KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Otsuse teatavaks tegemise aeg 28.09.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-6975

) § 173 lg 3 p 2, mille kohaselt läheb põhivõlgniku vastu suunatud nõue sellises olukorras kohustuse täitnud isikule seaduse alusel üle ja sama sätestab asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3.

§ 167

lg 1 (koostoimes

§ 173

lg-ga 2) kohaselt lähevad nõude rahuldanud tagatise andjale koos nõudega üldjuhul üle ka sama nõuet tagavad tagatised.

§ 167

lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. 17. Maakohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue võib kuuluda rahuldamisele

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 7 alusel.

18. Kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust anda hagejale üle nõuet taganud tagatis.

§ 167

lg-st 1 tuleneb eeldus, et võlausaldaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitnud tagatise andjale nõude rahuldamise ulatuses üle andma nõudega mitteseotud tagatised, sh hüpoteegid. Selle kohustuse täitmise tagamiseks sätestab

§ 167lg 6 senise võlausaldaja kaasaaitamise kohustuse.

Viidatud sätte kohaselt peab tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminekul senine võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada, sealhulgas andma välja tema käes oleva pandi eseme uuele võlausaldajale. Hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude üleminekul peab nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. Tegemist on kaitsenormiga

§ 1045

lg 1 p 7 tähenduses, mille eesmärk on tagada kohustuse täitnud tagatise andjale võimalus rahuldada temale seaduse alusel üle läinud nõue seda taganud tagatise arvel. Õige ei ole kostja seisukoht, nagu piirduks kostja

§ 167

lg-st 1 tulenev kohustus üksnes nõude täitnud tagatise andja enda, s.o hageja, kinnisasjale seatud hüpoteegi üle andmise kohustusega (omanikuhüpoteek). Käesoleval juhul tagas esialgse võlgniku I kohustust kaks hüpoteeki, s.o nii Purje 4-2 kui ka Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegid. Seega tuli hagejale seaduse alusel koos nõudega võlgniku I vastu üle anda ka osa nõuet taganud Rohuneeme tee hüpoteegist. 19. Kostja ei võinud

§ 167

lg-le 5 tuginedes võõrandada Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteeki hageja õigustega arvestamata. Viidatud säte näeb ette eesõiguse hüpoteegi realiseerimisest saadud tulemile, mitte hüpoteegile endale (vt Riigikohtu 20.09.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-2873, p 15). Kostja teadis, et hageja tasus võla. Kohtutäituri e-kirja kohaselt suhtles ta kostjaga telefoni teel 08.04.2016 ja andis edasi info nõude täitmise kohta. 20. See, kas hageja 07.04.2016 kiri jõudis enne Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteegi võõrandamistehingu tegemist (11.04.2016) kostjani või mitte, ei oma kostja vastutuse seisukohalt tähtsust. Hageja õigus tagatisele ei sõltunud sellest, kas ja millal ta teavitas kostjat soovist registreerida enda nimele osahüpoteek. Kostjal tuli tulenevalt kaasaaitamiskohustusest teha kõik vajalik, et hageja saaks tagatisest tulenevaid õigusi teostada. Kostja ei ole seda teinud. 4

§ 167lg-st 6 tulenevaid kohustusi.

22. Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Kuna kostja tagatise hagejale üle andmise kohustust ei täitnud, jäi hageja ilma tagatisest, mille arvelt oleks olnud võimalik temale üle läinud nõuet rahuldada. Hagejale laekus võlgniku I pankrotimenetluses 1875,82 eurot. Kui hagejal oleks olnud Rohuneeme tee kinnisasjal hüpoteek, oleks hageja saanud nõude rahuldada selle arvelt.

§ 167

lg 6 eesmärk, s.o esialgse võlausaldaja kaasaaitamiskohutuse eesmärk, on asetada isik, kellele on nõue põhivõlgniku vastu üle läinud seaduse alusel, võimalikult lähedasse olukorda esialgse võlausaldajaga, ja tagada, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, ei peaks selle eest isiklikult vastutama. Seega on kostja kaasaaitamiskohustuse eesmärk kaitsta hagejat sellise kahju eest, mis talle käesoleval juhul on tekkinud, ja hagejal on õigus nõuda sellise kahju tekitanud isikult selle hüvitamist (

§ 1045

lg 3 ja

§ 127lg 2).

