Obsah (13)

§ 367§ 429§ 656§ 447§ 657§ 652§ 654§ 206§ 171§ 174§ 177§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-114213 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande

§ 367

alusel ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seaduses sätestatud viivis alates 25.05.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et tarbijakrediidileping on VÕS § 406² lg 1 alusel tühine, kuid seda ei ole VÕS § 406² lg 3 esimese lause kohaselt maksegraafik.
3. Kohus leidis ebaõigesti, et VÕS § 406² lg 3 esimene lause järgi tuleb iga osamakse sissenõutavaks muutumist arvestada eraldi ning nende osas kohaldub aegumistähtaja arvestamisel TsÜS § 146 lg
4. Kuna leping on tühine, siis muutus kogu nõue sissenõutavaks pärast esimese osamakse tasumata jätmist, s.o
5. aastal. Tühise tehingu alusel saadu väljamõistmisel kohaldatakse alusetu rikastumise sätteid ja seetõttu tuleb arvestada aegumistähtaega TsÜS § 151 lg 1 järgi. Kuna aegumistähtaeg algas 01.01.2016, aegus hageja nõue pärast 31.12.2018 kella 24:
7. Kohus rikkus menetlusnorme, kui tõlgendas hageja nõude aegumise jaatamist 96,05 euro suuruse summa osas nõudest osalise loobumisena. Kohus ei küsinud nõudest loobumise kohta kostja seisukohta. Hageja tunnustas kostja aegumise vastuväidet, mitte ei vähendanud nõuet. Vastus apellatsioonkaebusele
8. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata kostja poolt 01.02.2021 esitatud täiendava seisukoha ja sellele lisatud tõendid – kuvatõmmise AS Creditinfo Eesti AS poolt avaldatud andmetest kostja maksehäire avaldamise aja kohta ja kostja 20.01.2021 avalduse AS Creditinfo 4 Eesti AS-le. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda need tõendid andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, millega ringkonnakohus peaks otsuse tegemisel arvestama.
10. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja vähendab pärast hagi menetlusse võtmist oma nõuet, tuleb kohtul hagist osaline loobumine

§ 429

lg 1 alusel lahendada määrusega või hiljemalt kohtuotsusega ja loobumise vastuvõtmise korral vastava nõude osas menetlus lõpetada. Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas, et hageja loobus 96,05 euro suurusest nõudest, kuid otsuse resolutsioonis seda ei lahendanud. Kuigi pooled ei ole apellatsioonimenetluses maakohtu otsuse resolutsiooni puudlikkusele tuginenud, leiab ringkonnakohus, et hagist osalise loobumise ja selles osas menetluse lõpetamise resolutsiooniga lahendamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis annab ringkonnakohtule aluse (analoogia

§ 656

lg-ga 4) lahendi resolutsiooni selles osas täiendamiseks sõltumata apellatsioonkaebuse piiridest. 23. Ringkonnakohus leiab, et

§ 447lg 2 kohaselt tuleb parandada kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1 kirjaviga.

Hageja nõudis kostjalt põhivõla 1403,95 euro tasumist. Sellises suuruses nõuet on maakohus kohtuotsuses lahendanud, kuid kohus märkis ekslikult väljamõistetud põhivõla summaks 1 sendi võrra väiksema summa, s.o 1403,94 eurot. Resolutsioooni p-s 2, milles kohus lahendas viivisenõude, on põhivõla summa õige, s.o 1403,95 eurot. Kohtuotsuse selguse huvides parandab ringkonnakohus eelnimetatud kirjavea. Õigeks põhivõla summaks tuleb lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1 1403,95 eurot. 24. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse

§ 657lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas hagi õigesti ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 25.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 26. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus hagi lahendamisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 27. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja üksnes tunnustas kostja aegumise vastuväidet, mitte ei vähendanud nõuet. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt 1500 euro suuruse võla tasumist, nõude 17.09.2019 täpsustuses 1403,95 euro tasumist, s.o 96,05 eurot võrra väiksemas summas.

§ 206lg 1 järgi on hagejal muu hulgas õigus oma nõuet vähendada.

See tähendab, et hagejal on õigus otsustada, millise summa väljamõistmist ta kohtult taotleb ja kohus ei pidanud küsima selles osas kostja seisukohta. Kui kostjal oleks olnud vastuväiteid hageja nõude vähendamisele, oleks ta saanud esitada need oma 22.10.2019 menetlusdokumendis. Seda ta ei teinud. Kostja ei põhjenda apellatsioonkaebuses, mil viisil rikub hageja hagist osaline loobumine tema õigusi.

1. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et tarbijakrediidileping on VÕS § 406² lg 1 alusel tühine. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et kui tarbijakrediidileping on tühine, on tühine ka selles kokku lepitud maksegraafik. Samas on VÕS § 406² lg 3 esimeses lauses sätestatud tagasitäitmise eriregulatsioon, mille järgi toimub krediidi tagastamine lepingus kokku lepitud 5 tähtaegadel, kuid see ei toimu lepingulise suhte, vaid seaduse alusel. Seega on tegemist perioodiliste maksetega ja seetõttu ei saa kostja viidatud TsÜS § 151 lg-t 1 käesoleva asja lahendamisel kohaldada.
2. Maakohus kohaldas VÕS § 406² lg 3 esimest lauset õigesti ja leidis põhjendatult, et hageja nõue ei ole TsÜS § 154 lg 1 järgi aegunud alates jaanuarist 2016 tasumisele kuulunud põhiosa maksete osas ning rahuldas selles osas hagi õigesti. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks õigesti välja viivise seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

31. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub

§ 174

lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

32. Ringkonnakohus rahuldas 17.08.2020 määrusega kostja menetlusabi taotluse ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 225 euro tasumisest. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostjalt

§ 190

lg 5 alusel välja mõista riigilõiv 225 eurot riigituludesse.

§ 179

lg 5 järgi peab täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 6