7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas 05.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. P.lt (võlgnikult) 111,96 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 11.03.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.05.2021 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 24.05.2021 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat esitama kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Lisaks kohustas kohus hagejat esitama koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega ning tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 08.06.2021 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega ja kõrvaldas puudused. 09.06.2021 võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse ja kostjalt nõuti alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest 14 päeva jooksul vastust. Kostjat hoiatati, 2
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Kohtu hinnangul xxx AS-i ja kostja vahel sõlmitud 15.06.2018 liitumislepingu nr xxxxxxx ja 16.02.2018 seadme ostulepingu nr xxxxxxx tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 66,46 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 53,06 eurot, edasiulatuv viivis alates 09.06.2021 kuni põhinõude 66,46 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 66,46 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot ning edasiulatuv viivis alates 09.06.2021 põhinõudelt 66,46 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 53,06 eurot on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevust alates arvete maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 08.06.2021 lepingujärgses viivisemääras 0,15% päevas. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 3
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 315 eurot sh riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulu 240 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et riigilõiv ja õigusabikulud on põhjendatud. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud
Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 315 eurot (75+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 219,49 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 4
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.