23. Hageja leiab ekslikult, nagu oleks tema kahju võrdne hüpoteegisummaga. Nõude rahuldamisel nõuet taganud teise tagatise arvelt tuleb arvestada ka tagatise andja regressinõude seadusest tulenevat ulatust, s.t osa, mille eest hageja ise vastutab. Kui ühe kohustuse täitmist tagab mitu tagatist, vastutab iga tagatis võlausaldaja ees täies ulatuses (arvestades tagatise väärtust), kuid nende omavahelisele suhtele kohaldatakse solidaarvõlgnike kohta sätestatut (

§ 69lg 7).

Seega kandis hageja vähemalt osaliselt ka ise riski, et kui põhivõlgnik ise kohustust ei täida, tuleb see täita tema kinnisasja arvelt. Solidaarvõlgnikel on

§ 69lg-te 1 ja 2 järgi sisesuhtes osavastutus.

Seega tuli kindlaks teha, millised olid tagatiste väärtused kokku ja millises ulatuses vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest hageja ise (Riigikohtu 26.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-16, p 13). Ulatuses, milles hageja vastutab teise tagatise andja kõrval, ei saa talle olla selle tagatise üle andmata jätmisega kahju tekkinud. Rohuneeme tee kinnisasi ei pea vastutama tagatise andjate omavahelises suhtes kohustuse täitmise eest üksi. Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks temal seega

§ 69

lg-st 2 tulenevalt olnud õigus proportsionaalsele osale ka hageja kinnisasjale seatud hüpoteegist. Viidatud säte ei reguleeri tagatise andja ja võlausaldaja vahelist suhet.

1. Purje 4-2 kinnisasjale oli seatud hüpoteek 89 477 eurot ja Rohuneeme tee kinnisasjale oli seatud hüpoteek 389 861 eurot (6 100 000 krooni). Kokku olid võlgniku I kohustused tagatud 479 338 euro ulatuses. Laenulepingutest tulenevad kohustused olid seisuga 13.01.2016 kokku vähemalt 182 812 eurot. Tagatise andjate omavahelises suhtes jagunes vastutus hüpoteekidega tagatud kohustuste täitmise eest seega suhtega 18,67%–81,33% (89 477 eurot ja 389 861 eurot 479 338 eurost). Solidaarvõlgniku vastutuse ulatuse määramisel tuleb lähtuda tagatise enda, mitte tagatisvara väärtusest. Osavõlgnike vastutuse ulatus määratakse kindlaks juba tagatiskokkuleppe sõlmimisel, kui tagatise andja jaoks selgub, millise nõude eest ta vajaduse korral vastutama peab (AÕS § 346). Mõlemad tagatiskokkulepped sõlmiti käesoleval juhul sama lepinguga ja seega oli mõlemale tagatise andjale teada, millised tagatised veel kohustusi tagavad. Kinnisvara enda väärtus ei mõjuta vastutuse jagunemise proportsiooni. Täitemenetluse algatas kostja esialgse võlausaldaja ja võlgniku I vahel sõlmitud laenulepingu täitmiseks, millest tulenev kohustus oli selle kostja poolt omandamise hetkel 87 858,64 eurot. Nõude rahuldamise hetkeks oli lisandunud viivis 1774 eurot ja kohustus oli kokku seega 89 632,64 eurot. Seega vastutas hageja tagatise andjate omavahelises suhtes kohustuse täitmise eest 16 734,41 euro ulatuses (89 632,64×18,67%), mis jääb tema kui tagatise andja kanda. Ülejäänud osa, s.o 72 898,23 eurot, eest vastutas teine, s.o Rohuneeme tee tagatis.
2. Hagejale tekkinud kahju suuruse hindamisel tuleb lähtuda sellest, mille hageja seoses põhivõlgniku kohustuse täitmisega tegelikult tasunud on ja kui suur on sellest tulenevalt 5

§ 167lg 5 aluseks olevaid asjaolusid hoolimata kohtu selgitustest tõendanud.

Kostja ei toonud esile oma järele jäänud nõude täpset suurust ega seda, et Rohuneeme tee kinnisasi oleks olnud väärt vähem kui hageja ja kostja nõuete jääk kokku.

1. Hageja kahju hüvitamise nõude lõplik suurus seisneb tagatise realiseerimise võimaluse kaotamise tõttu tegelikult saamata jäänud raha hüvitamises. Kahju ulatuse kindlakstegemiseks tuli hagejal seega tõendada, et juhul, kui kostja oleks hoolsuskohustust täitnud ja hagejale osavõi ühishüpoteegi üle andnud, oleks hageja tagatisvara realiseerimisel ka tegelikult Rohuneeme tee kinnisasjast enda osa saanud. Kohus arvestas, kas osa- või ühishüpoteek oleks taganud hagejale tema nõude rahuldamise nõude tekkimise päeva seisuga, s.o 07.04.
2. Hageja kinnisasi vastutas võlgniku I kohustuse täitmise eest tagatise andjate omavahelises suhtes 16 734,41 euro ulatuses. Kuna hageja vastutas võlausaldaja ees 89 477 euro ulatuses, tekkis hagejal 07.04.2016 kohustuse täitmisega Rohuneeme tee kinnisasja hüpoteegi tulemi suhtes 72 724,59 euro suurune nõudeõigus (89 477-16 734,41). Riiklikult tunnustatud eksperdi Kerli Koha 23.12.2020 eksperthinnangu nr ARE-204109A kohaselt oli kinnisasja väärtus 08.04.2016 seisuga 213 000 eurot. Nimetatud summast oleks piisanud nii hageja kui ka kostja järele jäänud nõuete rahuldamiseks (213 000-93 335-72 742,59=46 922,41 eurot). Seega oleks kostja saanud osahüpoteegi üle anda oma nõude täitmist ohustamata. Hagejale tekkinud kahju suuruse arvestamisel ei oma tähtsust hageja väited kostja väidetava pahatahtliku käitumise kohta ega kostja väited, et hageja omandas tagatiseks olnud Purje 4-2 korteri turuhinnast odavamalt.
3. Kohus ei nõustunud kostjaga, et tulenevalt sellest, et hageja omandas Purje 4-2 kinnisasja koos hüpoteegiga, võib tegemist olla kohustusega ühinemisega. Kohustusega ühinemise eelduseks on võlgniku ja kohustusega ühineda sooviva isiku või võlausaldaja ja kohustusega ühineda sooviva isiku vaheline kokkulepe, mille olemasolu pole tõendatud.
4. Kostja poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumine tegi Breaton Holding OÜ poolt hüpoteegi kustutamise võimalikuks, s.t kostja tegu algatas põhjusahela, mis viis lõppastmes hagejale kahju tekkimiseni.
5. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis välistaksid tema süü hagejale kahju tekkimise eest (

§ 1050). 31. Menetluskulud jättis maakohus Ts

MS § 163 lg 2 järgi kostja kanda, kuna hageja oli pakkunud kostjale kompromissina 65 000 eurot, mis on sarnane hagi rahuldamise ulatusele. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Samuti vaidlustas apellant otsuse osas, milles määrati otsuse täitmise kord, jäeti muutmata hagi tagamise abinõu ja jagati menetluskulud, ning palub hagi tagamise tühistada ja tagastada tagatis kostjale ning jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Apellant on seisukohal, et kohus on kohaldanud materiaalõiguse norme valesti ja teinud seetõttu ebaõigeid järeldusi. Apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja 6

§ 167lg 5 ja AÕS § 349 ebaõigesti kohaldanud, mis tingis ebaõige lahendi tegemise.

Apellant jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja palub neid ringkonnakohtul otsuse tegemisel arvestada.

1. Apellandi arvates tuli tema poolt vastustajale omanikuhüpoteegi üleandmisega (vastustaja soovil kustutamisega) lugeda apellandi tagatiste üleandmise kohustus täies ulatuses täidetuks. Täiendava teise hüpoteegi (osaliseks) üleandmiseks puudus apellandil kohustus, mistõttu ei ole apellant ühtegi omapoolset kohustust vastustaja ees rikkunud.
2. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 167

lg 5, jättes arvestamata, et kostjal olid kõik eelised ja eesõigused tagatiste suhtes (sh õigus tagatised koos nõudega kolmandale isikule loovutada). Seadus ei keela algsel võlausaldajal järelejäänud nõuet koos tagatistega loovutada. Kui kolmas isik, kes hüpoteegi omandas, on teinud tehinguid, mis hageja hinnangul rikkusid hageja õiguseid, siis peab hageja oma nõuded esitama kolmanda isiku vastu. Seega on hagi esitatud vale isiku vastu. 36. AÕS § 349 on erisäte

