Obsah (12)

§ 632§ 230§ 232§ 367§ 138§ 162§ 173§ 174§ 163§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-106497 T

§ 632

lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad Magna Kapital OÜ esitas 17.02.2020 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. J.i vastu kokku 1544 euro nõudes. Kohus tegi 05.03.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik nõudele vastuväidet ei esitanud, seega tehti võlgniku suhtes 10.06.2020 maksekäsk. 22.07.2020 esitas võlgnik määruskaebuse. Pärnu Maakohtu 27.10.2020 kohtumäärusega rahuldati võlgniku määruskaebus ja tühistati Pärnu Maakohtu 10.06.2020 kohtumäärus, s.o maksekäsk tsiviilasjas nr 2-20-

1. Avaldaja nõue võlgniku vastu anti üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.01.2021 määrusega kohustas Harju Maakohus Magna Kapital OÜ-t esitama oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 18.01.2021 esitas Magna Kapital OÜ kohtule hagiavalduse K. J.i vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 127 eurot, leppetrahvi 1400 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 28,07 eurot ja täiendava viivise 0,065% põhivõlalt päevas alates 19.01.2021 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse ja hageja täiendavate selgituste kohaselt sõlmisid pooled 06.02.2020 rendilepingu, mille alusel rentis kostja sõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx. Lepingu alusel rentis kostja sõiduki ajavahemikuks 06.02.2020 kuni 08.02.
2. Kostja kohustus sõiduki tagastama hiljemalt 08.02.2020 kell 10:00 aadressil xxxx. Kostja sõidukit hagejale ei tagastanud. 11.02.2020 võttis hagejaga ühendust Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ja teavitas hagejat, et kostja olles alkoholijoobes juhtis hagejale kuuluvat sõidukit ning selle tulemusena on rendisõiduk toimetatud Politsei- ja Piirivalveameti valveparklasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn ning hagejal on võimalik sõiduk seal kätte saada. Hageja sai politseilt sõiduki kätte 11.02.
3. Sõiduki kättesaamiseks oli hageja kohustatud tasuma valveparklatasu 42 eurot. Sõiduki kättesaamisel selgus, et sõiduk on määrdunud ning vajab keemilist puhastust. Hageja on teostanud sõidukile keemilise puhastuse maksumusega 100 eurot. Kuna kostja lepingus kokkulepitud tähtajaks sõidukit hagejale ei tagastanud ning hageja sai reaalselt sõiduki kätte ja sai seda kasutama hakata 13.02.2020, siis arvestab hageja rendiperioodi kuni 13.02.
4. Hageja sai politseilt sõiduki kätte 11.02.2020 ning kuna sõiduk vajas keemilist puhastust, siis toimetas hageja sõiduki keemilisse puhastusse ja sai sõidki sealt kätte 13.02.
5. Hageja ei saanud sõidukit perioodil 11.02.2020 kuni 13.02.2020 kostjast tingitud asjaolude tõttu kasutada. Kuna kostja rikkus rendilepingu tingimusi, siis on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 100 eurot vastavalt lepingu punktile 5.10, leppetrahvi summas 1000 eurot vastavalt lepingu punktidele 5.4 ja 5.7 ning leppetrahvi summas 300 eurot vastavalt lepingu punktile 5.
6. II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et sõlmis hagejaga rendilepingu, kuid tal polnud selleks õigust, sest kostjal pole juhilube. Hageja ei kontrollinud juhilubade olemasolu ega tundnud selle 2 2-20-106497 vastu mingit huvi. Sõiduk Xxxx riikliku registreerimisnumbriga xxxx viidi politsei parklasse, kuna kostja sõitis juhilubadeta, mitte alkoholijoobes. Juhilubadeta sõitmise eest sai kostja trahvi 800 eurot. Auto oli puhas ega vajanud mingit keemilist puhastust. Kostja ei nõustu leppetrahvinõudega, kuna auto oli politsei, mitte kostja käes. III Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista 06.02.2020 sõlmitud rendilepingust tuleneva põhivõla 127 eurot, leppetrahvi rendilepingu tingimuste rikkumise eest kokku summas 1400 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 28,07 eurot ja täiendava viivise

§ 367alusel.

