Obsah (12)

§ 168§ 602§ 4772§ 605§ 176§ 663§ 667§ 654§ 173§ 662§ 238§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-2579 Kohtuasi Jägala Energy O

) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja menetluskulud

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. 5. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega lepingulise suhte tekkimise kohta olukorras, kus erikontrolli läbiviija määrab kohus. Äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 2 sätestab, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel.

§ 602

järgi määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel mh erikontrolli läbiviimise ja 2 2-21-2579 läbiviija. Seadus ei näe ette, et erikontrolli määramise avalduse menetluses kohustataks ühingut tahteavalduse andmiseks, et sõlmida erikontrolli läbiviimiseks leping. Erikontrolli läbiviija kohustus erikontrolli läbiviimiseks tekib kohtumääruse, mitte lepingu alusel. Lisaks erikontrolli läbiviija muudele seadusest tulenevatele kohustustele on kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijal kohtu ees aruandluskohustus ning kohustus järgida oma ülesannete täitmisel kohtu korraldusi (

§ 4772lg 1).

Kuna kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviija ei tegutse lepingu alusel, ei ole vastavast lepingust võimalik ka taganeda ning hagejal ei saa olla nõuet tasutu tagastamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel. 6. Maakohtu arvates hagis esitatud asjaoludel ei saa hagejal olla tekkinud ka kahju hüvitamise nõuet. Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijale tasu maksmist reguleerib

§ 605

lg 1, mille kohaselt isik võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus määrusega tasu ja hüvitatavad kulutused. Maakohus järeldas, et juhul kui hageja ei ole jõudnud erikontrolli läbiviijaga tasu osas kokkuleppele või kui tekkinud on vaidlus, sest hageja on sellisest kokkuleppest taganenud, peab tasu määrama tulenevalt

§ 605lg-st 1 avalduse alusel kohus.

See saab aga toimuda üksnes samas hagita menetluses, kus erikontrolli läbiviimine määrati ning mille raames teostab kohus järelevalvet enda määratud erikontrolli läbiviija tegevuse üle. Järelevalvet tehes saab kohus hinnata, kas erikontrolli läbiviija täitis kohaselt talle kohtumäärusega määratud ülesanded.

§ 605

lg 1 reguleerib ammendavalt vaidluse lahendamist seoses erikontrolli läbiviijale makstava tasuga ja seda sõltumata sellest, kas tasu on makstud.

1. Kohtule esitatust ei nähtu, et menetluses 2-15-3479 oleks kohus teinud määruse erikontrolli läbiviija tasu kindlaks määramiseks. Kohus leidis, et hagejal saaks olla nõue enamtasutu tagastamiseks üksnes juhul, kui kohus oleks määranud tasu kindlaks väiksemas summas, kui hageja maksis. Hageja määruskaebus
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
3. Hageja on seisukohal, et erikontrolli läbiviimine toimub lepingulise suhte alusel äriühingu ja erikontrolli läbiviija vahel. See, et kohus määrab erikontrolli läbiviija, ei muuda äriühingu ja erikontrolli läbiviija omavahelist suhet. Kohus asendab määrusega poolte tahteavaldused tasu osas.
4. Ekslik on maakohtu seisukoht, et materjalidest ei nähtu, et kohus oleks erikontrolli läbiviija tasu kindlaks määranud. Tõendatud on, et hageja maksis tasu kostjale. Kohus määras tasuks 27 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei väida, et selline tasu on põhjendamatu, kui tehakse nõuetekohane kontroll. Hageja leiab, et kuna kostja tegi erikontrolli oluliste puudustega, siis tuleb tasutu tagastada (rikkumise tõttu lepingust taganemise tagajärjena) või hüvitada hagejale vastavas summas kahju või vähendada puuduste tõttu tasu suurust. Kostja määruskaebus
5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks kostja menetluskulud ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 510 eurot ja viivis. 3 2-21-2579
6. Maakohus rikkus

§ 176

lg 2, § 173 lg 1 ja § 175 lg 1, leides, et kostjal ei ole tekkinud menetluskulusid. Kostja palub välja mõista menetluskulud, mis tal tekkisid seoses kohtu nõudel seisukoha koostamisega, mille kostja esitas enne, kui maakohus andis asja hagina registreerimiseks, s.t tsiviilasjas nr 2-15-

1. Maakohus jättis ebaõigesti andmata võimaluse menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluse edasine käik
2. Kostja palus jätta hageja määruskaebuse menetlusse võtmata või alternatiivselt rahuldamata. Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus hageja 25.03.2020 avalduse alternatiivse nõude (taotluse) menetlusse võtmisest, jaotas sellega seotud menetluskulud ja määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad, ning saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule avalduse alternatiivse nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest haginõudena ja jaotas hagimenetlusega seotud kulud. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

1. Esmalt vastab kolleegium kostja taotlusele jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata põhjusel, et hageja ei ole määruskaebuses selgelt väljendanud, millise lahendi tegemist ta kohtult taotleb. Hageja määruskaebusest nähtub hageja taotlus tühistada maakohtu 15.04.2021 määrus ja soov, et hagi menetletaks. Eeltoodust on kohtu jaoks piisavalt selge, et hageja taotleb asja tagasi maakohtule saatmist uueks hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetlusse võetud hageja määruskaebust ei ole alust ringkonnakohtul läbivaatamata jätta ka põhjusel, et kostja väitel ei ole hageja kaebuselt riigilõivu tasunud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja riigilõivu tasunud. Seega tuleb taotlus jätta rahuldamata.
2. Sarnaselt maakohtuga ei jaga ringkonnakohus hageja seisukohta, et kohtu määratud erikontrolli puhul tekib lepinguline suhe erikontrolli läbiviija ja äriühingu vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal ei saa olla avalduses esile toodud asjaoludel nõuet tasutu tagastamiseks VÕS 189 lg 1 alusel ega kahju hüvitamise nõuet VÕS § 115 alusel. Sellist võimalust on Riigikohus pidanud võimalikuks olukorras, kus erikontroll on määratud osanike otsusega (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 16). Hageja suhtes määrati erikontrolli läbiviimine ÄS § 191 lg 2 alusel kohtu poolt ja erikontrolli läbiviija tasu allub kohtu kontrollile vaatamata sellele, et hageja tasus selle erikontrolli läbiviijale ilma kohtu määruseta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654

lg 6 koostoimes

§-ga 659).

