KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1381 Haldusasi X kaebus Tallinna Kristiine Li
§ 131lg 1).
Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras (
§ 134lg 1).
Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
§ 133
lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (
§ 131lg 2).
Toimetulekutoetuse määramise eelduste kontrollimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses seejuures on kohalikul omavalitsusel SÜS § 22 järgi õigus makstud toetus tagasi nõude, kui toetuse andmisega seotud kohustuse rikkumise korral sh juhul, kui selgub, et toetus on ekslikult määratud isiku poolt esitatud ebaõigetele andmetele tuginedes.
- Asja materjalidest nähtuvalt võttis vastustaja kaebajale toimetulekutoetuse määramisel mh arvesse kaebaja poolt esitatud andmed xxxxxxx asuva korteri üüri- ja kõrvalkulude kohta. 05.04.2020 teavitas aga xxxxxxx asuva korteri omanik linnaosavalitsust talle teatavaks saanud informatsioonist, et temaga üürilepingu sõlminud kaebaja ei ole tegelikult ise korteris elanud, vaid on korteri ilma omanikku teavitamata andnud allüürile ning allüürile antud isikud on kaebajale tasunud korteri üüri- ja kõrvalkulud. Seega ilmnes esitatud informatsioonist, et kaebaja toimetulekutoetuse taotlustes toodud info võib olla ebaõige, sest kui üüri- ja kõrvalikulud on kaebajale kolmandate isikute poolt tasutud, ei ole kaebaja tegelikult ise taotlustes märgitud eluasemega seotud kulutusi kandnud.
- Vastustaja kontrollis edasise haldusmenetluse käigus korteri omaniku poolt saadud informatsiooni paikapidavust ning asus kogutud tõendite põhjal järeldusele, et kaebajale makstud toimetulekutoetuse määramise otsused tuleb tühistada. Otsusest nähtuvalt tugineb vastustaja oma järeldustes haldusmenetluse käigus kogutud järgmistele tõenditele: korteriomaniku E. M. L. 05.04.2019 saadetud e-kiri (vastustaja vastuse lisad 31 ja 34); E. M. L. ja X vahel 30.08.2018 sõlmitud eluruumi aadressil xxxxxxx üürileping ja samal päeval sõlmitud eluruumi aadressil 4
(5)3-20-1381 xxxxxx üürileping V. T. (vastustaja vastuse lisa 36); korteri V. T. üleandmise-vastuvõtmise akt, mille X on 31.08.2018 digitaalselt allkirjastanud ( vastustaja vastuse lisa 43); V. T. 18.04.2019 seletuskiri koos tunnistaja kinnitusega, et seletuskirjas esitatud andmed on tõesed (vastustaja vastuse lisa 37); Xlt V. T. saadetud e-kirjad koos kommunaalkulude arvete ja nõuetega maksta Xle tasumata arvetelt arvestatud viiviseid (vastustaja vastuse lisa 44); korteri omaniku kirjavahetus seal elanud V. T. ja R. M.´iga. (vastustaja vastuse lisa 35); X 29.04.2019 sotsiaalhoolekande osakonnas kirjutatud selgitus (vastustaja vastuse lisa 33).
- HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja andis 29.05.2020 kirjaga Xle 10-päevase tähtaja esitada omapoolne seisukoht toimetulekutoetuse määramise otsuste kehtetuks tunnistamise osas, tutvustas kaebajale haldusmenetluse materjale 04.06.2020 toimunud kohtumisel ning selgitas ka toimetulekutoetuse määramise ja selle tagasinõudmise õiguslikke aluseid. Seega on vastustaja taganud kaebajale ärakuulamisõiguse. Kaebaja esitas 0.06.2020 ja 11.06.2020 e-kirjadega omapoolsed vastuväited kuid ei lisanud tõendeid, mis haldusmenetluse käigus tuvastatud asjaolud ümber lükkaks.
- Vastustaja on vaidlustatud otsuses kogutud tõendeid põhjalikult käsitlenud ning otsuse järeldused on jälgitavad ja tõenditega seostatavad. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja põhiliseks vastuargumendiks kogutud tõenditele väide, et nii korteri omanik kui V.T. ja R.M. on temaga konfliktis ning on kaebaja kiusamiseks esitanud vastustajale valeandmeid. Minu hinnangul puudub mistahes mõistlik põhjendus vastustaja poolt esitatud tõendite paikapidavuses kahelda. xxxxxxxx korteri omaniku ja korteris tegelikult elanud isikute V.T. ja R.M. selgitused on omavahel loogilises seoses ja seletusi kinnitavad ka kogutud dokumendid sh kaebaja enda poolt 31.08.20218 digitaalselt allkirjastatud akt korteri V.T. üleandmise kohta ning kaebaja ekirjad väidetavate üürivõlgnevuste kohta. Kaebaja ei ole aga esitanud täiendavaid tõendeid, mis võiks viidata vastustaja otsuses toodud järelduste ebaõigsusele. Seega ei anna kaebuse väited alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
- Seonduvalt kaebuse väidetega 2019 a märtsikuu toimetulekutoetuse määramise tühistamise osas selgitan, et kaebaja on asja materjalidest nähtuvalt ise märtsikuu toimetulekutoetuse taotluses märkinud eluasemekuludena ka xxxxxxx korteriga seotud kulud ning täiendavalt antud seletuses kinnitanud, et tegemist on tagatisraha arvelt tasutud kommunaalkuludega (vastustaja vastuse lisa 33). Seega on põhjendamatu kaebuse väide, et märtsikuu toimetulekutoetuse määramist ei oleks vastustaja pidanud tühistama, sest kaebaja elas siis juba teisel aadressil (xxxxxx).
- Eelpooltoodud põhistustel jääb kaebus Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse 26.06.2020 otsuse tühistamiseks rahuldamata. Menetluskulud
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 5
(5)