← Eesti

2-21-103894/15

Obsah (5)§ 436§ 173§ 174§ 162§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-103894 Tsiviilasi E. V. Õ. hagi A. P. va

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • kostja on hageja ema; • hageja vanemad ei ela koos alates
  3. a augustist; • hageja veedab aega mõlema vanemaga ning sel ajal teevad vanemad hagejale kulutusi vahetult; • kuni 2021 a märtsini laekus peretoetus summas 60 eurot kostja kontole, alates
  4. a märtsikuust laekub see isa arvele; • kostja ei ole hagejale elatist rahas maksnud.
  5. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 150 alates 16.02.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 6

(11)23. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)hageja kulud on osaliselt ülemäärased; (
  2. ii)hageja veedab olulise osa ajast kostjaga, mil kostja kannab tema kulusid vahetult; (iii) tuleb arvestada hageja eest makstavat peretoetust. 24. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on 300 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist alla miinimummäära, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. 25. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). 26. Kostja on vaidlustanud hageja igakuistest kuludest transpordi (30 eurot) ja huvitegevusega seotud kulud (65 eurot). Kostja märgib, et isal puuduvad autojuhiload ning isiklik sõiduk, seega kasutab laps transpordiks ainult ühistransporti, mis on Tallinna linnas tasuta. Hageja märgib, et nad kasutavad lapsega vahel taksoteenust ning ühistransport on tasuta ainult Tallinna piires ja ühistranspordiga ei pääse igal poole. Kohus märgib, et transpordikulud on vajalikud ning hageja on nende suurust piisavalt põhistanud. Kostja märgib, et huvitegevuse kulud ei ole tegelikkusele vastavad ega igakuised. Lapse seniste huvitegevuste, sh eraõpetaja vajadustega seonduvate kulude eest, on tasunud üksnes kostja. 2020. aasta sügisest hakkas laps käima isaga koos lasketiirus, mis on meelelahutuslik tegevus, mitte regulaarne trenn ning selle näol ei ole tegemist igakuise kuluga. Ka ei ole selle kulu 65 eurot kuus. Noorkotkaste tegevus on lapsele tasuta. Kostja hinnangul ei ole kulud lapse huvitegevusele, mida katab isa, rohkem kui 30 eurot kuus. Hageja märgib, et lasketreeningu jaoks on isa soetanud püssid, optikad ja seadnud koroonaajaks sisse lasketiiru oma maja keldris. Lasketreening ei ole meelelahutus või ajaviide, vaid äärmiselt kasulik, sest arendab lapses keskendumisvõimet, püsivust ja sihikindlust ehk isikuomadusi, mis võiksid olla paremad. Kauboitemaatikaga seotud Xxxx klubis osalemine on seotud kuludega kauboiriietusele, aksessuaaridele ja muule teemaga seonduvale. Näiteks käis laps sellega seoses ratsamatkal, mille eest tasus isa. Seoses kauboiteemaga ehitab isa praegu koduhoovi kauboistiilis laste mängumaja. Metsiku lääne teema on lapsele väga südamelähedane ja pakub tõhusat alternatiivi liigsele kiindumusele nutiseadmetesse. Kohus märgib, et kostja ei ole esile toonud, kui suur on kulu 7
(11)huvitegevusega seotud tarvikutele või üritustele, kuid üldteada on asjaolu, et laskespordivarustus on võrdlemisi kallis ala. Laskespordist lastele tuleneb meelelahutus ei tähenda, et tegemist ei ole huvitegevusega. Arvestades lapse huvitegevusega seonduvat ning selle mõistlikku kulu, loeb kohus huvitegevusega seotud põhjendatud kuluks ühes kuus 45 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagis toodud hageja kulud põhjendatud kogusummas 280 eurot.
  1. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku toetusega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülalpool tuvastanud, et hageja igakuised kulud on miinimummäärast väiksemad, leiab kohus, et lapsele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja isale. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 220 eurot kuus (280 - 60).
  2. Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (hageja veedab olulise osa ajast kostjaga, mil kostja kannab tema kulusid vahetult). Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  5. märtsi
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  9. juuni
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui 8
