lg 1 järgses määras, seega 1679,53 * 881 * 0,021918% päevas ja kogusummas 323,94 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõlg. Hagejal on õigus nõuda üldtingimuste p.8.1.1 kohaselt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi 30.01.2019, 02.12.2019 ja 20.12.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressitele xxxx ja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal oli kokkulepe M. R. (R.) ja kostjale lubati, et autoga seotud nõue kustub, kui kostja tagastab auto. Kostja leiab, et auto müüdi alla turuhinna. Menetluse käik 13.07.2021 kirjaga selgitas kohus menetlusosalistele õiguslikku olukorda ja tegi kompromissi ettepaneku ja andis tähtajad tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja M OÜ sõlmisid laenu ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx (tl 4-9) ja lepingu lisa (tl 10-14) sõiduauto (tl 15) omandamiseks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja jättis tasumata lepingust tulenevad kohustused ning liisingleping öeldi üles (tl 16), samuti ei vaidle pooled selle üle, et nõuded on kehtivalt loovutatud (tl 17). Poolte vahel on vaidlus kostja võlgnevuse suuruse üle mh selles, kas hageja võõrandas sõiduauto liiga madala hinna eest. Kohus on pooltele selgitanud, et hageja peab tõendama lepingu sõlmimist ja nõude kujunemist. Kostjal tuleb tõendada kas ja millises osas on kohustus täidetud mh et kostjal oli lepingu teise poolega kokkulepe nõude kustumise osas ja, et sõiduk võõrandati alla turuhinna. Kohtule esitatud lepingu p 4.1 järgi oli kostjal kohustus tasuda vastavalt maksegraafikule sõiduauto väljaostu makseid iga kuu 21.kuupäevaks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja jättis osaliselt tasumata osamakse nr 3 (21.11.2018), tasudes põhiosamakse 37,23 eurot, tasumata intressiosa 230,19 eurot; osamakse nr 4 põhisumma 38,37 eurot (28.12.2018). Kohtule esitatud laenulepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et OÜ M ütles lepingu erakorraliselt üles alates 28.12.2018. Kostja võlgnevus lepingus oli ülesütlemise aja seisuga 7436,63 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 2015,10 eurot. Hageja võõrandas auto väärtusega 3800 eurot. Kostja on esitanud vastuväite sõiduki võõrandamishinna osas, kuid ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, milline võiks olla kohane turuväärtus. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingu lisa p. 4.1.1 järgi oli kosjal kohustus tasuda kõik kulud, mis on seotud lepingu täitmisega mh sõiduki tehnoülevaatustega seotud kulud ja tasud ning realiseerimisega seotud kulud. Kohtule esitatud auto tehnilise ülevaatusega arvega (dl 27) on tõendatud ülevaatuse kulu 58 eurot.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. OÜ M on loovutanud nõude hagejale (dl 29). 3
lg 1 ja § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja nõuetekohasel viisil. Kohustuse täitmata jätmisel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist
lg 1 p 1 alusel.
² lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.
Kostja põhivõla jääk on 1679,53 eurot, (põhivõlg 7436,63 eurot, kulud 58 eurot, millest on maha arvatud kostja tasutud 2015,10 eurot ja sõiduki müügihind 3800 eurot). Kostja intressivõlg on kuni lepingu lõppemiseni 512,44 eurot. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirju ja võlateateid (dl 30-32), milles on teavitatud ka nende tasulisusest, sissenõudmiskulu kokku 35 eurot. Kostja kohustus võlgnevus tasuda muutus sissenõutavaks 29.12.2018 ning
lg 1 määras on viivise suurus kuni kohtuotsuse tegemiseni 381 eurot (29.12.2018-29.10.2021 *1659,53*0,02%). Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihinda põhi ja kõrvalnõuete järgi ja hagi hind on 2685,27 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg järgi kannab kulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 275 eurot ja kandnud esindaja kulusid 420 eurot, hinnaga 100 eurot tunni eest. Kohtu hinnangul on esindaja tasu suurus ebamõistlik, arvestades, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega, milles pole mahukaid tõendeid. Hagiavalduse puhul on tegemist ilmselt standardse tekstiga ja standardsete tõenditega, seega on piisav ajakulu 2 tundi ja mõistlik tasu 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.