Põhivõlg koosneb hagiavalduse kohaselt tasumata renditasust summas 85 eurot ja kahjuhüvitisest (valveparkla tasust) 42 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tal juhilube, mistõttu puudus tal õigus rendilepingu sõlmimiseks. Politsei pidas kostja kinni juhilubadeta sõitmise tõttu, mitte alkoholijoobes sõitmise tõttu. Leppetrahvi nõudega kostja nõus ei ole, kuna auto oli politsei käes. Lisaks oli auto puhas ega vajanud mingit puhastust. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja hageja sõlmisid 06.02.2020 rendilepingu, mille esemeks oli sõiduk Xxxx riikliku registreerimisnumbriga xxxx (tlk 7-9). Poolte vahel pole vaidlust ka selle üle, et kostja sai sõiduki enda kasutusse 06.02.2020 ning pidi selle hagejale tagastama 08.02.2020 kell 10.

1. Poolte vahel pole vaidlust ka selle üle, et tegelikult kostja sõidukit lepingus kokku lepitud ajal ja kohas hagejale ei tagastanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja sai sõiduki Xxxx riikliku registreerimisnumbriga xxxx politseilt kätte 11.02.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus sõlmida kostjaga rendilepingut olukorras, kus kostjal puudub juhiluba. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda leppetrahvi ning hüvitada sõiduki keemilise puhastusega seonduvad kulud. 3 2-20-106497 VÕS § 339 kohaselt kohustub üks isik (rendileandja) rendilepinguga andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Hageja on 10.05.2021 vastuses selgitanud, et rendilepingu sõlmimine ei eelda juhtimisõiguse olemasolu. Poolte kohustused on kokku lepitud rendilepingu punktis
3. Rendilepingu punkti 4.1.1 kohaselt kohustus hageja andma sõiduki rentnikule üle ja võimaldama rentnikul sõidukit kasutada ning punkti 4.1.2 kohaselt tagama, et sõidukil on rendiperioodi ajal liikluskindlustus ja läbitud tehniline ülevaatus. Kostja kohustus vastavalt rendilepingu punktidele 4.2.1 sõiduki vastuvõtmisel sõiduki üle vaatama ja veenduma, et sõiduk on temale kasutamiseks sobilik ja korras ning punkt 4.2.2 kohaselt kasutama sõidukit hoolikalt, heaperemehelikult ning vastavalt sõidukile ettenähtud sihtotstarbele ja vastavalt punktile 4.2.10 täitma sõiduki kasutamisel liiklusseaduse ja muude liikluses käitumist reguleerivate õigusaktide nõudeid. Poolte vahel sõlmitud rendilepingu punktidest 4.1 ja 4.2 ei tulene hageja kohustust rentida sõidukit üksnes juhiluba omavatele isikutele ega rentniku kohustust omada juhiluba. Seega on kostja väited, et tal polnudki tegelikult õigust rendilepingut sõlmida, asjakohatud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Sõiduki juhtimisõiguse puudumine ei vabasta kostjat hagejaga sõlmitud rendilepingu täitmise kohustusest. Järgnevalt hindab kohus hageja nõudesummade põhjendatust. Hageja on palunud kostjalt välja mõista renditasu vastavalt rendilepingu punktile 3.1 summas 85 eurot. Hageja on 26.03.2021 menetlusdokumendis (tlk 19) selgitanud, et kuna kostja ei tagastanud sõidukit rendilepingus kokku lepitud rendiperioodi jooksul ja hageja sai sõiduki politseilt kätte 11.02.2020 ning oli peale seda sunnitud viima sõiduki keemilisse puhastusse, kust sai sõiduki kätte 13.02.2020, siis loeb hageja rendiperioodiks ajavahemiku 06.02.2020 – 13.02.
4. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue renditasu väljamõistmiseks summas 85 eurot põhjendatud. Rendilepingu punktide 1.2 ja 1.3 kohaselt oli rendiperioodiks 06.02.2020 – 08.02.2020 ja punkti 1.4 kohaselt oli renditasuks 34 eurot (tlk 7). Vastavalt rendilepingu 2.6 ei pikene leping uueks rendiperioodiks ega muutu tähtajatuks sõiduki tähtaegselt tagastamata jätmise tõttu. Seega ei lähtu hageja nõue renditasu summas 85 eurot väljamõistmiseks poolte vahel sõlmitud rendilepingust. Kohus on hagejat 16.09.2021 määrusega kohustanud täiendavalt selgitama, miks erineb hageja renditasu nõue kohtule esitatud rendilepingust. Hageja vastavat selgitust kohtule esitanud ei ole. Vastavalt VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kuivõrd kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu poolte tegelikku tahet uue rendiperioodi sõlmimiseks, siis tuleb kohtu hinnangul rendilepingu tõlgendamisel lähtuda rendilepingus märgitud rendiperioodist, milleks rendilepingu alusel on 06.02.2020 – 08.02.
