RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-21-980 14. det

) § 121 lg 2 p 21 alusel ning täituri tegevuse peale esitatud osas

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 5 kohaselt on täitemenetlusega seotud hagide ja kaebuste lahendamine maakohtu pädevuses.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 ning Riigikohtu määruse nr 3-18-763/15 p 9 kohaselt on varaliselt hinnatava hüve riive vähese intensiivsusega eelkõige juhul, kui selle väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks summaks 60 eurot. Seega tuleb kaebaja varaliselt hinnatavat õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Samuti ei ole kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2), sest kaebaja ei ole vaidlustanud Harju Maakohtu määruseid.

Rahaline nõue oli seega kehtivana kantud maksukohustuslaste registrisse ning MTA oli MKS § 105 lg 3 kohaselt kohustatud tasaarvestama riiginõude kaebaja enammakstud tulumaksu summaga. Kaebuse rahuldamine on seetõttu ebatõenäoline. Isegi juhul, kui kohus tühistaks MTA otsuse, ei vabaneks kaebaja sellega riigi õigusabi tasu maksmise kohustusest. Halduskohus ei saa hinnata maakohtu määruste õiguspärasust. Selleks tuleks kaebajal vaidlustada maakohtu määruseid. Kaebaja peaks pöörduma tähtaja ennistamise taotlusega Harju Maakohtu poole, näidates ära tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused.

1. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. septembri
4. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et kohus saaks tühistada vaidlustatud MTA otsuse üksnes juhul, kui selgub, et maksuhaldur on tasaarvestamise teinud ebaõigesti ning kaebajal ei olnud kohustust riigi õigusabi eest tasuda. Haldusasja lahendaval kohtul ei ole võimalik ümber hinnata tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahendeid. Maakohtu määrustest tõusetunud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkorras. Jõustunud kohtumääruseid, mis on edasikaevatavad, on võimalik teatud eelduste täidetuse korral vaidlustada teistmise korras (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) §-d 702-710). Sellest tulenevalt ei ole haldus- ega ringkonnakohus pädevad hindama, kas riigi õigusabi määramise ajal olid selle andmise (majanduslikud) eeldused täidetud. Samadel põhjustel ei ole halduskohtule võimalik esitada kaebust kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks (TMS §-d 217, 218 ja 221) ega hagi kohtutäituri põhjustatud kahju hüvitamiseks (kohtutäituri seadus § 9 lg 8). Kohtute infosüsteemist nähtub, et M. Voitk on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse tsiviilasjas nr 2-21-
5. Halduskohus on kaebuse õigesti

§ 121lg 2 p 21 alusel tagastanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et talle riigi õigusabi määramine tagasimaksmise kohustusega oli vastuolus riigi õigusabi seadusega. Ebaõige on väide, et talle on riigi õigusabi osutatud. Kaebajani on vahepeal jõudnud info, et maakohtu
2. märtsi
3. a määrus oli allkirjastamata, seega on kehtetud ka kõik selle alusel tehtud edasised toimingud.
4. Vastustaja on vastuses määruskaebusele seisukohal, et kohtud on kaebuse õigesti tagastanud. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-19-3217 tehtud
5. märtsi
6. a 2

§ 121

lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ja MTA otsuse peale esitatud osas

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud osas on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. 11. Kolleegium on varem selgitanud, et kaebuse võib

§ 121

lg 2 p 21 alusel tagastada, kui korraga on täidetud kaks eeldust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-2255/16, p 10). Kohtud on selles asjas leidnud, et kuna kaebaja ei ole vaidlustanud maakohtu

1. märtsi
2. a määrust, millega määrati kindlaks kaebaja hüvitatava riigi õigusabi tasu suurus, siis oli sellest tulenev maksukohustuslaste registrisse kantud rahaline nõue kehtiv ning MTA pidi MKS § 105 lg 3 järgi riiginõude kaebaja enammakstud tulumaksu summaga tasaarvestama. Kohtud järeldasid, et vaidlustatud MTA otsust ei ole põhjust pidada õigusvastaseks, ning hindasid kaebuse rahuldamise ebatõenäoliseks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
3. Haldusasja materjalidest nähtub, et maakohtu
4. märtsi
5. a määrusel puudub kohtuniku allkiri. Halduskohus on nii maakohtu
6. märtsi
7. a määruse kui ka
8. märtsi
9. a määruse asja materjalide juurde võtnud, kuid ei ole
10. märtsi
11. a määrusel kohtuniku allkirja puudumisele tähelepanu pööranud.
12. Vaidlustatud MTA otsuse kohaselt tegi MTA kaebaja tulumaksu tagastusnõudest tasaarvestuse tsiviilasjas nr 2-19-3217 tekkinud rahalise nõudega. Seega sõltub MTA otsuse õiguspärasus rahalise nõude aluseks oleva kohtumääruse olemasolust. Rahaline nõue 60 eurot tekkis väidetavalt tsiviilasjas tehtud
13. märtsi
14. a määrusega. Kirjalik kohtumäärus muutub kohtumääruseks siis, kui kohtunik on selle allkirjastanud (TsMS § 464 lg-d 2 ja 3, § 463 lg 2 koostoimes §-ga 441). TsMS § 464 lg 3 järgi võib kohtuistungil kuulutatud määruse teatud juhtudel vormistada ka hiljem, kuid sedagi tuleb sel juhul teha kümne päeva jooksul alates istungil kuulutamisest. Hinnangu sellele, kas rahaline nõue, mida MTA praeguses asjas tasaarveldas kaebaja tulumaksu tagastusnõudega, sai tekkida kohtumääruse alusel, millel puudus kohtuniku allkiri, peab andma kohus asja sisulise lahendamise käigus. Rahalise nõude aluseks oleval kohtumäärusel kohtuniku allkirja puudumise tõttu ei ole kolleegiumi hinnangul täidetud üks kahest

§ 121

lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldustest, mille kohaselt peab asjaoludest tulenevalt olema kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kolleegium on seisukohal, et eelkirjeldatud põhjustel on halduskohus kaebuse MTA
2. aprilli
3. a otsuse peale esitatud osas ebaõigesti tagastanud. Kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt, tühistab ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused osas, millega halduskohus tagastas kaebuse MTA
4. aprilli
5. a otsuse peale esitatud osas. Asi tuleb nimetatud osas saata tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 230lg 5 p 3 ja § 234). (allkirjastatud digitaalselt) 3