust tuleb võtta tõsiselt. Kannatanu peab pidama ähvarduse võimalikkust ja realiseeritavust tõsiseltvõetavaks. KarS § 120 dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia (Riigikohtu 06.02.
20. a otsus nr 1-19-1849, p 23). Seega pidi KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu täitmiseks kannatanu K. J. tõsiselt arvama, et süüdistatav Illar Lõo võib oma ähvarduse realiseerida ja kannatanu tappa.
21. Kannatanu K. J. ütluste kohaselt kartis ta, et Illar Lõo ründab teda. Kohtu jaoks ei ole määrava tähtsusega, et kannatanu ei ole sõnaselgelt väljendanud, et ta kartis just tapmist. Kannatanu on kinnitanud, et Illar Lõo ähvardas sõnades teda tappa ja kannatanu kartis, et toimub rünne, seega kartis kannatanu ähvarduse täideviimist.
22. Hinnates K. J. ütlusi, et öeldud ähvardus temas hirmu tekitas, tuleb märkida järgmist. Kannatanu ütlused selle kohta, kuidas juhtunu on teda pikemas plaanis mõjutanud, ei vasta kohtu hinnangul tegelikkusele. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et tema hirm Illar Lõo ees on praeguseks mõningal määral lahtunud, kuid mitte täielikult, ja tal olevat siiani ebamugav Lõode korteri uksest mööduda. Samas on kohtule esitatud materjale selle kohta, et K. J. suhtub Illar Lõosse üleolevalt, nimetades sotsiaalmeedias ning sõnumites S. L. ja L. K. XXX ebatsensuursete väljenditega. Kannatanu tunnistas ka ise kohtuistungil, et ta on nimetatud süüdistatava XXX S. L. ajuhälvikuks. Eelkirjeldatud suhtumine ei näita kohtu hinnangul vähimatki hirmu või ebamugavust seoses Illar Lõoga, vaid pigem viitab sellele, et kannatanu tunneb ennast julgelt ja kindlalt. Seega on K. J. ütlused selle kohta, kui halvasti on juhtunu talle mõjunud, kohtu hinnangul ilmselge liialdus. Kui kannatanu on väidetava ähvarduse pikaajalisi negatiivseid järelmeid üle paisutanud, tekib arusaadavalt küsimus, kui usaldusväärsed on tema väited ähvarduse vahetu mõju ja tõsiseltvõetavuse kohta. Pigem on põhjust arvata, et ka siinkohal on tegemist teatava liialdusega. Seega ei ole K. J. ütlused piisavalt usaldusväärsed tõendamaks, et ähvardus oli tema jaoks tõsiseltvõetav.
23. Otsustamaks, kas ähvardus oli K. J. jaoks tõsiseltvõetav, käsitleb kohus ka kannatanu käitumist ähvarduse tegemise ajal ja sellele järgnevalt. Ähvardamisele vahetult järgnevalt helistas K. J. Häirekeskusesse. Kõnesalvestiselt kuuldub, et kannatanu räägib väga selgelt ja rahulikult, mis on tema pöördumise põhjus ja annab juhised politseile tema elukohta tulekuks. Kannatanu hääletoonist, sõnakasutusest või vestluse üldisest laadist ei ilmne mingeid paanika või ärevuse märke (näiteks nutmine, hingeldamine, kiiresti rääkimine, sõnade segamini ajamine, hääle värisemine vms). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et inimene, keda on loetud minutite eest ähvardatud tappa ja kes on seda ähvardust pidanud tõsiseltvõetavaks, on Häirekeskusesse helistades niivõrd rahulik ja tasakaalukas. Telefonikõne kinnitab küll vahejuhtumi aset leidmist ja selle asjaolusid, kuid ei tõenda ähvarduse tõsiseltvõetavust.
24. Ähvardamise ajal viibis kannatanu K. J. trepikojas oma korteri ukse vahetus läheduses ning tal oli võimalus minna korterisse ja lukustada uks. Kohtule ei ole esitatud ühtki objektiivset põhjendust, miks K. J. ei oleks võinud varjuda oma korterisse, kui trepikojas toimuv temas tõesti hirmu tekitas ja ta kartis Illar Lõo rünnet. Kannatanu sõnul ta tardus hirmust ja sel põhjusel ei läinud ta tuppa. Kummastav on kannatanu käitumine ka pärast olukorra eskaleerumist. K. J. on selgitanud, et ka pärast ähvarduse tegemist ei läinud ta tuppa, vaid helistas Häirekeskusesse trepikojast. Seda, et Häirekeskusesse helistamise toimus trepikojas, on väitnud ka tunnistaja S. L. Jääb arusaamatuks, miks otsustas kannatanu, selle asemel, et minna turvaliselt oma korterisse ja lukustada uks, jääda trepikotta, kus viibis ka Illar Lõo, kes oli äsja ähvardanud teda tappa. Kohtu jaoks on ainus loogiline selgitus, et kannatanu ei tundnud hirmu ega pidanud Illar Lõost tulenevat võimalikku ohtu tõsiseks. Kohus ei pea usutavaks kannatanu 4 selgitust, et ta tardus ja üleüldse käis kõik väga kiiresti. Loomulikult on võimalik, et šokiseisundis inimene ei käitu asjakohaselt ja adekvaatselt, kuid käesoleval juhul oli kannatanu piisavalt adekvaatne, et helistada Häirekeskusesse. Nimetatud telefonikõnest ka ei nähtu, et K. J. oleks olnud šokis või kuidagi eriliselt häiritud. Samuti ei ole kohtu jaoks usutavad K. J. selgitused, et ähvarduse väljaütlemise järgselt tema hirm kadus mõne sekundiga, sest ta nägi Illar Lõod rahunemas ja S. L. teda kinni hoidmas. Trepikotta jäämine nii konkreetselt ähvarduse tegemise ajal kui sellele järgnevalt annab alust arvata, et K. J. ei tundnud mingisugust ohtu ning ei arvanud, et Illar Lõo võiks oma ähvarduse täide viia. Pigem viitab kõik sellele, et kannatanu soovis demonstreerida oma üleolekut ja võimalust tekkinud ebameeldiv olukord ära kasutada ja seeläbi Lõode perekonnale pahandusi tekitada.
25. Tunnistaja L. L., kes sündmust vahetult pealt nägi, ütluste kohaselt oli K. J. hirmul. Ka sündmuskohale saabunud politseiniku, tunnistaja T. M. hinnangul oli K. J. pigem paanikas. Kohus, kahtlemata tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, ei pea neid piisavalt kaalukateks, et lükata ümber kannatanu enda ütluste ja vahetu käitumise põhjal tehtavaid järeldusi. Kohus ei kahtle selles, et vahejuhtum oli kannatanu jaoks ebameeldiv ja ta väljendas oma pahameelt ka tunnistajatele, kuid pelgalt negatiivse emotsiooni avaldamine ei tähenda, et kannatanu kartis tapmisähvarduse täideviimist. Teisisõnu leiab kohus, et tunnistajatele välja näidatud emotsionaalsus ei tulenenud hirmust, vaid soovist tekitada inimestele, kellega kannatanul olid väga halvad suhted, probleeme.
26. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et Illar Lõo ähvardus K. J. tappa oli kannatanu jaoks tõsiseltvõetav. Kohtul ei ole alust järeldada, et kannatanul tekkis arusaam, et Illar Lõo võib oma ähvarduse realiseerida ja põhjustada tema surma. Pigem oli kannatanu jaoks tegemist praaliva väljaütlemisega, mis võis küll olla ärritav, kuid mis ei tekitanud temas hirmu ja muret oma elu pärast. Siinkohal juhib kohus tähelepanu, et Illar Lõole on esitatud süüdistus tapmisega ähvardamises, mitte tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises. Seega on objektiivse koosseisu realiseerimiseks vajalik, et kannatanul oli alust karta just tapmisähvarduse täideviimist. Isegi kui kannatanu pidas tõsiseltvõetavaks tervisekahjustuse tekitamist või pelgas mõnd muud ebamugavust (näiteks süüdistatava poolset karjumist ja sõimu), siis ei täida see tapmisega ähvardamise koosseisu.
27. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Käesoleva juhtumi puhul esineb arvukalt asjaolusid, mis võiksid keskmise mõistliku isiku jaoks muuta Illar Lõo väljaöeldud ähvarduse tõsiseltvõetavaks. Ähvarduse tegemise ajal tuli süüdistatav kiiresti trepist üles, oli hullunud pilguga ja kannatule tundus, et purupurjus. Süüdistatava korterist oli samal päeval kostnud kõva lärmi ning kannatanule jäi mulje, et süüdistatav oli olnud luku taga. Kannatanu teadis, et Illar Lõo on olnud varasemalt vägivaldne XXX, sest ta on ise kuulnud XXX korterist XXX ja XXX, lisaks ka vastavaid kuulujutte. Sellegipoolest tuleb silmas pidada, et ähvarduse sisuks on konkreetses kannatanus ettekujutuse loomine võimaliku kahju tekkimisest ja sellega hirmutunde tekitamine just kannatanus. Seega juhul, kui ähvardus võiks olla tõsiseltvõetav kõrvalseisja jaoks, kuid ei ole seda ähvarduse adressaadi jaoks, ei ole ähvardamise objektiivne koosseis täidetud.
28. Kuna KarS § 120 lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused ei ole täidetud, tuleb Illar Lõo talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. III Süüteomenetluses tekitatud kahju 5
29. Süüdistatav Illar Lõo on esitanud kohtule taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Süüdistatav taotleb mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, sest alusetu süüdistusega on teotatud tema au ja head nime ning kahjustatud tervist. Illar Lõo leiab, et kui kohus ta KarS § 120 lg 1 järgi õigeks mõistab, on kogu kriminaalmenetlus toimunud õigusvastaselt.
30. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 1 kohaselt on isikul olenemata süüasja lõpptulemusest õigus nõuda kahju hüvitamist, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju.
31. Kohus selgitab, et süüdistatava õigeks mõistmine ei tähenda kogu kriminaalmenetluse õigusvastasust ja sellega süüdistatavale kahju tekitamist. SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on menetleja poolne menetlusõiguse sätte rikkumine. Seejärel tuleb hinnata, kas rikkumine on süüline ja kas sellega on isikule tekitatud kahju.
32. Illar Lõo esitatud taotlusest ega kriminaalasja materjalidest tervikuna ei nähtu, et menelteja oleks mõnd toimingut läbi viies läinud vastuollu menetlusõigusega. Kuna menetleja poolset rikkumist ei ole tuvastatud, tuleb esitatud taotlus kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. IV Kriminaalmenetluse kulud
33. Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. 28. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on Illar Lõo lepingulise kaitsja, vandeadvokaat Marko Paabumetsa tasu olnud menetluses kokku 3000 eurot. Kohus on seisukohal, et valitud kaitsja tunnitasu saab pidada mõistlikuks, s.o 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on ka menetluskulude nimekirjas toodud toimingute loetelu ja nendele kulunud aeg (kokku 20,5 h) põhjendatud. 29.

§ 175lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks ka määratud kaitsjale makstud tasu.

Kohtueelses menetluses määrati Illar Lõole riigi õigusabi korras kaitsjaks vandeadvokaat Kalju Kutsar. Kaitsjale on välja makstud tasu ja kulude katteks 109,20 eurot. 30.

§ 175lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ka ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

Käesolevas asjas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt teostatud ekspertiisi maksumus on 510 eurot. 31. Eelnimetatud menetluskulud kogusummas 3619,20 eurot tuleb

§ 181lg 1 alusel jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 6