5. Vastavalt rendilepingu punktile 2.6 ei olnud hagejal õigust rendiperioodi muuta ega pikendada tulenevalt asjaolust, et kostja ei tagastanud sõidukit hagejale kokkulepitud ajal. Seega ei olnud hagejal õigust rendiperioodi pikendamiseks kuni 13.02.
6. Vastavalt rendilepingu punktile 3.1 kohustus kostja tasuma hagejale sõiduki kasutamise eest renditasu 17 eurot päevas alates rendiperioodi esimesest päevast. Rendilepingu p 3.2 kohaselt tasub rentnik rendi lepingu sõlmimisel rendiperioodi eest kohapeal sularahas, pangakaardiga või ülekandega rendileandja arveldusarvele (tlk 7 pöördel). Vastavalt rendilepingu punktile 1.4 on kostja tasunud renditasu 34 eurot vastavalt lepingu punktile 3.1 (tlk 7). Seega on kostja rendilepingu sõlmimisel renditasu rendiperioodi 06.02.2020 – 08.02.2020 eest juba tasunud. Hageja ei ole vastavat asjaolu eitanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja renditasu tasumise 4 2-20-106497 kohustuse vastavalt poolte vahel sõlmitud rendilepingu punktidele 1.4, 3.1 ja 3.2 täitnud ning hagejal puudub rendilepingu punktist 3.1 tulenev alus täiendava renditasu nõudmiseks. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 42 eurot, mis koosneb valveparkla tasust. Hageja on 18.01.2021 esitatud hagiavalduses selgitanud, et 11.02.2020 teavitas Politseija Piirivalveameti ametnik hagejat asjaolust, et kostja olles alkoholijoobes juhtis hagejale kuuluvat sõidukit ja selle tulemusel on rendisõiduk toimetatud Politsei- ja Piirivalveameti valveparklasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Sõiduki kättesaamiseks oli hageja kohustatud tasuma valveparklatasu 42 eurot. Kostja on 26.04.2021 vastuses nõustunud hageja väitega, et sõiduk viidi politsei parklasse. Hageja on kohtule esitanud maksekviitungi (tlk 10), millest nähtuvalt on hageja 11.02.2020 tasunud 42 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt rendilepingu p 4.2.10 kohustus kostja täitma sõiduki kasutamisel liiklusseaduse ja muude liikluses käitumist reguleerivate õigusaktide nõudeid. Hageja väidete kohaselt juhtis kostja hagejale kuuluvat rendisõidukit alkoholijoobes, mille tõttu toimetas politsei sõiduki Politsei- ja Piirivalveameti valveparklasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Kostja vastuväidete kohaselt ei juhtinud ta sõidukit alkoholijoobes, vaid tal puudus juhiluba. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et politsei toimetas sõiduki valveparklasse. Kuigi kumbki pool pole kohtule esitanud tõendeid oma väidete (s.o alkoholijoobe või juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine) kinnitamiseks, on nii alkoholijoobes sõiduki juhtimine kui ka sõiduki juhtimine sõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendita tulenevalt liiklusseaduse §-st 33 keelatud. Seega on kostja mõlemal juhul rikkunud liiklusseaduse § 33 ja rendilepingu punkti 4.2.
7. Vastavalt VÕS § 103 lg 1 teisele lausele eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tekkis kostja rikkumise tõttu hagejale varaline kahju 42 eurot, mis seisnes valveparkla tasus. Hagejal poleks tekkinud kohustust tasuda valveparkla tasu, kui kostja ei oleks liiklusseadust rikkudes juhtinud hagejale kuuluvat sõidukit ning politsei poleks sõidukit valveparklasse toimetanud. Kostja ei ole tõendanud, et tema rikkumine oli vabandatav. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kahjuhüvitise summas 42 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on arvestanud kahjuhüvitiselt viivist vastavalt rendilepingu punktile 5.13 0,065% tasumata summalt päevas kokku 9,34 eurot alates 11.02.2020 kuni 18.01.
8. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt

§ 367

esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja kahjuhüvitise nõue on põhjendatud, siis on hagejal õigus nõuda viivise väljamõistmist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista leppetrahvi kokku 1400 eurot, millest leppetrahv summas 100 eurot tuleneb rendilepingu punktist 5.10, leppetrahv summas 1000 eurot tuleneb rendilepingu punktist 5.4 ja 5.7 ning leppetrahv summas 300 eurot tuleneb rendilepingu punktist 5 2-20-106497 5.12. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 158 lg 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Rendilepingu punkti 5.10 kohaselt juhul, kui rentniku poolse lepingu rikkumise tulemusena peab rendileandja teostama sõiduki remondi, keemilise puhastuse, lõhnade eemaldamise vms ning ei saa selle tõttu sõidukit uuesti rendile anda, kohustub rentnik tasuma leppetrahvi kuni 30 päeva rendi suuruses summas. Vastavalt rendilepingu punktile 6.2 kohustus kostja tagastama sõiduki rendileandjale puhtana ja samas seisundis nagu see oli tema kasutusse andmisel, arvestades normaalset kulumist. Hageja väidete kohaselt vajas rendilepingu esemeks olnud sõiduk pärast kostja kasutuses olemist keemilist puhastust. Hageja on kohtule esitanud L OÜ 13.02.2020 arve nr 17, millest nähtuvalt on sõidukile riikliku registreerimismärgiga xxxx teostatud välipesu ja sisepesu ning hageja on nimetatud teenuse eest tasunud 100 eurot (tlk 11). Kostja vastuväidete kohaselt tema kasutuses olnud rendiauto keemilist puhastust ei vajanud. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks kohtule ühtki tõendit esitanud, mistõttu on kohus seisukohal, et kostja vastavad väited on paljasõnalised ja tõendamata. Tulenevalt