1. Hageja alternatiivse nõude erikontrolli läbiviija tasu vähendamiseks menetlusse võtmisest keeldumise osas on kolleegium maakohtuga eri meelt. Maakohus asus vaidlustatud määruses kolleegiumi hinnangul õigele seisukohale, et erikontrolli läbiviijale tasu määramine toimub samas hagita menetluses, kus erikontrolli läbiviimine määrati, ning kohus teostab järelevalvet enda määratud erikontrolli läbiviija tegevuse üle. Kohus saab hinnata, kas erikontrolli läbiviija 4 2-21-2579 täitis kohaselt talle kohtumäärusega määratud ülesanded. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et hagejal saaks olla nõue enamtasutu tagastamiseks üksnes juhul, kui kohus määras erikontrolli läbiviijale tasu kindlaks väiksemas summas, kui hageja maksis. Pooltel on erimeelsus selles, kas tehtud töö on puudustega või mitte ja sellest tulenevalt, kas on alust töö eest tasutu vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et erikontrolli võimalike sisuliste puuduste olemasolu ja tasu vastavus on erikontrolli järelevalvemenetluses kohtu poolt hinnatav. Vajadusel on kohtul võimalik erikontrolli läbiviija tasu vähendada. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul hageja nõue erikontrolli läbiviija tasu vähendamiseks erikontrolli järelevalve menetluses perspektiivitu ja maakohus on ebaõigesti keeldunud vastavat taotlust menetlemast.
2. Maakohus otsustas 05.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3479 anda hageja 25.03.2020 avaldus ümberjagamiseks hagina menetlemiseks põhjusel, et hagiavalduse sisust nähtuvalt ei soovi hageja asja läbivaatamist järelevalvemenetluses. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole nõude hagita asjana menetlemine hageja esimene eelistus, kuid hageja ei ole seda ka välistanud, esitades alternatiivse taotluse (hagiavalduse punkt 5). Maakohus on 05.02.2021 määruses nõude käsitlemisel hagimenetluses lahendatava asjana ebaõigesti tõlgendanud hageja taotlusi.
3. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei saanud hageja avalduse alternatiivset taotlust määruses osundatud põhjustel jätta menetlusse võtmata, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus selles osas tühistada ja saata asi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks erikontrolli üle peetavas järelevalvemenetluses (tsiviilasi nr 2-15-3479) samale maakohtule. Hageja määruskaebus tuleb seega rahuldada osaliselt.
4. Maakohtu määruses toodud menetluskulude jaotus tuleb tühistada osaliselt. Maakohus jättis vaidlustatud määruses menetluskulud hageja kanda ja märkis, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5. Ringkonnakohus leiab, et hagimenetluses esitatud nõude menetlemisega seotud kulud on õigesti

§ 168

lg 1 järgi jäetud hageja kanda, ja selles osas ei ole alust maakohtu määruses toodud menetluskulude jaotust tühistada. Küll aga tuleb tühistada maakohtu määruses toodud menetluskulude jaotus osas, milles alternatiivse nõudega seotud menetluskulud jäeti hageja kanda.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Lõpliku seisukoha menetluskulude jaotuse ja kulude hüvitamise kohta seonduvalt erikontrolli läbiviija tasu vähendamise taotlusega võtab maakohus avalduse alternatiivse taotluse osas otsustust tehes.

1. Maakohtu järeldus hagiasjas kostjal hüvitatavate menetluskulude puudumise kohta on õige ja selles osas ei ole alust maakohtu määrust tühistada. Kostja määruskaebusele lisatud tõendite kohaselt palus maakohus tsiviilasjas nr 2-15-3479 01.02.2021 kirjaga (tl 70) esitada kostjal seisukoht hageja esitatud avalduse osas ja seejärel 05.02.2021 kirjaga teatas kohus kostja lepingulisele esindajale, et kohtunõuet ei ole vaja täita, s.t seisukohta ei ole vaja esitada (tl 73). Kostja määruskaebuses viidatud seisukohta kohtule ei esitanud. Arvestades, et maakohus nõudis kostjalt seisukohta puutuvalt erikontrolli järelevalvemenetlusega, ei ole kostja väidetavalt kantud kulu seotud hagi menetlusse võtmisest keeldumisega ja ei kuulu käesoleva määrusega hüvitamisele.
2. Seoses kostja määruskaebusmenetluses esitatud tõenditega, märgib ringkonnakohus, et

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

§ 238

lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid, 5 2-21-2579 millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse võtta asja juurde määruskaebusele lisatud tõendid (e-kirjad ja arve), millega kostja soovib tõendada menetluskulude kandmist. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohaste tõenditega, mida kohus saab hinnata erikontrolli üle peetavas järelevalvemenetluses menetluskulude kindlaksmääramisel. 25. Käesoleva määruse peale ei saa

§ 372

lg 5 järgi edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas ja saatis hageja alternatiivse nõude erikontrolli teostaja tasu vähendamiseks lahendamiseks maakohtule. Osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, saab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 6