kuulise katseajaga. tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
lg 2,
ja
järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Marko Luike süüdistatakse selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust juhtis tahtlikult 11.04.2020 kella 10.04 ajal xxxx asuva maja juures, 10.05.2020 kella 17.32 ajal xxxx asuva maja juures ja 27.05.2020 kella 07.52 ajal xxxx asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Sellise tegevusega rikkus Marko Luik tahtlikult Harju maakohtu 27.02.2020 otsusega nr 1-20-1553, mis jõustus 06.03.2020, temale mõistetud
lg 1 p 1 järgset lisakaristustust, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 – ks kuuks. Sellise tegevusega tahtlikult Marko Luik ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega pani Marko Luik toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kuriteo eest kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest tahtliku kõrvalehoidumise. Samuti tema, olles 27.02.2020 karistatud Harju maakohtu poolt
lg 1 ja
lg 1 p 1 alusel ehk juhtimisõiguse äravõtmisega 3 – ks kuuks, • 11.04.2020 kella 10.04 ajal xxxx asuva maja juures juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; • 10.05.2020 kella 17.32 ajal xxxx asuva maja juures juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; • 27.05.2020 kella 07.52 ajal xxxx asuva maja juures juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega rikkus Marko Luik süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukis võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole piiratud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega Marko Luik mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime
Samuti tema, olles 27.02.2020 karistatud Harju maakohtu poolt
lg 1, uuesti juhtis tahtlikult 13.06.2020 kella 08.45 ajal xxxx asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove –– väljahingatavas õhus 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulem 0,91 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Marko Luik • liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ • korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega Marko Luik mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime
MS § 245 sätetest on ringkonnaprokurör Diana Helila, süüdistatav Marko Luik ja tema kaitsja Maano Saareväli käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
ja
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtuvalt
lg 1 alusel Marko Luik karistuseks 6 kuud vangistust;
Lähtuvalt
lg 1 alusel mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristus 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ehk 10.05.2020 – 11.05.2020, 27.05.2020 – 28.05.2020 ja 13.06.2020 – 14.06.2020, mis on 6 päeva, mil Marko Luik oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust. Lähtuvalt
lg 2 suurendada 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust 27.02.2020 Harju maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 3 kuud ja 27 päeva, ning mõista liitkaristus 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust. Lähtuvalt
lg 1 asendada vangistus 1 aasta 7 kuud ja 21 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega vastab vangistus 1 aasta 7 kuud ja 21 päeva üldkasulikule tööle 591 tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustub Marko Luik üldkasuliku töö tegemisel (2 aasta jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt
lg 1 ehk: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata Marko Luigele lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Lähtuvalt
lg 1 p 1 lisakaristusena võtta Marko Luik ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. LS § 127 alusel on Marko Luik kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Marko Luik temale
lg 2,
ja
järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Marko Luigelt (Luik) KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Marko Luigelt (Luik) välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. 72 eurot. Kokkuleppelise kaitsja Maano Saareväli kulud jätta Marko Luige (Luik) enda kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulu kokku summas 948 eurot tuleb Marko Luigel (Luik) tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 79,00 eurot. Asitõend • politseisõiduki pardakaamera videosalvestis CD – plaadil peale kohtuotsuse jõustumist jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde; Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 2, § 68 lg 1, § 74 lg 5, § 69, § 75, § 50 lg 1 p 1, LS § 127 kohus o t s u s t a s: 3 Süüdi tunnistada Marko Luik
ja § 4231 järgi ja mõista karistuseks
Süüdi tunnistada Marko Luik
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristusest raskeimat ja liitkaristuseks Marko Luigele (Luik) mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
10.05.2020 – 11.05.2020, 27.05.2020 – 28.05.2020 ja 13.06.2020 – 14.06.2020 (6 päeva) karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 3 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks Marko Luigele (Luik) mõista 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust.
lg 1 asendada mõistetud vangistus 1 aasta 7 kuud ja 21 päeva üldkasuliku tööga 591 tundi.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutada Marko Luik üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Marko Luik kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Marko Luigel (Luik) käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Marko Luik määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Marko Luigelt (Luik) ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. LS § 127 alusel on Marko Luik kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud Välja mõista Marko Luigelt (Luik) 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 72,00 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 948 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 79,00 eurot kuus. 4 Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend • politseisõiduki pardakaamera videosalvestis CD – plaadil peale kohtuotsuse jõustumist jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde; Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.