KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-135384 Tsiviilasi OÜ Vagodent

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuli kostjal tõendada, et 02.07.2020 arve tasuti, kuid kostja seda tõendanud ei ole.

1. Kohus selgitas kostjale 24.05.2021 pöördumises (toimiku lk 49-50), et kostjal tuleb oma vastuväiteid hageja nõudele põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühtegi vastuväidet, mille alusel saaks nõude jätta rahuldamata. Kohus selgitas, et arve tasumise kohustus tuleneb lepingust ning raviteenuse lepingu sõlmimise üle pooled ei vaidle. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Asjakohatud on kostja viited sellele, et ta ei ole nõus tasuma trahve ega viiviseid, sest hageja ei ole kostjalt hagiavalduses nõudnud ühegi trahvi ega viivise tasumist.
2. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 02.07.2020 tasulise teenuse arve nr 20206737 hambaravi teenuste eest kokku summas 67 eurot (toimik lk 19). Arvel on kostja allkirjaga antud kinnitus selle vastuvõtmise kohta.
3. 19.08.2020 saatis hageja kostja seaduslikule esindajale e-kirja (toimiku lk 20), mille kohaselt oli hageja üle vaadanud kostja raviarved ning videosalvestise. Hageja selgitas, et 28.05.2020 raviarve tasumine vastas kostja seadusliku esindaja selgitusele. 02.07.2020 käis kostja üksi arsti vastuvõtul, sai registratuurist arve, kuid ei tulnud tagasi seda tasuma. Mõlemal kaasa antud arvel oli kostja allkiri arve kättesaamise kinnitamiseks. Hageja palus kostjal tasuda 02.07.2020 raviarve summas 67 eurot. Seega pidi kostja seaduslik esindaja hiljemalt 19.08.2020 teada saama, et arve on tasumata. Kostja vaatamata meeldetuletusele arvet ei tasunud.
4. Hageja esitas kohtule väljavõtte kostja raviplaanist (toimiku lk 27) ja ravi päevikust (toimiku lk 25). Raviplaanil oli märge, et sellega nõustumise korral saab patsient leppida registratuuris kokku ravi teostamiseks vajaliku aja. Kostja ravikaardist (toimiku lk 29-31) nähtub, et kostja käis arsti juures visiidil ja sai raviteenust 02.07.
5. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja ja kostja sõlmisid raviteenuse osutamise lepingu, mille alusel tuli osutatud teenuste eest tasuda. Kostja ei ole sellele asjaolule vastuväiteid esitanud. Alusetu on kostja väide, et raviplaani kohaselt sai ta tasuda teenuse eest ainult sularahas. Raviplaanis puuduvad piirangud selle kohta, kuidas osutatud teenuse eest tasuda.
6. 28.05.2020 väljastati kostjale samuti tasulise raviteenuse arve nr 20205002 summas 67 eurot (toimiku lk 36), millel on märge, et seda arvet tuli kostja hiljem sularahas maksma. Hageja koostatud arvete koond (toimiku lk 28) näitab, et kostjal jäi tasumata arve nr 20206737 summas 67 eurot. Ülejäänud arved on kostja tasunud. Seega oli kostja varasemalt isiklikult kinnitanud arvete kättesaamist ning need olid tasutud.
7. Asjaolu, et kostja oleks tasunud vaidlusalust arvet, ei saa tuvastada asjas kogutud tõenditest. Hageja ja kostja seadusliku esindaja e-kirjade vahetusest
8. aasta augustis, septembris ja oktoobris (toimiku lk 22-23) nähtub, et kostja arvates läks tema tütar pärast arve saamist tagasi kliinikusse seda tasuma. Kostja seaduslik esindaja ootas teda autos. Kostja seaduslik esindaja soovis hagejalt saada lõiku videost, millest oleks näha, et tema tütar ei tulnud tagasi. Hageja selgitas, et isikuandmete tõttu ta seda salvestist kostjale väljastada ei saa. Kuna kostja tütar tagasi ei tulnud, ei ole videosalvestisel näha ei teda ega kostja seaduslikku esindajat.
9. Hageja e-kirjade vahetusest politseiga (toimiku lk 21) nähtub, et hageja küsis politsei seisukohta seoses videosalvestise läbivaatamisega. Politsei vastuses on selgitatud, et videosalvestise vaatamise eesmärgiks oli tuvastada, kas tegu on süüteoga või mitte. Süütegu ei tuvastatud.
10. Kohtumenetluse käigus ei esitanud kostja kohtule taotlust nõuda hagejalt välja videokaamera salvestus. Kuna kostja ei ole esitanud muid tõendeid ega taotlust videokaamera salvestise väljanõudmiseks, loeb kohus usutavateks hageja väiteid, et salvestiselt ei nähtu kostja või tema seadusliku esindaja tagasitulekut kliinikusse arve tasumiseks. Lisaks ei saa kohus nõuda hagejalt negatiivse asjaolu tõendamist ehk selle tõendamist, et kostja ei tulnud tagasi kliinikusse. Arve tasumist saab tõendada kostja ning kostja seda teinud ei ole. Kuna kostja seaduslik esindaja on samaaegselt nõudnud väljastatud arve tasumist ja on lubanud selle maksmist pärast uuesti vormistamist, on kostja sisuliselt möönnud, et arve on tasumata. Kuna kostja vastuväited hageja nõudele on alusetud ja tõendamata, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 67 eurot. 37.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna kostja ei sõlminud hagejaga kompromissi ega tasunud arvet ise vabatahtlikult, puudub kohtul õiguslik alus jätta menetluskulud hageja kanda. 38.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik