Obsah (12)

§ 657§ 404§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 138§ 150§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-103014 Tsiviili OÜ Aktiva F

) § 407 lg 1 järgi. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale

1. augustil 2020 isiklikult kätte toimetatud. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
2. Tartu Maakohus tegi
3. septembril 2020 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 354 eurot 66 senti (sh põhivõla 300 eurot, intressi 11 eurot 22 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 43 eurot 44 senti). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates
4. maist 2020 kuni põhivõla tasumiseni, märkides, et viivisenõue kokku ei või ületada põhinõude suurust ehk 300 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 54% ulatuses kostja kanda ning 45% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 132 eurot 90 senti ja mõistis need kostjalt välja koos kohustusega tasuda alates 2 menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus märkis, et menetluskuludelt tasumisele kuuluv viivis ei tohi ületada 132 eurot 30 senti.
5. Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise nõude, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 246 euro 06 sendi suuruse viivise. Samuti palus hageja maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda. Hageja palus rahuldada menetluskulude nõude kostja vastu täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 360 eurot.
6. Tartu Ringkonnakohus tühistas
7. märtsi
8. a otsusega maakohtu tagaseljaotsuse täielikult ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule (

§ 657lg 2).

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on laenulepingust tulenev viivisekokkulepe, mille kohaselt arvestatakse viivist intressimääraga võrdses määras küll tüüptingimus, kuid VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmas lause lubavad sellekohase kokkuleppe korral nõuda tarbijalt viivist lepingujärgse intressi määras. Seega kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel peab ta maksma viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Ringkonnakohus märkis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda VÕS § 113 lgst 8 ja §-st 162, mille järgi saab kohus viivist vähendada üksnes võlgniku (kostja) taotluse alusel. 6. Maakohus tegi 24. mail 2021 määruse, millega määras, et asi tuleb lahendada kirjalikus menetluses (

§ 404lg 1) ja andis pooltele tähtaja oma seisukohtade esitamiseks kuni 21.

juunini

1. Kumbki pool ei esitanud selleks tähtajaks seisukohti. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Arvestades ringkonnakohtu juhiseid asja uueks läbivaatamiseks ja seda, et kostja ei ole esitanud viivise vähendamise taotlust, on hagi õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev 3 kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

10. Hageja on palunud mõista menetluskuluna välja riigilõivu 250 eurot ning õigusabikulud 720 eurot (tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta).

§ 138

lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg 2 järgi on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 125 eurot, samuti apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 75 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel on ta tasunud samuti 125 eurot. Kohus leiab, et õige riigilõiv apellatsiooniastmes on 75 eurot, sest hageja vaidlustas maakohtu otsuse apellatsioonkaebuses üksnes osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja taotletud 247 euro 06 sendi sissenõutavaks muutunud viivise asemel 43 euro 44 sendi suuruse viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas. Seega on apellatsioonkaebuses vaidluse all ca 200 euro suurune summa. Maakohtu otsuse vaidlustamisel menetluskulude jaotuse puudutavas osas on tsiviilasja hind 0 eurot. RLS § 59 lg 15 näeb ette, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS lisa 1 kohaselt on riigilõiv kuni 350 euro suuruselt nõudelt 75 eurot. Seega on riigilõivu õige suurus apellatsiooniastmes 75 eurot ja hageja riigilõivukulu on kokku 125 + 75 = 200 eurot.

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt on hagejal võimalik taotleda enammaksutud riigilõivu tagastamist (nagu märkis ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses). 11.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. juulil 2021 esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud kokku 6 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Nõude alusdokumentidega tutvumisele ja nõude analüüsile on kulunud pool tundi ehk 60 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamisele ja esitamisele samuti pool tundi ehk 60 eurot. Hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele on kulunud 3 tundi ehk 360 eurot, kohtuotsusega tutvumisele ja selle analüüsimisele ning apellatsioonkaebuse koostamisele ja esitamisele 2 tundi ehk 240 eurot. Kohus leiab, et praegune hagi on tüüphagi, see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel määral vaid õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla hagi kohtule esitamine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et asi lahendati juba esimesel korral tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabiks hagi koostamisel ja esitamisel mitte 3 tundi, vaid 1 tund ehk 120 eurot. Ülejäänud osas on hageja kulutused õigusabile põhjendatud ja vajalikud. Seega peab kostja hagejale hüvitama 4 tunnile vastava õigusabikulu ehk 4 × 120 = 480 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 480 + 200 = 680 euro suurune menetluskulu. 4 Hageja taotlusel tuleb väljamõistetud menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga
2. 12.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt Kohtunik 5