§ 167

suhtes, mis reguleerib olukorda, kui nõude täidab kinnistu omanik, kes ei ole ise võlgnik, ja kes sellisel juhul omandab nõude. Nõude tagatisena on seaduse alusel nõude omandanud isikul õigus omandada hüpoteek tema enda kinnistule (tekib omanikuhüpoteek) või nõuda selle hüpoteegi kustutamist. Seadusest ei tulene, et võlausaldaja muutuks nõude ülemineku korral ise tagatise andjaks või vastutaks nõude omandaja ees nõude tagamise osas muul moel, sh kahju hüvitamine. Hageja tõlgendus viiks olukorrani, kus võlausaldaja, kelle nõue on tagatud mitme hüpoteegiga, satuks pärast nõude osalist tasumist kehvemasse olukorda, võrreldes sellega, kui nõue oli täielikult tasumata. Ebaõige on hageja käsitlus, et Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteek kuulub jagamisele, kuid tagatis, mis oli hagejale kuuluval Purje 4-2 kinnistul, kuulus ainuüksi talle ja see ei kuulunud kostjaga jagamisele. Kostja seisukohti toetab ka Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14 p 21, mille kohaselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus nõuda omanikuhüpoteeki (või hüpoteegi kustutamist), kuid mitte muid tagatisi, mille üleandmine ei oleks ka õiglane.

1. Juhuks, kui kohus leiab, et vaatamata kostja väidetele on hagi siiski võimalik rahuldada, esitas apellant alternatiivsed väited. Kostja nõustub maakohtuga, et sellisel juhul saab hagi ainult osaliselt rahuldada.
2. Kostja arvates viib hagi rahuldamine ebaloogilise tulemuseni. Kui lähtuda hageja esitatud loogikast, siis tekiks peale kostja poolt hagejale kahju hüvitamist kostjal omakorda samas summas nõue hageja vastu või siis hüpoteegi asendamise nõue. Hageja arvates võlausaldaja/pandipidaja on alati kohustatud nõude osalisel üleminekul uuele võlausaldajale loovutama ka proportsionaalselt nõude tagatised ja kui tagatisi ei ole võimalik üle anda, siis on algne võlausaldaja kohustatud andma uuele võlausaldajale asendustagatise või kui seda ei ole võimalik anda, siis peab algne võlausaldaja ise tasuma täitmata kohustuse osa uuele võlausaldajale võlgniku eest. Selline hageja loogika viib järelduseni, et kui kostja on sunnitud tasuma hagejale võlgniku kohustuse võlgniku eest, siis läheb omakorda kostjale üle nõue võlgnike vastu. See, aga toob kaasa selle, et hageja on omakorda kohustatud andma kostjale selle nõude tagatise (nt hüpoteek hageja enda kinnistule), või alternatiivselt hüvitama kostjale kahju, mis kostjal tekkis seoses sellega, et kostja tasus võlgnike kohustuste.
3. Ülaltoodule tuginedes on apellant seisukohal, et maakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et hagi ei ole õigustatud ning oleks pidanud jätma hagi rahuldamata. Hagi rahuldamiseks (isegi osaliselt) puudub õiguslik alus.
4. Maakohus on jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi oleks tulnud jätta rahuldamata, siis on kohtuotsus ebaõige ka hagi tagamise abinõude kohaldamise ja deposiidist tehtavate väljamaksete osas. 7

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 järgi, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja kohustus, mida ta rikkus, tulenes

§ 167lg-test 1 ja 6 koosmõjus § 173 lg-ga 2.

48.

§ 167

lg 1 sätestab, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised (ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused), sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Sama paragrahvi teise lõike teine lause näeb ette, et nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused on tagatised ja õigused, mis ei lõpe nõude lõppemisel, mille tagamiseks need on antud.

§ 167

lg 6 kohaselt tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminekul peab senine võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada, sealhulgas andma välja tema käes oleva pandi eseme uuele võlausaldajale. Hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude üleminekul peab nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele.

§ 173

lg 2 kohaselt kohaldatakse seaduse alusel nõude üleminekule nõude loovutamise kohta sätestatut. 49. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei teinud endast olenevalt kõike vajalikku, et tagada hagejale kui isikule, kes ei ole põhivõlgnik, kuid kes on kostja nõude põhivõlgniku vastu täitnud ja kellele on seaduse alusel läinud üle nõue põhivõlgniku vastu, võimalus saada oma nõue rahuldatud sarnaselt esialgse võlausaldajaga. Põhivõlgniku (võlgniku I) kohustust tagas algselt kaks hüpoteeki – üks koormas hageja kinnistut ja teine Rohuneeme tee kinnistut.