§ 230

lg 1 on kostjal kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt rendilepingu p 5.10 alusel leppetrahvi tasumist. Kuivõrd hageja nõutud leppetrahvi summa 100 eurot jääb rendilepingu punktis 5.10 sätestatud piirmäära, siis on hageja nõue põhjendatud. Rendilepingu punkti 5.4 kohaselt juhul, kui rentnik jätab sõiduki ilma rendileandjaga kokku leppimata erinevasse kohta, kui on sätestatud lepingu p 1.3, tasub rentnik rendileandjale leppetrahvi 1000 eurot. Vastavalt rendilepingu punktile 5.7 on rentnik kohustatud tagastama sõiduki õigeaegselt ja toimetama sõiduki lepingus kokkulepitud kohta. Rentniku poolt sõiduki tähtaegselt tagastamisega viivitamise korral tasub rentnik viivitatud aja eest renti ja leppetrahvi, mille suurus on 1000 eurot. Kostja kohustus vastavalt rendilepingu punktile 1.3 tagastama hagejale sõiduki 08.02.2020 kell 10.00 aadressil Xxxx. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja nimetatud kohustust ei täitnud ja hageja sai temale kuuluva sõiduki tagasi 11.02.2020 aadressilt Rahumäe tee 6, Tallinn. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et poolte vahel polnud kokkulepet sõiduki jätmiseks lepingu p 1.3 märgitust erinevasse kohta. Kostja seisukoht, et tal puudub leppetrahvi tasumise kohustus, kuna sõiduk oli politsei valduses, on kohtu hinnangul asjakohatu. Rendilepingu kohaselt oli kostjal kohustus tagastada sõiduk hagejale õigeaegselt ja lepingus kokku lepitud kohas. Asjaolu, et kostja rikkus sõiduki kasutamisel liiklusseadust ja politsei toimetas sõiduki valveparklasse, ei vabanda kostja rikkumist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt rendilepingu punktide 5.4 ja 5.7 alusel leppetrahvi tasumist ja hageja nõue on põhjendatud. Rendilepingu punkti 5.12 kohaselt juhul, kui rentnik ei teata talle sõiduki kasutamisega seoses määratud trahvist rendileandjale vastavalt lepingu punktile 4.1.13, on rendileandjal õigus nõuda rentnikult leppetrahvi 300 eurot. Rendilepingu punkti 4.1.13 kohaselt kohustus rentnik teavitama rendileandjat koheselt rentnikule määratud trahvist, viivistasuotsusest vms, mis on seotud sõiduki kasutamisega ning tasuma trahvi vastavalt lepingu punktile 5.6, lisaks tasuma ka võimalikud trahvi sissenõudmisega seotud täitemenetluse ning õigusabikulud. Kostja on 26.04.2021 vastuses kinnitanud, et talle määrati seoses rendilepingu esemeks olnud sõiduki kasutamisega trahv 800 eurot (tlk 23). Kostja ei ole oma 26.04.2021 vastuses märkinud, et ta on rendilepingu punktist 4.1.13 tulenevat teavitamiskohustust täitnud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt rendilepingu punkti 5.12 alusel leppetrahvi tasumist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1451,34 eurot, millest kahjuhüvitis moodustab 42 eurot, 6 2-20-106497 hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis moodustab 9,34 eurot ja leppetrahv 1400 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 0,065 % põhinõudelt 42 eurot päevas alates 19.01.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 138

lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

p 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses hageja kanda. Hageja on palunud mõista kostjalt välja menetluskulud 1065 eurot, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagi esitamisel tasutud riigilõivudest kokku 225 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasust 840 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 6 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema lepingulise esindaja kulud nõudega tutvumise ja analüüsi ajakulust, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ajakulust, hagiavalduse koostamise ajakulust, määruskaebusega tutvumise ja vastuse esitamise ajakulust ning hageja 10.05.2021 vastuse koostamise ajakulust. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, avaldusele esitatud vastuse sisu, mahtu ning selles sisalduvaid õiguslikke probleeme.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei saa pidada mõistlikuks, samuti ei jää see turuhinna raamidesse. Senises praktikas on Riigikohus pidanud menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Hagejat esindab käesolevas menetluses jurist, mitte vandeadvokaat. Kohtu hinnangul saab juristi puhul põhjendatuks pidada tunnitasu määra 90 eurot tunnis. Seega saab hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks pidada 540 euro ulatuses (6 x 90). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid 765 euro ulatuses (riigilõiv 225 + lepingulise esindaja tasu 540). 7 2-20-106497 Tuginedes ülaltoodule ja eespool esitatud menetluskulude jaotusele leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud 734,40 eurot (s.o 96% hageja põhjendatud menetluskuludest 765 eurost).

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Reena Nieländer Kohtunik 8