(11)tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kostjal oli kohustus tõendada, et laps veedab temaga aega olulisel määral. Kostja on esile toonud, et laps on tema või tema sugulastega koos viibinud järgmiselt: • Aprill - viibis emaga 30 päevast 16; • Mai - viibis emaga 31 päevast 11; • Juuni - viibis emaga 30 päevast 15; • Juuli - viibis emaga 31 päevast 17; • August - viibis emaga 31 päevast 17; • September - viibis emaga 17 päevast 8. Seega on hageja olnud kostja juures 84 päeva 170-st, mis on 49,41% ajast. Hageja ei ole kostja toodud arvestuse osas vastuväiteid esitanud, vastupidi – hageja on viimases seisukohas kinnitanud, et laps on hakanud emaga aega veetma üha enam. Seega viibib laps viibib lahus elava vanema juures ca pool ajast, st lapsel on vahelduv elukoht. 29. Kostja on hagejaga seonduvaid kulutusi nõudeperioodil teinud järgnevalt:
  1. a)152,39 eurot (12.05.2021 kostja vastuse lisa 4 – konto väljavõte), arvestamata sealjuures peretoetuse edastamist (mida ei saa vanema poolt lapsele tehtavaks kuluks pidada) ning huviringi võlgnevuse tasumist (huviring ei olnud seotud nõudeperioodiga), arvestades sealjuures asjaolu, et osa kulusid on isa emale 50% ulatuses hüvitanud;
  2. b)45 eurot (12.05.2021 kostja vastuse lisa 5 – arve) ühekordne kulu kanuumatka eest;
  3. c)122,50 eurot kostja kasutuses oleva korteri kasutuseelise näol (kostja on tõendanud, et kasutuseelise hind on ca 490 eurot kuus – 17.09.2021 kostja vastuse lisa 11; sellest hageja osa oleks 245 eurot, kuivõrd hageja viibib ema juures 50% ajast, siis hageja korterist saadav kasutuseelis on 50% 245 eurost);
  4. d)93,75 eurot hageja ja tema isa kasutuses (kuid vanemate kaasomandis) oleva korteri kasutuseelise näol (kostja on tõendanud, et kasutuseelise hind on ca 375 eurot kuus – dtl 135, millest hageja (või siis kostja poolse kasutuse korral kostja) osa oleks 187,50 eurot, kuivõrd hageja viibib isa juures 50% ajast, siis hageja poolt kostjale kaasomandina kuuluvast korterist saadav kasutuseelis on 50% 187,50 eurost);
  5. e)113,80 eurot toit (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane);
  6. f)48 eurot riided (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane);
  7. g)53,40 eurot sidekulu (sh telefoni soetamine; 17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane);
  8. h)43,90 eurot transpordile (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane);
  9. i)29,50 eurot õppevahenditele (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane);
  10. j)17,10 euro tervisele ja hügieenile (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane);
  11. k)44,3 eurot meelelahutusele (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane); 9
(11)
  1. l)21,10 eurot muudele vältimatutele kuludele (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane). Ülejäänud kulutused ja tõendid on tehtud enne nõudeperioodi ega kuulu arvestamisele. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja annab vahetult hageja seotud kulusid igakuiselt ca 587,35 euro ulatuses, millele lisanduvad ühekordsed kulud. 30. Kostja ei ole märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seetõttu ei analüüsi kohus kostja majanduslikku seisundit ja eeldab, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et võimaldab hagejale elatist tasuda. 31. Arvestades asjaolusid, et (
  2. i)laps veedab emaga ca 50% ajast ühes kuus ja (
  3. ii)sel ajal kannab 587,35 euro ulatuses tema vältimatult vajalikud kulud (toit, eluase, ajaviide jms) kostja ning (iii) laps veedab ka isaga ca 50% ajast ühes kuus ning (
  4. iv)sel ajal kannab vähemalt 220 euro ulatuses tema vältimatult vajalikud kulud (toit, eluase, ajaviide jms) tema isa, on tegemist olukorraga, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. 32. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 33. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 34.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Siiski sätestab

§ 164

lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolev menetlus seisnes alaealise lapse nõudes oma vanema vastu ülalpidamise saamiseks. Olukorras, kus vastav hagi jääb rahuldamata, ei ole õiglane jätta menetluskulusid alaealise lapse kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 35.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 10

(11)36. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus ja võimalus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.