§ 167lg 1 alusel oli hagejal õigus saada ka osa Rohuneeme tee kinnistule 8

§ 167

lg-test 1 ja 6 tulenevat kohustust anda osa Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteegist üle hagejale ja teha kõik vajalik, et hageja oleks saanud tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada. 50. Maakohus tuvastas õigesti, et tulenevalt AÕS § 349 lg-st 3,

§-st 167 lg-st 1 ja § 173 lg-test 2 ja 3 oli hagejal võlaõiguslik nõudeõigus kostja vastu Rohuneeme tee kinnistu hüpoteegist sellise osa üleandmiseks, mis vastab hageja poolt rahuldatud nõudele (vt Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14, p 17, ja 15.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6914, p 14). Hagejal ei olnud Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamise tõttu enam võimalik nõuda sellest hüpoteegist osa üleandmist ja hageja nõue võlgniku I vastu jäi tagatiseta. Eeltoodu tõttu tekkis hagejale kahju, sest hagejal ei olnud võimalik saada oma nõudele võlgniku I vastu rahuldust. 51. Ebaõige on kostja käsitlus, et tal puudus hüpoteegi üleandmise kohustus ja kostja oli oma kohustuse täitnud, kustutades hageja palvel tema kinnistut koormava hüpoteegi. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega, et AÕS § 349 on erisäte

§ 167

suhtes ja sellest tuleneb, et kui nõude täidab hüpoteegiga koormatud kinnistu omanik, kes ei ole võlgnik, siis on tal tagatisena õigus nõuda ainult tema kinnistut koormava hüpoteegi üleandmist (omanikuhüpoteeki). Õige on see, et AÕS § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti, kuid omanikuhüpoteek ei ole kohustuse täitnud isiku jaoks

§ 167lg 1 mõttes tema nõuet tagav tagatis.

52. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega

§ 167lg 5 kohta.

Apellandi väidete alusel ei saa teha tema poolt soovitud järeldusi.

§ 167

lg 5 järgi jääb nõude osalise loovutamise korral uuele võlausaldajale loovutamata jäänud nõude osa rahuldamise eesõigus senisele võlausaldajale uue võlausaldaja ees, samuti eesõigus kõrvalkohustustest tulenevatele õigustele ja tagatistele. Eeltoodud säte ei välista hageja kahju hüvitamise nõuet juhul, kui eelmine võlausaldaja, praegusel juhul kostja, rikkus

§ 167

lg-st 6 tulenevat kaasaaitamise kohustust, s.t kohustust arvestada Rohuneeme tee kinnistut koormava hüpoteegi võõrandamisel hageja õigust saada oma nõude täitmise tagamiseks osa Rohuneeme tee kinnistut koormavast hüpoteegist. Õige on apellandi väide, et seadus ei keela senisel võlausaldajal oma järelejäänud nõuet koos tagatistega võõrandada, kuid seda tehes peab ta arvestama võlgniku kohustuse täitnud isiku, kes on võlgniku kohustust tagava hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, õigusega saada endale oma nõuet tagavad muud tagatised. 53. Ebaõige on ka kostja käsitlus, et kahju hüvitamise nõue on esitatud ebaõige isiku vastu, kuna kostja ei ole Rohuneeme tee kinnistult hüpoteeki kustutanud ja vastutama peaks isik, kellele nõue ja hüpoteek loovuti ja kes hüpoteegi kustutas. Kahju tekitas hagejale kostja, andes nõude koos tagatisega üle kolmandale isikule, arvestamata hageja õigust nõuda tagatise osalist üleandmist. Maakohus on õigesti leidnud, et

§ 167

lg-st 5 tuleneb eesõigus hüpoteegi realiseerimisest saadule, kuid mitte hüpoteegile endale, ja arvestanud seda hageja nõude osalise rahuldamise üle otsustamisel. Nõude ja Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteegi omandanud Breaton Holding OÜ ei pidanud arvestama hüpoteegi kustutamisel hageja õigustega. Selline kohustus oli

§ 167lg-te 1 ja 6 järgi kostjal.

54. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohtu

§ 167

lg 5 tõlgendus jätab võlausaldaja, kelle nõuet tagab mitu tagatist, kehvemasse olukorda, võrreldes sellega, kui nõue on täielikult tasumata, kuna jagada tuleb ainult kostja tagatist.

§ 167

lg-st 5 tuleneva kaitse eesmärgiks on tagada eelneva võlausaldaja nõuete rahuldamise eesõigus uue võlausaldaja ees olukorras, kus tagatise väärtusest ei piisa mõlema nõuete rahuldamiseks. Sellisel juhul kuuluks eelneva võlausaldaja nõue rahuldamisele enne uut võlausaldajat. Kui aga vana võlausaldaja nõude rahuldamine tagatise arvelt ei ole ohus ja on piisavalt tagatud, ei teki

§ 167lg-s 5 9